Itaalia klubijalgpalli tabas järjekordne pettumus, sest Meistrite liiga veerandfinaalid mängitakse teist hooaega järjest ilma selle riigi esindajateta. Viimane lootus Juventus andis kodus Villarreali vastu hea alguse järel mängu käest, lasi viimase veerandtunniga  endale lüüa kolm väravat ja kaotas kahe mängu kokkuvõttes 1:4.

Kümme minutit oli mängitud, kui Alvaro Morata sai esmakordselt peaga löögile, kuid Geronimo Rulli tegi tippklassist tõrje. Mõni minut hiljem valitses Dušan Vlahovici kannasöödu tulemusena külaliste karistusalas jälle segadus, kuid Morata ja Juan Cuadrado segasid teineteist ning löögile ei pääsenud kumbki. 20. minutil proovis Vlahovic ise kauglöögiga õnne, Rulli oli jätkuvalt tasemel.

Minutike hiljem sai Vlahovic viielt meetrilt värava poole suunata Mattia di Sciglio tsenderdust ja seekord kolises Villarreali värava põiklatt. Ent kohe tuletasid ka külalised, kes seni olid vaid paar korda Wojciech Szczesny valduste lähedal käinud, Juventusele meelde, et on ohtlikud. Giovani Lo Celso kruttis poolkiire vasturünnaku järel oma löögi posti kõrvale, kuid siiski napilt mööda.

35. minutil sai Vlahovic nurgalöögi järel peaga taas lähedalt löögile, aga ennast võimalikult suureks teinud Rulli oli taas ees. Villarreali esimese poolaja põiked vastase poolele olid küll harvad, ent see-eest pea alati ohtlikud. Tempoka ja ühe värava alt teise alla käinud mängu esimene poolaeg lõppes siiski 0:0 seisul.

Erinevalt avapoolajast oli teise kolmveerandtunni algus küll võitluslik, aga võimalustevaene. Juventus valdas jätkuvalt rohkem palli, jõudmata samas Rulli väravale ülemäära lähedale. Tund hakkas mängukellal täis tiksuma, kui minuti jooksul proovis kaks korda kauglöögiga õnne Adrien Rabiot, aga esimese pommi püüdis Rulli ja teisest saadi nurgalöök, mille järel Villarreali väravavaht taas palli rusikatega minema lõi. Kohe lõi eemalt Cuadrado – mitu meetrit mööda.

Mängitud oli 75 minutit, kui Juventuse karistusalasse murdnud Francis Coquelin võõrustajate kaitsja Daniele Rugani jalasirutuse järel kukkus. Peakohtunik Szymon Marciniak ei andnud esialgu külaliste kasuks penaltit – tõenäoliselt Coquelini mõneti ülepingutatud kukkumise tõttu. Kuid VAR kutsus poolaka videoekraani juurde ja kordusi vaadates oli pilt selge: penalti!

Äsja mängu sekkunud Gerard Moreno lõi alla paremasse nurka, Szczesny aimas suuna ära ja sai isegi näpud palli külge. Ent löök oli piisavalt tugev ja pall lipsas võrku – 0:1!

Läks veel kümme minutit ja Villarreal lõi Juventuse kodustaadioni tribüünid haudvaikseks. Rõkkas vaid üks väike ja kollast karva nurgasektor, kus olid külalisfännid, sest Villarreal teenis alles oma teise nurgalöögi, pall jõudis keskkaitsja Pau Torrese pea peale ning võrk sahises teist korda – 0:2!

Et Juventuse tragöödia oleks veel suurem, puterdas Danilo viimasel minutil palli Morenole, kes ootas kaaslased järele ja leidis siis sööduga Arnaut Danjuma. Matthijs de Ligt pareeris Danjuma löögi käega, Marciniak määras veel ühe penalti ja Danjuma ise lõi 11 meetri punktilt ülima täpsusega Juventuse kirstu viimase naela – 0:3!

𝗟𝗢𝗟𝗢𝗟𝗢𝗟𝗢𝗟𝗢𝗟𝗢𝗟𝗢𝗢𝗢𝗢, 𝗩𝗜𝗟𝗟𝗔𝗥𝗥𝗘𝗔𝗟 💛!#UCL pic.twitter.com/zz126eLQut — Villarreal CF English (@VillarrealCFen) March 16, 2022

Kolmas tabamus tühjendas hoobilt ka Juventuse kodustaadioni tribüünid, allesjäänud publik lasi omadele halastamatult vilet ning Juventuse juhatuse esimees Andrea Agnelli pani telepildis järjekordsele sigarillole tule otsa – kõik! Soccernet.ee tegi Villarreali 3:0 võiduga lõppenud mängust ja koondtulemusega 4:1 edasipääsust järgmised tähelepanekud:

Paralleelid on paratamatud, sest teist Meistrite liiga õhtut järjest suutis meeskondlik kaitsemäng olla üle vastase ründetähtedest. Nii Atletico Madridile kui ka Villarrealile piisas vastavalt Manchester Unitedi ja Juventuse vastu tegelikult ühest väravast, Juventus lihtsalt pakkus rabeda esitusega lõpuminutitel hispaanlastele veel veidi enamat ja see võeti ka tänulikult vastu.

Nii Atletico kui ka Villarreali mänguplaan oli kokkuvõttes vastasest nutikam, aga ennekõike suudeti seda distsiplineeritumalt ellu viia. Avapoolajal ei muututud liiga tagasihoidlikuks, vasturünnakutega hoiti vastast piisavalt pinges ja alles teisel poolajal võeti oma väravaesist lukku keerates Juventuselt kogu ründelust. Villarreali esitus on seda hinnatavam, et neil polnud teisele poolajale kaasa võtta edu, millest kinni hoida. Aga endasse usuti ja lõpuks oligi eduks vaja vaid ühte vastaste kaitseliini eksimust, mille seekord tegi Davide Rugani.

Wow.#UCL https://t.co/3nl3doUIu8 — Villarreal CF English (@VillarrealCFen) March 16, 2022

Mõlemal Hispaania meeskonnal oli kõvasti abi ka väravavahi hiilgemängust, sest sarnaselt Jan Oblakile tegi Geronimo Rulli seekord Villarreali postide vahel suurepärase partii. Natuke muidugi ka vedas, kui Dušan Vlahovic avapoolajal latti kolistas, aga üldplaanis oli Villarreal sarnaselt Atleticole siiski oma õnne sepp.

Hooaega nirult alustanud pikaajaline Itaalia parim klubi on viimastel kuudel suisa tiitlikonkurentsi lävele roninud, aga euroedu on juba pikalt olnud nende jaoks isegi tähtsam kui kodused tiitlid, mida vahepeal võideti ju lausa üheksa tükki järjest. Samas näitasid mõlemad eurokohtumised, kui haavatav Juventus viimastel aastatel on.

Peeglisse peab vaatama ka Massimiliano Allegri, kellel oli küll suuri muresid vigastustega, aga põhiprobleemiks kujunes siiski see, et avapoolajal häid väravavõimalusi omanud Vlahovic ja Alvaro Morata kadusid teisel poolajal täiesti pildilt. Samuti jäi oodatust passiivsemaks Juan Cuadrado, loodetud erksust ei suutnud lisada vahetusest sekkunud Paulo Dybala.

Umbes sama juhtus esimeses mängus, kus Vlahovic avas kiirelt skoori, aga Juventus lasi Villarrealil esmalt mängu tagasi tulla ja seejärel viigistada. Võib-olla nappis Leonardo Bonucci, Giorgio Chiellini, Weston McKennie ja Federico Chiesa puudumisel tõesti väljakul liidreid, aga samas oli Juventus liialt hambutu, et kõike ainuüksi selle kaela ajada.

Unai Emery näib olevat ebaõnnestunud perioodi Arsenalis lõplikult selja taha jätnud – ja ei maksa unustada, et isegi nemad jõudsid tema juhtimisel Euroopa liiga finaali. Kuid kolm karikat Sevillaga ja mullune võit Villarrealiga on piisavad, et hakata nüüd lõpuks ka Meistrite liigas tegusid tegema. Euromängud, eriti sõelmängud, näivad Emery filosoofiaga eriti hästi klappivat, sest seal pääseb tihtipeale maksvusele distsipliin ja kannatlikkus.

𝗨𝗣 𝗡𝗘𝗫𝗧.#UCL pic.twitter.com/GUNvuHTZLX — Villarreal CF English (@VillarrealCFen) March 16, 2022

Juventus, kes jõudis 2015. ja 2017. aastal Allegri käe all kahel korral Meistrite liiga finaali, on pärast seda takerdunud esmalt kaks korda veerandfinaalis ja nüüd juba kolmel korral 16 parema hulgas. Loosimise järel võidi ilmselt rahul olla, et paberil saadi üks lihtsamaid vastaseid, platsil osutus Villarreal aga ületamatuks. Superliiga loomisest unistav Agnelli peab esmalt mõtlema, kuidas oma klubi praeguses eurosarjas uuesti konkurentsivõimeliseks muuta.

Meistrite liiga põhiturniiril lõi sel hooajal kaasa neli Itaalia klubi, nüüd pole alles ühtegi. Neist kahe väljalükkamise eest vastutab seejuures Villarreal, sest alagrupimängude viimases voorus pandi uks kinni Atalanta ja nüüd ka Juventuse ees. Milan ei jõudnud isegi 16 hulka, Inter langes seal.

Samas on Hispaania ja Inglismaa klubisid kaheksa parema hulgas kolm, esindatud on ka Saksamaa ja Portugal. Lugu pole parem ka Euroopa liigas, kus on itaallastest konkurentsis veel vaid Atalanta. Taas võrdlus – Hispaaniast jõudis Euroopa liigas 16 hulka kolm ja Saksamaalt kaks, nii Portugalist kui ka Prantsusmaalt näiteks kaks klubi.

Konverentsiliiga loomine on senist klubisarjade süsteemi veidi sassi löönud ja teinud Euroopa tippliigade edukuse hindamise mõnevõrra raskemaks, aga üks on siiski viimase kümnendi põhjal selgemast selgem. Kunagi Euroopa klubivutti valitsenud Itaalial pole selle teravaimasse tippu enam kuigi sageli asja.

Eriti selgelt torkab see silma, kui vaadata Meistrite liiga veerandfinaalidesse jõudjaid. Hispaania, Inglismaa ja Saksamaa on selgelt eest libisenud, pigem võitleb Itaalia juba prantslastega ja kipub vaat et neilegi alla jääma. Pärast seda, kui Roma 2018. aastal poolfinaali murdis, on nelja hooaja jooksul Itaalia klubidest kaheksa parema hulka pääsenud vaid Atalanta ja Juventus - ning mõlemad langesid toona veerandfinaalis.

Mis on läinud valesti ja kuidas seda parandada? Selle küsimuse vastus ei peitu kindlasti Agnelli mastaapsetes plaanides, vaid kõigi Itaalia tippklubide põhjalikus sisekaemuses.

Torino Juventus - Villarreal 0:3 (0:0) kokkuvõttes edasi 1:4 Villarreal
78. pen. Gerard Moreno, 85. Pau Torres, 90+2. pen. Arnaut Danjuma