Meistrite liiga kaheksandikfinaali korduskohtumist jäi mängida veel pool tundi ja kolmeteistkümnekordne Euroopa parim klubi Real Madrid oli PSG vastu sandis seisus. Mäng ei sujunud, PSG juhtis kahe mängu kokkuvõttes 2:0. Ent siis astus lavale Karim Benzema ning tegi ajalugu, viies Reali kübaratrikiga 3:1 võidule ja veerandfinaali.

Nagu avakohtumise skoori põhjal võiski eeldada, asus Real erinevalt avamängust kohe tabamust jahtima. Samas jättis see esimeses kümne minuti jooksul kaks jooksuvõimalust Kylian Mbappele. Esimesel juhul proovis prantslane sööta keskel vabalt oodanud Neymarile, teisel korral lõi ise, ent mõlemal korral püüdis palli Thibaut Courtois.

Esimese veerandtunni õhin rauges mõlemalt poolt siiski üsna kiiresti ja PSG sai kontrolli mängu üle aina paremini enda kätte. Korra proovis Courtois’ valvsust Neymar, ent löök polnud ülemäära tugev ega ka liiga täpne.

Mängitud oli 25 minutit, kui Realil avanes superšanss. Benzema tulistas karistusala tagant, kuid imelise tõrje tegi Gianluigi Donnarumma, kes suutis sõrmeotsad pallini sirutada ja selle postist mööda suunata. Viis minutit hiljem nõelas jälle PSG, aga Lionel Messi löögiüritus terava nurga alt lendas värava eest läbi.

33. minutil jõudis Mbappe juba väravat tähistada, aga selle rõõmu nullis kiirelt äärekohtuniku lipp, sest olukorra algatanud Nuno Mendes oli suluseisus. Kohe sai teises väljaku otsas peaga löögile Benzema, kuid Donnarumma püüdis lati alt. Veel mõni minut, Benzema sai uuesti peaga lüüa, ent seekord mööda.

Kas Real õppis eelnevatest hoiatustest? Ei. 39. minutil vinditas Neymar söödu läbijooksule Mbappele. David Alaba suutis küll ära katta tagumise väravanurga, Mbappe lõi aga teravalt eesmisesse nurka ja läbi Courtois näppude lipsas pall võrku – 0:1!

Avapoolaja lõpuni jäänud minutite jooksul jõudis PSG veel paar korda kiirelt Reali karistusalas käia, kuid Messi löögilepääsu suudeti takistada ja Mbappe peapall jäi pehmeks. Pausile mindi seega PSG 1:0 ja kokkuvõttes 2:0 eduseisus.

🔥😤 @KMbappe #𝗥𝗠𝗣𝗦𝗚 pic.twitter.com/Yh4bDmubgr — Paris Saint-Germain (@PSG_inside) March 9, 2022

Teist poolaega alustas Real pallivaldamisega ja tekitas ka mõningaid poolvõimalusi, kuid üldplaanis jäädi siiski passiivseks ja PSG ähvardas jätkuvalt vasturünnakutega. Neist ühe lõpetuseks mängis Mbappe üliefektselt üle Courtois ja saatis mängu jooksul juba kolmandat korda palli väravasse, ent taas nullis tabamuse suluseisulipp.

Mbappe järgmise läbimurde blokeeris viimases hädas Alaba, aga eelnevalt näitas prantslane taas oma imekspandavat sprindikiirust, võites Reali keskkaitsjatelt tagasi mitmemeetrise edumaa. 57. minutil läks Carlo Ancelotti täispangale, võttes platsilt ära nii Toni Kroosi kui ka Marco Asensio. Kui viimase vahetamine Rodrygo vastu oli veel loogiline samm, siis Kroosi asemele verinoore Eduardo Camavinga toomine pigem ootamatu. Samas oli Kroosi kaasalöömine enne kohtumist küsimärgi all ning et Reali mäng soovitud moel ei sujunud, otsis Ancelotti pingilt uut käiku.

Kus Reali häda kõige suurem, seal ulatas abikäe … PSG ise. Donnarumma jäi tagasisöötu liiga kauaks imetlema, Benzema tegi pressingut ning itaallane andis tugeva kehakontakti järel hädise ristisöödu värava eest läbi. Palli sai kätte Vinicius Junior ja söötis selle tagasi Benzemale, kes viigistas kümnelt meetrilt lähilöögiga seisu – 1:1!

Värav äratas Reali ning kohe saatis Benzema Marquinhose selja tagant teele pealöögi, mis lendas postist ülinapilt mööda. Üks kodumeeskonna rünnak järgnes teisele ning veidi oli PSG-l ka õnne, kui kohtunik Danny Makkelie jättis tähelepanuta, kuidas Leandro Paredes astus korkidega jalale Benzemale. Paredesel oli avapoolajast kollane kaart kirjas, teine tähendanuks eemaldamist, kuid mäng jätkus ilma kohtuniku vileta.

Kumbki peatreener ei soovinud riskida ning nii vahetati lühikese aja jooksul mõlemalt poolelt välja kaks kollase kaardiga meest – Realil Dani Carvajal, PSG-l eelmainitud Paredes. 72. minutil sai Vinicius vastaste ebaõnnestunud puutest kaitseliini taga palli ja avastas end Donnarummaga silmitsi, kuid lõi üle. Hetk hiljem kaotas PSG jälle oma karistusalas palli ja Viniciuse tsenderduse järel nõudsid Reali mehed käepuute eest penaltit, seda siiski saamata.

Mis seejärel juhtus, läheb Meistrite liiga ajalukku. 76. minutil hakkas palliga oma poolelt tõusma Luka Modric, keda PSG mängijad ei suutnud kuidagi peatada. Täpne sööt Viniciusele, kellele mitu PSG kaitsjat juurde jõudsid, ent noor brasiillane leidis sööduvõimaluse Modricile, too suunas palli Benzemale ning võrk sahises. 2:1!

VAR mõõtis veel suluseisu – seda ei olnud, Benzema oli viimase kaitsjaga ühel joonel – ja seejärel pani PSG keskjoonelt palli mängu. Paar söötu, pallikaotus, Vinicius pääses jälle jooksu ning Marquinhos pidi tegema meeleheitliku sirutuse, et pall tema jalalt minema lüüa. Seda PSG kapten ka suutis, kuid tema õnnetuseks läks vaheltlõige otse Benzema suunas.

Prantslasel jäi reageerimiseks sekundi murdosa, kuid puude, mis tal teha õnnestus, oli suurepärane. Välisküljega täpselt posti kõrvale suunatud löök ei jätnud Donnarummale vähimatki võimalust ja kõigest tosin sekundit pärast palli keskringist mängulükkamist oli see uuesti PSG väravas – 3:1!!!

Karim Benzema becomes the first player to score in 18 successive calendar years in the Champions League (2005–2022) 🤯#UCL pic.twitter.com/tgDamrXLCU — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) March 9, 2022

Sellest hoobist külalised ei toibunudki. Mängu lisaajale viimiseks ainult ühte väravat vajanud PSG küll üritas, aga peale Mbappe kiiruse ei paistnud neil olevat ainsatki relva ja pigem oli mitu korda õhus Reali neljas, mitte PSG teine värav. Lõpuvile tähendas, et tunamullune finalist peab hoolimata nimekast koosseisust taas suu Meistrite liiga karikast puhtaks pühkima. Soccernet.ee tegi kohtumisest järgmised tähelepanekud:

Kylian Mbappe on füüsilistelt omadustelt mitte ainult oma põlvkonna, vaid tõenäoliselt kogu jalgpalliajaloo üks võimekamaid ja andekamaid ründajaid. Mängu algus soosis tema tugevaimate külgede maksvusele pääsemist – juba esimese kümne minutiga pääses ta kaks korda jooksu, pooltunni järel jäi varasema suluseisu tõttu väravast ilma, ent 39. minutil lahendas vasturünnaku enda kaubamärgiks kujunenud halastamatusega.

Samas on Mbappe mängust välja lülitamine võimalik, kui nullida need mängijad, kes peaksid palli temani viima. Ning täpselt sellega sai Real teisel poolajal hakkama. Pea iga kord, kui PSG-l õnnestus Mbappe leida, sündis sellest midagi ohtlikku, aga teisel poolajal oli selliseid momente lihtsalt liiga vähe. Üks ei ole lahinguväljal sõdur.

Ülikogenud Karim Benzema ei paistnud seevastu kuni 61. minutini väljakul eriti silma. Korra keerutas ta küll meeste varjust teele kauglöögi, mille Gianluigi Donnarumma hiilgavalt tõrjus, paar korda sai veel proovida, ent need vastase väravale suurt ohtu ei kujutanud.

Siis nägi vana rebane aga äkitselt oma šanssi. Donnarumma jäi tagasisöödu järel palliga unelema ja Benzema, olles ära tunnetanud, mida peakohtunik Danny Makkelie selles mängus lubab ja mida mitte, ründas teda jõuliselt, sundides väravavahi eksima. Kas selles olukorras pidanuks vilistama vea? Võib-olla. Kui Makkelie oleks vilet puhunud, poleks Benzema jaoks sellest midagi juhtunud. Aga tasu riski eest oli mõõtmatult suurem. Benzema proovis ja võitis.

Seejuures tegutses Benzema väravaolukorras moel, mis tuleks kanda kohustusliku materjalina kõigile maailma ründajatele näidatavasse õpikusse. Ta ei pannud mitte ainult Donnarummat vääratama, vaid spurtis seejärel otsekohe positsioonile, kuhu palli võitnud Vinicius Junioril oli kõige lihtsam sööta. Ning siis jäi Benzemale juba vormistamise vaev.

34 - At the age of 34 years and 80 days, Karim Benzema has become the oldest player to score a UEFA Champions League hat-trick, taking the mantle from Olivier Giroud. There were just 106 seconds between the Frenchman's second and third goals this evening. Goosebumps. pic.twitter.com/XPcdhIAuAi — OptaJoe (@OptaJoe) March 9, 2022

Samasugust nälga demonstreeris Benzema teise ja kolmandagi värava puhul. 34-aastane prantslane, keda kiputi vahepeal juba suurest mängust maha kandma, näib minevat viimastel hooaegadel aina paremaks nagu hea vein. Mõnekümne minutiga sai temast nii esimene mängija, kes löönud Meistrite liigas värava 18 järjestikusel kalendriaastal, kui ka vanim selles sarjas kübaratrikiga maha saanud mängumees.

Kui Katari rikkurid 2011. aastal PSG naftarahadega üle valasid, polnud nende eesmärk klubi ainuüksi Prantsusmaal tippu viia. See sai tehtud kerge vaevaga, kuid põhisiht oli ikkagi tõusmine Euroopa valitsejaks. Paika pandi isegi tähtaeg – viis aastat.

Nüüd on möödas üle kahe korra rohkem aega, ent 2020. aasta teekond on endiselt üks ja ainus edulugu – kui finaalikaotust muidugi saab selleks lugeda. Mullu pudeneti poolfinaalis, sagedamini on aga tulnud üle elada piinlikke hetki. Näiteks 2019. aastal mängiti kodus Manchester Unitedi vastu maha võõrsilt kaasa võetud 2:0 edu, mida polnud varem käest andnud ükski teine klubi.

Eriti rasvase plekina ilutseb PSG rätsepaülikonna revääril muidugi jätkuvalt 2017. aasta La Remontada ehk 1:6 allajäämine Barcelonale. Toona võitjate poolel olnud Lionel Messi sai lüüasaamise tunnet nüüd ise maitsta ja võis vaid mõelda – mis juhtunuks siis, kui ta oleks kolme nädala taguse avakohtumise 62. minutil penalti Reali väravasse, mitte Thibaut Courtois’ kinnastesse saatnud?

Viimase pooltunni lagunemine kantakse aga kindlasti varmalt PSG ebaõnnestumiste jadasse. Ning kui ühe korra saab tembeldada juhuseks ja kaks ebaõnneks, siis kolme kiputakse juba vägisi liigitama mustriks. Benzema viigivärava järel lagunes PSG mäng täielikult. Kas hakkas eeltoodud lüüasaamiste mälestus nii mõndagi mängumeest kammitsema? Või puges juba varem, teise poolaja alguses, hinge võiduaimus?

Igatahes andis PSG ohjad käest ja kui - või kas üldse? - ärgati, oli liiga hilja. Lagunemiseks polnudki vaja enamat kui Donnarumma hetkelist kõhklusehetke. Ühtäkki ei pidanud enam kaitse, seni raudkindlast Marco Verrattist joosti keskväljal paremalt ja vasakult mööda ning Messi ja Neymari sugused pallivõlurid ei suutnud rünnakul midagi luua.

Reali veteranid eesotsas Benzemaga on seevastu olnud keerulises seisus kordi ja kordi varemgi, rääkimata peatreenerist Carlo Ancelottist. Kui tajuti, et PSG on haavatav, lükati gaas põhja ega vaadatud enam tagasi. Kogemused maksavad.

Paradoks, et just treener, kes palgati esimesena PSG uut ajastut üles ehitama, mattis sama klubi taas. Aga kui oled Meistrite liiga korduvalt võitnud ja Euroopa tippklubide juhendamise pinget aastaid talunud, ei ole sinu jaoks enam võimatuid olukordi.

Toni Kroos on vaieldamatult Reali aju. Ent äsjane vigastus oli tema võimeid pärssinud ja esimese tunni jooksul ei paistnud kuskilt, et ta oleks võimeline mängu tavapärasel moel valitsema. Ancelotti otsustas Kroosi pingile võtta ja saata platsile vaid 19-aastase tulevikutähe Eduardo Camavinga.

Julge käik tasus end ära – neli minutit pärast Camavinga sekkumist lõi Benzema 1:1, keskväljale lisandunud nooruslik tuhin tõmbas käima kogu Reali meeskonna. Seni pigem varju jäänud ja kaitsjate ees aupaklikkust tundnud Vinicius Junior oli ühtäkki nagu ümber sündinud, mängides lõpuks võtmerolli kõigi kolme tabamuse juures.

Mauricio Pochettino suutis enam-vähem sama targalt reageerida vaid ühe – ehkki see-eest olulise – nüansi puhul, võttes platsilt ära teise kollase kaardiga flirtinud Leandro Paredese. Samasuguse lükke tegi Dani Carvajali pingile kutsudes Ancelotti, kuid siinkohalgi oli saatuse irooniana täpsem silm kogenumal mehel. Carvajali asemele tulnud Lucas Hernandez võttis lõpuminutitel Mbappe peatamisel täpselt sellise kaardi, mida Carvajal poleks saanud endale lubada, samas kui Paredese asendamine Idrissa Gueyega mingit nähtavat efekti ei andnud.

Hoolimata Pariisi klubi rivistusse kokkutassitud tähtedest ei olnud Pochettinol aga ikkagi Camavinga vahetusele võrdväärset käiku võtta. Või kui oligi, ei saa me seda iial teada, sest argentiinlane jäi nende tegemisega lootusetult hiljaks. Angel di Maria pääses platsile alles siis, kui PSG pidi juba alustama päästeoperatsiooni, Julian Draxler sootuks viimastel minutitel. Muidugi on kaotusseisus oleva meeskonna peatreeneril mõnevõrra lihtsam vahetustega riske võtta, kuid Pochettino ei söandanud või ei osanud reageerida ka siis, kui ohumärgid olid juba selgelt õhus.

Sellest hooajast kaotati Euroopa klubisarjadest võõrsil löödud värava reegel. Ilmselt on just tänu sellele otsusele võimalik rääkida ja kirjutada praegu mängust, mis läheb Meistrite liiga kullafondi. Vana reegli järgi poleks me ilmselt näinud Realilt sedavõrd tormilist kohtumise algust, sest riskid olnuks oluliselt suuremad.

Ja kui Mbappe esimese värava ikkagi ära lõi, vajanuks Real juba kolme tabamust, mis oleks mängust sportlikku põnevust kindlasti olulisel määral röövinud. Nüüd jäi neile lootus, millele tagasitulekut ehitada, ning vastase pakutud väiksemastki lootusekübemest kinnihaaramine on juba aastakümneid olnud Reali kaubamärk.

Real Madrid - Pariisi Saint-Germain 3:1 (0:0), kahe mängu kokkuvõttes 3:2
61., 76., 78. Karim Benzema - 39. Kylian Mbappe