Luup peale | Tiitliheitluses saab otsustavaks psühholoogia. Lustlik Levadia näitas, et nemad on sellega arvestanud (galeriid!) (1)
Sportland Arenale kogunenud 1154 pealtvaatajat said pühapäeva pärastlõunal vinge elamuse. Tallinna FCI Levadia ja Paide Linnameeskonna Mäng oli tõepoolest Mäng suure algustähega, kus pääsesid maksvusele klass ja psühholoogiline tugevus. Levadia võitis 2:0.
Kohtumise esimestest sekunditest alates oli näha, et mõlema meeskonna jaoks on kaalukausil tohutult palju – endale oli tarvis võidelda nii füüsiline kui ka vaimne eelis. Esimesena asus teravust looma Levadia, ent siis veel mitte tulemuslikult.
Mängitud oli napilt neli minutit, kui saabus esimene ilming mängijate kohal lasuvast tugevast psühholoogilisest survest. Levadia noor mängumees Richie Musaba sikutas keskväljal ebavajalikus olukorras pikali Predrag Medici ning teenis teo eest põhjendatult kollase kaardi. Musaba kärsitus sundis teda edasise kohtumise vältel märksa ettevaatlikumaks, ent lõpuks see suurt ei määranud – Levadia oli Paidest sedavõrd tugevalt üle ning Musaba kohatised segadushetked jäid rohesärkide õnneks karistamata.
Kärsitust ja kerget peataolekut ilmutasid avapoolajal mõlemad meeskonnad. Teravust lõi endiselt pigem Levadia ning seda eelkõige mööda vasakut äärt, kus rügas edasi-tagasi väle Ioan Yakovlev.
11. minutil sai Paide õnnega pooleks uskumatu võimaluse. Süütuna näinud olukorras läksid Levadia viimane kaitsja Peetson ja Paide ründaja Henrik Ojamaa kahevõitlusesse, mille käigus lajatas Peetson palli vastu Ojamaa jalgu. Kogenud ründemängija jalgadest tekkinud põrge oli aga sedavõrd veider, et pall võttis sisse korraliku kaare ning vuhises hirmsa hooga üle Karl Andre Vallneri pea Levadia värava suunas. Võõrustajate päästjaks osutus lõpuks väravalatt – kindla peale oli tegemist senise Premium liiga hooaja kurioosseima olukorraga.
20-minutilise mängu järel palus videoruumis toimetanud Grigori Ošomkov peakohtunikul kohtumine peatada. VAR-brigaad oli fikseerinud Paide karistusalas potentsiaalse rikkumise: nimelt tabas pall mõni hetk varem kahevõitluses Nikita Baranovi kätt. Ehkki samas olukorras hüppas Felipe Felicio selgelt kõrge jalaga Baranovile otsa, lähtusid kohtunikud sündmuste järjekorrast: kõigepealt tabas pall Baranovi kätt, alles seejärel Felicio Baranovit.
Karl Koppeli otsus oli ekraani juures käimise järel kindel – penalti Levadiale. Til Mavretic naelutas palli kindlalt paremasse nurka ning saatis Ebrima Jarju teisele poole – Levadia 1:0 juhtima!
Värav tõi mängu pingeid ainult juurde. Järgmistel minutitel leidis aset mitu robustset kahevõitlust, mida vilemees Koppel ikka ja jälle haldama pidi. Mängijad töötlesid üksteist korralikult – ei möödunud vaat et minutitki, mil tribüün omade kasuks õigust ei nõudnud.
Värava järel haaraski Levadia initsiatiivi endale, ent esimese poolaja vältel tekkisid võimalused pigem silmnähtavate kaitseeksimuste kui meisterliku ründetöö tulemusena. Poolaeg lõppes Levadia 1:0 eduseisul.
Teine kolmveerandtund algas täpselt sealt, kus esimene lõppes – kõrgete pingetega ja vähimagi armuandmiseta. Mängitud oli napilt kaks minutit, kui Medic astus pallivälises olukorras jalale eelnevas olukorras vea ohvriks langenud Michael Schjönning-Larsenile. Hoolimata Larseni karjatusest ja Medici liigutuse näilisest robustsusest, piirdus Koppel kollase kaardiga.
Mäng läks aga tasapisi Levadia kätte, teravaimaks ründevõimaluste loojaks kujunes Joao Pedro. Umbes 50-minutilise mängu järel tsenderdas brasiillane 40 meetrilt sissekeriva palli värava ette ning tsenderdust ei tabanud ei Bourama Fomba ega ka Peetson, ent põrge viis palli siiski napilt-napilt tagumisest postist mööda.
Mängu esimesed vahetused tegi Paide, sest Levadia rütm toimis kui kellavärk ning tõi ikka ja jälle kaasa mõne ohtliku võimaluse – seejuures kasutati suurepäraselt ära kaitsjate peataolekuid. Paide tõi Medici ja Dimitri Jepihhini asemel platsile Oskar Hõimu ja Daniel Lutsu, lootes sellega ründemängu elustada.
Ent tee mis tahad – teisel poolajal kuivas Paide mäng ikkagi tasapisi kokku ja Levadia sai end üha paremini käima. 64. minutil lõi kodumeeskond teisegi värava, kui Yakovlevi madal karistuslöök ajas Paide kaitsjad täielikult lühisesse ning keskkaitsja Fomba koksas palli väravaesiselt võrku – 2:0!
Paide mäng ei sujunud enam üldse, ehkki intensiivsus säilis ja intriig püsis. Teravust lõi aga pea ainult Levadia: olukordade ühiseks nimetajaks sai tihtipeale Schjönning-Larsen, kes ikka ja jälle vastase kaitsjaid osavate liigutustega terroriseerimas käis.
Levadia 2:0 eduseis võinuks justkui tähendada, et Paide hakkab ründefaasis võtma üha enam riske ning proovib mistahes hinna eest viigile lähemale jõuda. See ei õnnestunud aga üldse. Robi Saarma, Thomas Agyepong, Siim Luts ja Henrik Ojamaa olid teise poolaja vältel mängust täiesti välja lülitatud. Ja Levadia ründetegevus toimis ideaalselt.
Mida aeg edasi, seda rohkem pakkusid rohesärgid kodupublikule puhtakujulist vastase kaitseliini lahtiharutamist. Paide oli väga suures hädas – see oli vaatepilt, mida publik senise hooaja vältel veel näinud ei olnud. Ehkki skoor tablool oli lõpuvile kõlades 2:0, peegeldus mängupildist tagasi Levadia märksa jõulisem ülekaal.
Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
1. Tõeline derbihõng, kõrge intensiivsus
Avavilest peale oli selge, et meeskondade jaoks on mängus rohkem kui mistahes teises tänavuses vastasseisus. Kumbki meeskond ei andnud teisele sentimeetritki hingamisruumi ning käed vastase särgi küljes või jalad sõlmes olid täiesti tavalised nähtused. Juba esimeste minutitega sai selgeks, et tänavu tuleb tiitli kontekstis just Levadiat ja Paidet jälgida.
Mängu intensiivsuse tase oli erakordselt kõrge – hetke, kus platsil toimunuks tuim pallilükkamine või otsiv kiigutamine, ei tekkinudki. Mängijate tahe võita oli avapoolajal meeletu, pea iga pulssitõstev olukord vallandas vähemalt ühes leeris emotsioonipurske. Just selle nimel 1154 pealtvaatajat päikselisel pühapäeval Sportland Arenale tulidki.
Intensiivsus ja pinge andsid endast märku mitte vaid emotsioonipursetes, vaid ka statistilistes näitajates – kollaseid kaarte jagati mängu vältel kokku 11 (neist kaks treeneritele).
Teisel poolajal pilt muutus ja Paide mänguisu rauges, seega hoolitses pealtvaatajaile vägeva etenduse pakkumise eest eelkõige Levadia. Esimese poolaja tasavägisus lõi Sportland Arenale tõeliselt suure mängu hõngu, teisel kolmveerandtunnil tegi seda võõrustajate meistriklass. Levadia kasutas olukorra psühholoogilises mõttes hiilgavalt ära.
2. Paide ei suutnud survestada vasakut äärt
Levadia paremkaitsja Edgar Tur korjas 38. minutil kollase kaardi, mis muutis selgelt Paide püüdlusi rünnakute ülesehitamisel. Ehkki niigi oli just Turi katta Paide kõige ohtlikum mees Thomas Agyepong, suunasid keskeestlased pärast Turi kollast kaarti veel rohkem ründejõudu just vasakule äärele.
Esimesel poolajal Paide mängijatest kindlalt enim ründeteravust loonud Agyepong jäi teisel aga täiesti nähtamatuks. Turil oli kollane kaart all – tundunuks loogiline, et Paide jätkab tema survestamist ja seeläbi ohtlike võimaluste loomist. Mida aga ei tekkinud, olid võimalused.
Hoopis Levadia nõelas. Ja seda just läbi enda vasaku ääre. Mitte et Abdul Razak Yusif oleks äärekaitses hätta jäänud – Michael Schjönning-Larsen ja Ioan Yakovlev olid lihtsalt erakordses hoos. Levadia vasakul äärel käis lust ja lillepidu, Paide omal tuli teravaid liigutusi tikutulega taga otsida.
3. Mängijate kirg kandus tribüünile
Ehkki teise poolaja keskel leppisid nii publik kui ka mängijad Levadia kindla üleolekuga ning jäid sellest tulenevalt rahulikumaks, sulasid kodumeeskonna mängijad ja tribüünil olnud toetajad esimesel poolajal ühtseks ja vankumatuks löögirusikaks. Igale omade liigutusele elati tribüünilt täiel rinnal kaasa. 1154 pealtvaatajat – mis tähistab senise Premium liiga hooaja rekordit – olid pidevalt kuulda. Seejuures tuleb au anda ka Paide fännidele, kes omasid lauluga turgutasid.
Levadia fännide hoiakut ilmestab suurepäraselt 45. minuti olukord, kus Henrik Ojamaa teenis korduva rikkumise eest kollase kaardi. Tribüünidel seepeale vallandunud ovatsioonid olid vaat et võrdväärsed mõne minuti taguse olukorraga, kus Til Mavretic omad penaltist juhtima viis. Kirglikkust pakkusid suures lahingus nii mängijad kui ka toetajad.
4. Levadia kaitseliin on kui betoonsein
Esimeses kolmes voorus vastavalt Narva Transi, FC Kuressaare ja Tallinna Kaleviga kohtunud Levadia jaoks oli seekordne mäng esimene tõsine tuleproov. Olid ju senised vastased olnud selgelt nõrgemate killast, ent ometi oli Levadia oma töö alati korralikult ära teinud: ise olid nad seni löönud 14 väravat, endale aga lasknud mitte ainsatki.
Betoon Levadia kaitseliinis ei murenenud ka Paide vastu. Säärase kindlusega mängimine on Eesti liigas uskumatu nähtus: Karl Andre Vallnerit ei pannud Paide tõsiselt proovile põhimõtteliselt mitte kordagi.
Michael Schjönning-Larsen, Rasmus Peetson, Bourama Fomba ja Edgar Tur tagasid olukorra, kus Levadia sai keskenduda ründetegevusele. Kui Thomas Agyepong lõi esimesel poolajal Turi vastu siiski siin-seal veidi teravust, siis Schjönning-Larsen pani Siim Lutsu 90 minuti vältel nii kindlalt lukku, et kogenud koondislasel polnud taskust väljamurdmiseks variantigi.
5. Mängu parim – Michael Schjönning-Larsen
Eelmise punkti jätk! Larsen tegi kaitses hiilgavat tööd, jättis Lutsu nähtamatuks ja mis seejuures kõige parem – ta oli ka rünnakul üks Levadia aktiivsemaid mehi. Ikka ja jälle võis teda näha palliga vastase värava poole lidumas ja teravust loomas, paaril puhul mängis ta vastased üle ka individuaalse kvaliteedi abil.
Kui Eesti koondise peatreener Thomas Häberli järgmist koondisenimekirja koostab, on tal üks valik äärekaitsja kohale kindla peale juures. Olukorda, kus võidumängu parimaks valitakse äärekaitsja, ei tule just väga tihti ette, aga Larseni omadused igas mängufaasis kuluksid igale meeskonnale marjaks ära. Nii läks ka seekord.
Protokoll:
31. märtsil kell 14.30 Sportland Arenal
Tallinna FCI Levadia - Paide Linnameeskond 2:0 (1:0)
24. pen. Til Mavretic, 64. Bourama Fomba
Väravasöödud: 24. Edgar Tur, 64. Ioan Yakovlev
Hoiatused: 4. Richie Musaba, 36. Mihkel Ainsalu, 38. Edgar Tur, 62. Jose Vicente Soto Navarro (abitreener), 72. Joao Pedro, 84. Rasmus Peetson, 85. Ahmad Gero - 45. Henrik Ojamaa, 48. Predrag Medic, 63. Abdul Razak Yusif, 90. Ivan Stojkovic (peatreener)
Mänguolud: +14, päikesepaisteline ilm, kunstmuru rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 1154
Peakohtunik: Karl Koppel
Abikohtunikud: Jaan Roos, Sten Klaasen
Neljas kohtunik: Karl Kena
VAR: Grigori Ošomkov
AVAR: Aron Härsing
Levadia: Karl Andre Vallner, Michael Schjönning-Larsen, Rasmus Peetson, Bourama Fomba, Edgar Tur, Mihkel Ainsalu, Til Mavretic, Ioan Yakovlev (86. Frank Liivak), Richie Musaba (65. Ahmad Gero), Joao Pedro (86. Mark Oliver Roosnupp), Felipe Felicio (77. Nikita Vassiljev).
Varus: Oliver Ani, Heitor, Mark Oliver Roosnupp, Robert Kirss, Alexandre Lopes Gomes, Ahmad Gero, Frank Liivak, Ken Kallaste, Nikita Vassiljev.
Paide: Ebrima Jarju, Dehninio Muringen, Nikita Baranov, Abdul Razak Yusif, Predrag Medic (60. Oskar Hõim), Karl Mööl, Henrik Ojamaa (79. Patrik Kristal), Thomas Agyepong (79. Kristofer Piht), Siim Luts (65. Andre Frolov), Dimitri Jepihhin (60. Daniel Luts), Robi Saarma.
Varus: Mihkel Aksalu, Patrik Kristal, Herol Riiberg, Kristofer Piht, Andre Frolov, Hindrek Ojamaa, Oskar Hõim, Joseph Saliste, Daniel Luts.
Liigatabel:
