Meistrite liiga esimeses poolfinaalis õigustas Prantsusmaa tšempion Pariis Saint-Germain soosiku rolli. Saksamaa esindajast RB Leipzigist olid kindlalt paremad. 3:0 võit viis PSG klubi ajaloos esimest korda Meistrite liiga finaali.

PSG lükkas kiiresti täiskäigu sisse ja enam tagasi ei vaadanud. 7. minutil mängis Kylian Mbappe läbisöödu trahvikasti sööstnud Neymarile, kelle löök tabas posti. Järgnevas episoodis jõudis pall pärast väravavahi Peter Gulacsi kehva väljalööki Leipzigi väravasse, aga Neymarile fikseeriti õigesti käepuude.

PSG surve jätkus. 12. minutil oli neil järjest kasutada kolm nurgalööki, millest viimase järel teeniti trahvikasti nurga juurest karistuslöök, kust sündis ka avavärav. Angel di Maria perfektse tsenderduse puskis peaga väravasse veerandfinaaliski PSG kasuks skoorinud keskkaitsja Marquinhos.

Seejärel kandus initsiatiiv korraks Leipzigile, kui 23. minutil lendas Marcel Sabitzeri karistuslöök müüriladvast üle värava ning 27. minutil mängis Konrad Laimer trahvikastis löögile Yussuf Poulseni, kes tulistas aga napilt mööda. Nende momentide järel haaras PSG uuesti ohjad.

Esmalt tabas Neymar 35. minutil karistuslöögiga posti (selle löögi geniaalsusest pikemalt allpool) ja 42. minutil sündis 2:0 tabamus. Kui 7. minuti pääses Gulacsi kehvast väljalöögist puhta nahaga, siis seekord mitte. Keskväljalt toimetati pall kiirelt karistusalasse, kus Neymar suunas selle hiilgava kannapuutega di Mariale, kes tulistas madalalt 2:0.

Kaks minutit hiljem avanes Neymaril pärast Mbappe eeltööd soodne šanss lüüa PSG kolmas, aga brasiillane äsas veidi mööda. Vaheaja järel jätkati sealt, kust pooleli jäädi. 56. minutil kaotas Leipzig enda nurgalipu juures palli ning Angel di Maria tsenderdusest lõi Juan Bernat peaga 3:0. Mäng oli lõplikult tehtud ja edasine pelk vormistamise küsimus. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:

1. Neymaril läks paremini kui Kostjal, aga mitte nii hästi kui Fulhami äärekaitsjal

2010. aasta 3. septembril kohtusid A. Le Coq Arenal peetud EM-valikmängus Eesti ja neljakordne maailmameister Itaalia. Sergei Zenjovi väravast avapoolaja 1:0 võitnud Eesti kaotas lõpuks 1:2, aga enne veel, kui Antonio Cassano 60. ja Leonardo Bonucci 63. minuti väravad kodumeeskonna kaotusseisu jätsid, oli Konstantin Vassiljev lähedal väravale, mis olnuks Eesti jalgpallikoondise ajaloo legendaarseim.

Kui see pall oleks läinud sisse, ületanuks värav ka Andres Operi ja Indrek Zelinski 2001. aastal Hollandile sepistatud tabamused ning ka Vassiljevi enda 2013. aasta imevärava sama koondise vastu. Eesti teenis paremalt äärelt karistuslöögi ning viis keskkaitsjad Taavi Rähni ja Raio Piiroja trahvikasti. Vassiljev oli palli taga üksi, seega lühikeselt lahti mängimise ohtu polnud. Itaalia jättis müüri ainult ühe mehe, kes proovis katta tsenderduse trajektoori.

Mida tegi Vassiljev. Lõi madalalt, sisuliselt mööda maad. Ning proovis ümber ühemehelise müüri vinditades palli umbes 40 meetri kauguselt esimesse nurka vinditada. Löök läks meetrijagu mööda, aga väravavaht Salvatore Sirigu oli Kostja lahendusest niivõrd üllatunud, et raamidesse mahtunud sooritus viinuks Eesti 95% tõenäosusega Eesti 2:0 juhtima. Nii ei läinud.

Kuhu me sellega jõuame? Tänase kohtumise 35. minuti juurde, kui PSG-l oli kasutada analoogne karistuslöök nagu Eestil 10 aastat tagasi Itaalia vastu. Palli taha ei asunud Konstantin Vassiljev, vaid jalgpalliajaloo kalleim jalgpallur Neymar. Ta proovis samasugust lahendust ja oli väravale lähemal kui Kostja, sest tabas oma kavala löögiga posti.

Et näitlikustada, millest jutt käib, võib meenutada täpselt kaks nädalat tagasi, 4. augustil mängitud Inglismaa esiliiga play-off'i finaalkohtumist, mille võitja autasuks oli koht Premier League'is. Fulham alistas selles mängus 2:1 Brentfordi, kusjuures kõik väravad sündisid lisaajal. Fulhami viis 105. minutil juhtima vasakkaitsja Joe Bryan sellise väravaga. Trajektoor oli veidi kõrgem ja löögijalaks vasak, aga idee sama.

Itaalia jalgpalliliiga kingitus Euroopale – Atalanta meeskond – oli veerandfinaalis PSG vastu esimese 30 minuti jooksul võrratu. Kõrge ja ambitsioonika pressiga löödi PSG rütm segamini, asuti kohtumist juhtima ja ähvardati teist väravat lüüa. Siis võttis võimust kas väsimus või alalhoiuinstinkt või midagi kolmandat, sest Atalanta tõmbus kookonisse, mis pidas vastu kaua, aga mitte lõpuni.

Leipzig saavutas Madridi Atletico vastu edu samuti ambitsioonika ja julge mänguga. Just nii haarati mängu ohjad ja võeti 2:1 võit. Täna PSG vastu polnud aga tollest julgusest ja ambitsioonist suurt midagi alles. Vaid avapoolaja keskel suudeti mõne minuti jooksul PSG surve alla panna. Sellest ei piisanud.

Seega on asjakohane küsida, kas Leipzig astus sama reha otsa, mis Atalanta? Ehk hülgas vastase meeletut ründepotentsiaali peljates endale sobivaima jalgpalli? Reeglina peab autsaider jalgpallikohtumise võitmiseks võtma riske. Leipzig oli autsaider ja võttis PSG vastu liiga vähe riske ning kaotas.

Sarnaselt veerandfinaalile, kus PSG alistas 90. ja 90+3. minuti väravatest 2:1 Atalanta, mängis Neymar distsiplineeritult ja meeskonna hüvanguks. Ning kui brasiillane suudab oma temperamenti talitseda ja on korralikus vormis, näemegi hiilgavate oskustega jalgpallurit, kelle kasutegur on väga-väga võimas.

Neymar ei löönud täna väravat, aga ta oli igasuguse kahtluseta platsi parim mängija, sest ta oli kogu aeg sündmuste keskpunktis ning pani PSG tiksuma tempoga, millele Leipzig vastust ei leidnudki. Olgu PSG pühapäevaseks vastaseks Müncheni Bayern või Lyoni Olympique, nende eesmärgiks number üks peab olema Neymari pidurdamine, sest muidu on võita väga keeruline.

Protokoll:

RB Leipzig - PSG 0:3 (0:2)
13. Marquinhos, 42. Angel Di Maria, 56. Juan Bernat

Hoiatused: 61. Konrad Laimer, 79. Marcel Halstenberg, 79. Yussuf Poulsen - 45+3. Presnel Kimpembe

Leipzig: Peter Gulacsi, Lukas Klostermann (82. Willi Orban), Dayot Upamecano, Nordi Mukiele, Kevin Kampl (64. Tyler Adams), Marcel Sabitzer, Konrad Laimer (62. Marcel Halstenberg), Dani Olmo (46. Patrik Schick), Christopher Nkunku (46. Emil Forsberg), Angelino, Yussuf Poulsen.
Varus: Yvon Mvogo, Philipp Tschauner, Willi Orban, Marcel Halstenberg, Hugo Novoa Ramos, Dennis Borkwoski, Joscha Wosz, Amadou Haidara, Tyler Adams, Emil Forsberg, Ademola Lookman, Patrik Schick.

PSG: Sergio Rico, Juan Bernat, Presnel Kimpembe, Thiago Silva, Thilo Kehrer, Ander Herrera (83. Marco Verratti), Marquinhos, Leandro Paredes (83. Julian Draxler), Angel di Maria (87. Pablo Sarabia), Neymar, Kylian Mbappe (87. Eric Maxim Choupo-Moting).
Varus: Marcin Bulka, Garissone Innocent, Layvin Kurzawa, Abdou Diallo, Mitchel Bakker, Colin Dagba, Julian Draxler, Pablo Sarabia, Idrissa Gueye, Eric Maxim Choupo-Moting, Marco Verratti, Mauro Icardi.