Kui loosikausist tõmmati Amsterdami Ajaxi sildiga pall, ei suutnud Real Madridi juhtkond muiet varjata. "Vedas," kumises tõenäoliselt mõte nende peades. Tosin nädalat hiljem ei tea Real, kuhu häbi pärast silmi peita, Ajax tähistab aga muinasjutulist võitu.

Viis, kuidas Ajax tegi teisipäeva õhtul Santiago Bernabeul ära selle, mis avamängus Johan Cruyff Arenal tegemata jäi ehk paljastas tiitlikaitsja kõik puudused, oli halastamatu. Esimese paarikümne minutiga tõmmati järjepidevalt Reali kaitseliin ribadeks, kaks korda lõpetas pall võrgus – vaid 18 minutiga ei olnud Real iial varem Meistrite liigas lasknud endale kodus kaht väravat lüüa. Teisel poolajal lisatud kaks ilutabamust olid juba kirsid tordil, Marco Asensio vastuvärav pelgalt nõrk lohutus langenud meistrile. Soccernet.ee tegi mängust järgnevad tähelepanekud:

1. Kes rohkem tahtis, see võitis. Ajax oli näljasem, teravam, täpsem, targem ... ehk kõike seda, mida Real ei olnud. Kolmekordne võitja mängiti kahe mängu kokkuvõttes peatreeneri Erik Ten Hagi ja serblasest dirigendi Dušan Tadici fantastilise taktikepi all auti sellise enesekindluse ja elegantsiga, mida võib vaid imetleda. Sarnaselt avakohtumisele suutis Ajax külma rahuga mängu valitseda just neil hetkedel, kui meeskond võinuks olla kõige haavatavam. Meistriklass!

2. Raha ei maksa, kui hing puudub. Miks hoidis iga neutraalne jalgpallisõber selles duellis pöialt Ajaxile, mitte Realile? Sest viimane kehastab tänapäeva jalgpallis kõike seda, mis vastumeelne neile, kes näevad mängu ilu jalgpallurite arenemises ja sirgumises, mitte maailma parimate kokkunoppimises.

Patt oleks ühelt poolt Realile seda ette heita, et edu nimel on viimast teed mindud – see on nende valik, mis lõppude lõpuks siiski ka kuhjaga edu toonud. Kuid valdavas osas verinoor Ajax tõestas taas, et südame ja hinge toel võib panna maailma parimadki koolipoistena pilku maha lööma. Kurb on siinkohal vaid teadmine, et uuel hooajal ei mängi paljud neist andekatest noortest enam Ajaxis, vaid on liikunud rikkamatesse klubidesse.

3. Sigadused ei tasu ära! Sergio Ramos võttis endale avakohtumises meelega kollase kaardi, et teine mäng vahele jätta ja veerandfinaaliks kindlasti platsil olla. Ent esmalt karistas Reali kapteni ülbust UEFA ja seejärel tegid sama jalgpallijumalad. Ramosest tundis Real sügavat puudust kaitseliini juhi, veelgi enam aga vaimse liidrina. Karma!

Raskel hetkel ei leidunudki Realil mitte kedagi, kes oleks mängu enda peale võtnud. Viimastel nädalatel vastuolude keskmes visklev Gareth Bale sai tänu Lucas Vazquezi vigastusele selleks võimaluse, ent jäi täiesti nähtamatuks. Tõsi, tema tegi oma imeteod ära juba maikuu lõpus Kiievi olümpiastaadionil. Kuid Madridis pisaraid ei usuta, eilne kangelane peab end täna üha uuesti ja uuesti tõestama.

4. Õnn soosib tugevaid. Ajaxit ei viinud Santiago Bernabeult veerandfinaali õnn, juhus ega vastuoluline võõrsilvärava reegel. Õnne Ajaxil siiski ometi oli, nagu tugevatel ikka on. Avapoolajal tabasid Raphael Varane'i ja Gareth Bale'i löögid kaks korda väravaraame ja murdelise kolmanda värava tühistamisest lahutas Ajaxit vast millimeeter, ei enamat. Ent samas oli Noussair Mazraoui ise oma õnne sepp, kui pealtnäha lootusetust asendist palli väljakule suutis jätta.

Ning just nagu Mazraoui meeleheitlik jalasirutus sai väärilise tasu järgnenud iluvärava näol, tasus saatus Ajaxile avamängus toimunu eest, kus VAR neilt värava – reeglitepäraselt, ent mängupilti arvestades emotsionaalses plaanis ebaõiglaselt – ära võttis. Lasse Schöne juveliiri täpsusega ristnurka paigutatud karistuslöök oli sobiv lõppakord mängule, kus Ajaxile piisanuks Reali põrmustamiseks ka kõige tavalisemast töömehehaamrist.

5. Mis saab Realist edasi? Kas Santiago Solari ärkab kolmapäeva hommikul veel Reali peatreenerina? Kellest saab tema järglane? Ajax lõi neljakordse rasvase templi alla ammu aimatud teadmisele, et Cristiano Ronaldo ja Zinedine Zidane’i kaotamine kuulutas Realile ühe ajajärgu lõppu. Nüüd on see täiesti selge, sest tänavu jääb Reali ainsaks märkimisväärseks karikaks klubide MM-tiitel, mis on sellise kaliibriga klubile olematu lohutus.

Ent jalgpalli suurimate võlude hulka kuulubki tõsiasi, et ühegi kuninga valitsemisaeg ei saa kesta igavesti.  On omamoodi saatuse iroonia, et Real peab trooni, millelt ta äsja uppi löödi, loovutama lõplikult ja ametlikult vähem kui kolme kuu pärast samuti Madridis.