Madridi Atletico ei ole suutnud näidata sel hooajal sellist mängu, millega nad eelmisel aastal Hispaania meistriks krooniti, kuid Meistrite liigas tõestatakse end ikka ja jälle meeskonnana, kellega mitte ükski vastane kokku minna ei taha.

Diego Simeone hoolealused panid 1/8-finaalis Manchester Unitedi vastu oma iseloomu maksvusele, keerates enda värava lukku, nõelates teravalt vastu ning viies vastased vaimselt tasakaalust välja. Viigiliselt seisult alanud kordusmängus piisas neile 1:0 edust, millest hoiti kinni küll sügaval kaitstes, ent ilma igasuguse paanikata.

Avapoolaeg möödus Unitedi territoriaalse ülekaaluga, kuid ründeteravust neil nappis. Parima võimaluse said inglased 13. minutil, kui Anthony Elanga torkas Bruno Fernandese söödu viiekastist värava suunas, aga Atletico suureks õnneks põrkas lähilöök vastu Jan Oblaki pead ning sealt klaariks. Kolm minutit hiljem ähvardas esimest korda ka külalismeeskond, kui David de Gea pidi Rodrigo De Pauli kauglöögi ristnurga eest üle värava lükkama.

34. minutil lõppes Atletico ootamatu välkrünnak pärast aeglast pallikiigutamist oma poolel Joao Felixi väravaga, kuid Marcos Llorente oli eelnevalt suluseisus. Sarnasel moel alanud rünnak viis seitse minutit hiljem külalised siiski juhtima, kui Joao Felix jättis palli kannaga Antoine Griezmannile, kelle tsenderduse suunas tagapostist peaga võrku Renan Lodi - 0:1!

Avapoolaja viimastel sekunditel saatis Bruno Fernandes teele terava kauglöögi, kuid Oblak suutis selle nurgalöögiks tõrjuda.

Teiseks poolajaks lisas United rünnakule intensiivsust ja sirgjoonelisust, samal ajal kui Atletico keskendus ennekõike oma eduseisu kaitsmisele. Kohe avaminutil tekitas teravust Anthony Elanga, kes murdis paremalt kasti ja otsis tagumist posti nagu avamänguski, aga seekord jäi tal täpsusest puudu. 59. minutil sooritas Jadon Sancho efektse ühepuutelöögi otse õhust, aga pall lendas napilt üle ristnurga.

Atletico parimad olukorrad tekkisid 62. minuti järel. Kõigepealt jäi Joao Felixil pisut puudu, et värava ees Renan Lodi mõõdetud tsenderduseni ulatuda. Nurgalöögi järel pääses Jose Maria Gimenez vabalt peaga löögile, aga saatis palli üle värava.

Unitedi peatreener Ralf Ragnick pani peagu ründavate vahetustega kõik mängu, kuid loodetud efekti see kaasa ei toonud, sest ründeansamblis hakkas esinema hoopis rohkem ebakõlasid. Külalismeeskond sai mängu paremini kontrolli alla, samal ajal kui kodumeeskonnal oli raskusi enesevalitsuse säilitamisega.

Ühe kuldse võimaluse United siiski veel luua suutis, kui 77. minutil pääses Raphael Varane karistuslöögi järel suurepäraselt peaga löögile, kuid Oblak vastas sama suurepärase reaktsioonitõrjega. Ka järgnenud Cristiano Ronaldo käärlöök langes sloveenist puuriluku saagiks, olgugi et see oli sooritatud ka suluseisust. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Unitedi näiline ülekaal

Manchester United hoidis avapoolajal palli 58% mänguajast ning nende territoriaalne ülekaal oli veel suurem, sest Atletico pikemad pallivaldamised leidsid aset enda väljakupoolel, samas kui United piiras pidevalt vastaste karistusala. Ometi ei ole õige öelda, et United omas mängulist ülekaalu, sest üldjoontes sujus kõik pigem Atletico plaani järgi ning selle peamiseks kinnituseks oli külaliste paremus väravavõimaluste loomisel.

Unitedi mängijad näitasid ründefaasis küll individuaalset meisterlikkust, kuid meeskondlikku kasutegurit sellega enamasti ei kaasnenud. Terve avapoolaja jooksul suutsid nad luua üheainsa hea väravavõimaluse ning see sündis mitte positsioonirünnakul, vaid pallivõitmise järel kiirest üleminekust. Lisaks sellele oli Unitedil ette näidata standardolukordi ja mõningaid lahtiseid palle vastaste kastis, kuid nende klaarimises ja löökide blokeerimises on Atletico meisterlik.

Hispaanlaste vasturünnakuid ei olnud väga palju, kuid neist sündis rohkem tulu kui Unitedi pallikeerutamisest. Isegi kui Atletico pikemalt palli valdama jäi, siis tehti seda madalal ja rünnati lõpuks ikkagi välkkiirelt, otsides keskväljalt sööte kaitseliini seljataha. Kui esimene võrgusahin läks suluseisu tõttu tühistamisele, siis teisel korral karistati United ära. Teenitult.

Teisel poolajal nägi Atletico vasturünnakuid vähem, aga seis tablool tingis ka teistsuguse lähenemise. Aegajalt nõelati vastu, kuid võimalusel lepiti meeleldi ka madala pallivaldamisega, mis mängukellal ohutult sekundeid kulutas. Oma värava lukku keeramisega saadi kokkuvõttes jällegi eeskujulikult hakkama, sest ka teisel poolajal sai rääkida ühestainsast väga heast Unitedi väravavõimalusest.

2. Ateltico omapärane kunst

Atletico mängustiili üheks osaks on tegutsemine lubatu ja lubamatu piiri peal, mil iganes see nende jaoks parasjagu kasutegurit omab, ning täna esitati ka seda kunsti eeskujuliku kvaliteediga. Väikesed asjad läbi terve mängu aitasid neil mängutempot maha tõmmata, olgu teemaks siis lihtsalt viivitamine, valu võimendamine, kohtunike töötlemine või kasvõi sooja tegevate vahetusmängijate sekkumine audisissevisete häirimiseks.

Ning see toimis - mitte ainult tempo kontrollimise mõttes, aga ka vastaseid tasakaalust välja lüües. Kohtunikuga seletamist harrastasid pidevalt mõlemad meeskonnad, aga kui Atletico tegi seda kontrollitud süsteemsusega, siis Unitedi protestidega kaasnes ehe meeleheide ja vihapursked, millega omakorda kaasnes veel rohkem mänguseisakuid.

Publik vilistas külalismeeskonnale ning väljakul valitses parajalt närviline õhustik, aga Atletico tundis end sellises keskkonnas kui kala vees, tegutsedes külma rahuga täpselt nii kuidas vaja. Küll aga mõjutas see pinge Unitedi superstaare, sest mida lähemale lõpule mängukell tiksus, seda rohkem ebakõlasid kodumeeskonna ründetegevuses avaldus.

3. Krüptoniit sai murtud

Mängu eel räägiti palju sellest, kuidas Cristiano Ronaldo on minevikus Atletico komistuskiviks osutunud, alistades nad kahel korral Meistrite liiga finaalis ja lüües nende vastu sõelmängudes kaks kübaratrikki. Ühtekokku oli Ronaldo löönud Atletico vastu 36 mänguga koguni 25 väravat, millest rohkem on ta oma karjääri jooksul skoorinud vaid FC Sevilla vastu.

Aastad ei ole aga vennad ning sedapuhku võib küll öelda, et Atletico sai oma krüptoniidist vaieldamatult jagu, sest Ronaldo jäeti sisuliselt kogu 180 mänguminuti jooksul varju. Tänast mängu alustas portugallane edvistava pallikõksimisega, kuid see jäigi tema õhtu väljapaistvaimaks hetkeks. Väravahõngu oli kergelt õhus vaid kord teise poolaja keskel, kui tal ei jäänud väga palju puudu, et karistuslöögi ajal tsenderduseni jõuda.

Üldiselt võimutses Atletico teisel korrusel ja staatilistes kahevõitlustes kindlalt, lubamata end oma trahvikastis pea millegagi üllatada. Tõsisemat ohtu kujutas United olukordades, kus pallivõitmise järel kiiresti nõelati, aga siis paistsid silma nooremad ja väledamad ründajad. 

4. Mängu parim - Jan Oblak

Premier League'i klubidega seostatud Sloveenia väravavaht tegi endale Inglismaal järjekordselt parimat võimalikku reklaami. Olgugi et mingit tulevärki kodumeeskond korraldada ei suutnud, kogunes Oblakile lõpuks ikkagi viis tõrjet, millest kaks olid väga keerulised: Elanga löögi puhul jäi peanupp õigesse kohta ette ning Varane'i löögile vastas ta teadliku supertõrjega.

Manchester United - Atletico Madrid 0:1 (0:1), kahe mängu kokkuvõttes 1:2
41. Renan Lodi