Luup peale | Noateral tantsimist jätkav Kalju sai Transilt ebaveenva revanši (galerii!) (1)
Kui õnn naeratab, soovitatakse kirikusse küünal viia. Nõmme Kalju peaks samas vaimus jätkates hooaja lõpus pühameestele annetama terve kroonlühtri, sest Narva Transilt võeti 15. liigavoorus karikafinaali kaotuse eest 3:2 revanš, seda aga väga logiseva mänguga.
Algus oli Kalju jaoks ometigi hea, sest juba viiendal minutil viis Maximiliano Ugge pärast Transi kaitsjate ränka eksimust väljakuperemehed juhtima. Transil ei kulunud aga kosumiseks kaua, juba 15. minutil Aleksandr Zakarljuka viigistas ja 27. minutil viis omakorda Eric McWoods külalised ette.
Nii mindi ka poolajapausile, kust naastes jätkus võrdne mäng. Juhtuma hakkas tunni möödudes. Esmalt lõi Robert Kirss Transi kaitsjate hetkelist uinumist ära kasutades 2:2, napp minut hiljem läksid tal karistusalas jalad risti Abdoulaye Dialloga ja peakohtunik Grigori Ošomkov osutas penaltipunktile.
Pehmelt teenitud penaltit läks lööma Ugge, kuid täiest jõust keskele suunatud pommi tõrjus haigestunud Marko Meeritsat väravasuul asendanud Aleksei Matrossov. Mis tuli, see siiski tulema pidi, sest veel minut hiljem eksis Diallo kaarpalli puhtaks löömisel ning Liliul polnud raske oma hooaja kuuenda väravaga Kalju uuesti 3:2 ette viia. Nii ka jäi, sest vastupidistelt ootustele viimasel paarikümnel minutil Transil enam ülihead väravavõimalust ei tekkinudki. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud.
Tundub, et sel hooajal keeldub Kalju lihtsaid mänge tunnistamast. Nende osalusel peetud 19 kohtumisest (15 liigamängu, kolm karikakohtumist ja superkarikafinaal) on vaid kaks lõppenud Kalju suurema kui üheväravalise võiduga. On see tohutu võitlustahe, mis Kalju ikka ja jälle punktideni viib ja mida klubi ise järjekordse napi pääsemise järel armastab rõhutada? Või siiski hoopis õnn?
Küllap nii seda kui teist. Esimesel juhul tekib vägisi küsimus: miks ei ilmuta Kalju mängijad seda tohutut tahet avavilest kuni kohtumise lõpuni? Transi vastu saadi kiire värav kätte ja vajuti siis letargiasse, mis kestis peaaegu tund aega. Avatabamus sündis Transi kaitseliini ilmselge kingituse tulemusena, rääkimata võiduväravast. Kui loogiline on eeldada, et vastased Kaljule hooaja lõpuni väravaid hõbekandikul ette kannavad?
Õnn pidavat muidugi tugevaid soosima ja tõsi ta on. Ei tohi jätta tõdemata, et viimasel paarikümnel minutil lämmatas Kalju Transi vastupanu väga eeskujulikult. Ent mis nipiga suudaks äsja püsivalt ametisse nimetatud Roman Kožuhhovski panna meeskonna sama keskendunult ja enesekindlalt mängima terve 90 minuti jooksul?
Viis, kuidas juhtimamineku järel terveks ülejäänud avapoolajas initsiatiiv Transile loovutati, oli murettekitav. Lisaks võiduks 53. minutil jääda juba 1:3 kaotusseisu, kui kaitsjate laiskus ja lohakus lubas Julius Kasparaviciusel karistusalas esimesena pallini jõuda. Oli Kalju vedamine, et kohtunik Gigori Ošomkov otsustas Vitali Telešiga kokku põrganud Kasparaviciuse kasuks penaltit mitte määrata, lastes mängul vileta jätkuda. Euromängud on peagi ukse ees, koduliigas näidatud esitustega pole Kaljul Euroopas mitte kui midagi peale hakata.
Sarnaselt Kaljule saab eurosarjas tänavu mängida ka Trans, kuid järgmist hooaega silmas pidades jääb nende ainsaks eurolootuseks ilmselt karikavõidu kordamine. Liigatabelis kukuti kolmandale kohale naasnud Kaljust nüüd juba 13 punkti kaugusele, neljandana jätkav Paide on samuti tosina punktiga eest rebinud. Pigem peab Trans juba üle õla piiluma, sest sealt hingavad kuklasse Kuressaare ja Viljandi Tulevik. Komplekteerituselt ja ka muudelt võimalustelt peaks Trans küll mõlemast selgelt üle olema, ent samas on Kuressarega tehtud viik, Tulevikult aga saadud senise kahe mänguga kätte vaid üks punkt.
Viimasest viiest liigamängust on Transil kirjas üksainus võit, ka pidevad vangerdused treeneripingil ja klubi presidendi Nikolai Burdakovi jätkuv viibimine treeneripingil – täna pidas ta vajalikuks valjuhäälselt hurjutada vigastada saanud ja mängust lahkunud Diallot – pigem kahandavad kui lisavad töörahu. Juba teisipäeval ootab Andrei Sjomini hoolealuseid ees raske kohtumine Levadiaga, mille peab seejuures kollaste kaartide tõttu vahele jätma keskväljadünamo Deniss Poljakov.
Kolm järjestikust mängu, kolm penaltit, kolm eksimust. Paide vastu vääratas Sander Puri, kohtumistes Maardu ja Transiga ei saanud 11 meetri punktilt palli võrku Ugge. Ühelgi juhul ei maksnud eksimus Kaljule punkte, liiati “kompenseeris” Ugge oma eksimused mõlemas mängus väravaga. Ilmselt on Kožuhhovskil aga aeg vaadata Liliu või kellegi kolmanda poole, sest kolmest löögist ühegi puhul ei saa rääkida väravavahi supertõrjest, pigem on löök olnud keskpärane. Ning taas, igavesti ei saa Kalju õnn ehk kätt ise tulle toppides kõrvetuseta pääsemine kesta.
4. Mängu parim – Liliu.
Kohtumisest, kus mõlemad meeskonnad tegid palju praaki, on raske ühte mängijat seekord välja noppida. Näiteks McWoods oli avapoolajal Kalju kaitsjatele tohutu nuhtlus, kuid haihtus teisel kolmveerandtunnil täielikult pildilt. Samasugust “kadumistrikki” harrastasid veel mitu meest. Olgu siis väljavalituks mees, kelle ründajavaist tõi Kaljule taas võidu. Samm-sammult ja tasapisi hakkab Liliu taas meenutama seda meest, kes mullu liiga suurimaks väravakütiks kerkis.
Protokoll:
15. juunil kell 16.00 Hiiu kunstmurustaadionil
Nõmme Kalju FC - JK Narva Trans 3:2 (1:2)
5. Maximiliano Ugge, 60. Robert Kirss, 64. Liliu - 15. Aleksandr Zakarljuka, 27. Eric McWoods
Väravasöödud: 5. Liliu, 60. Kaspar Paur, 64. Maximiliano Ugge - 15. Roman Nesterovski, 27. Aleksandr Zakarljuka
Eksitud penalti: 62. Maximiliano Ugge (Aleksei Matrossov tõrjus)
Hoiatused: 36. Joseph Saliste - 76. Deniss Poljakov, 90. Viktor Plotnikov
Mänguolud: +18, päikesepaisteline tuuline ilm; kunstmuru heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 331
Peakohtunik: Grigori Ošomkov
Abikohtunikud: Rando Kesküla, Riivo Stolts
Neljas kohtunik: Aron Härsing
Kalju: Vitali Teleš, Aleksandr Kulinitš, Maximiliano Ugge, Mikk Reintam, Andri Markovitš, Reginald, Deniss Tjapkin (52. Sander Puri), Kaspar Paur, Igor Subbotin, Robert Kirss (82. Aleksandr Volkov), Liliu (77. Alex Matthias Tamm).
Varus: Pavel Londak, Vladimir Avilov, Peeter Klein, Nikolai Mašitšev, Sander Puri, Alex Matthias Tamm, Aleksandr Volkov.
Trans: Aleksei Matrossov, Markas Beneta, Roman Nesterovski, Abdoulaye Diallo (68. Vadim Mihhailov), Artjom Škinjov (85. Viktor Plotnikov), Deniss Poljakov, Irie, Joseph Saliste, Julius Kasparavicius (78. Aleksei Stepanov), Aleksandr Zakarljuka, Eric McWoods.
Varus: Nikita Jegorov, Maksim Tšerezov, Sergei Kondrattsev, Eduard Golovljov, Vadim Mihhailov, Viktor Plotnikov, Aleksei Stepanov.
Tabeliseis pärast mängu:
