"Ma ei taha enam jalgpalli mängida, ma ei mängi!" väitis Paulinho 2008. aasta suvel. Pärast rassistlikke rünnakuid Leedus ning palgajamasid Poolas. Pea kümme aastat hiljem on temast saanud üks Barcelona nurgakivisid.

Tänaseks 29-aastane Paulinho alustas oma profikarjääri FK Vilniuses, kelle eest ta mängis küll kahel hooajal hästi, aga see meeskonda siiski ei aidanud. Kõrgliigast langeti välja ning brasiillane kolis piiri taha - Poola, Lodži.

Kõigest 19-aastasena naasis ta kodumaale ning oli veendunud, et nüüd on jalgpalliga kõik. "Leedus rünnati mind rassistlikult, Poolas mulle ei makstud. Ma ei vajanud seda. Ütlesin oma perele, et ei mängi enam jalgpalli," sõnas ta kuu aja eest Telegraphile. Tagantjärele võtab ta Leedus käiku kui õpetlikku kogemust. Siis sekkus Paulinho tollane naine, kes tuletas meelde, kuidas vanemad tema jalgpallurikarjääri terve elu toetanud on ning kõigest 19-aastasena loobumine näitaks austuse puudumist.

Ja läks uuesti minna. Paulinho jätkas oma karjääri Brasiilias neljandas divisjonis kasvatajaklubi Pao de Acucari juures. Edukas hooaeg tõstis klubi ühe liigaastme võrra ülespoole ning Paulinho rühkis ise veel kõrgemale. Serie B klubi Bragantino kaudu jõudis ta Corinthiansisse, kellega võideti aastate jooksul Copa Libertadores ja klubide MM-i finaalis lausa Chelseat ennast.

2013. aastal toimus läbimurre Euroopa jalgpallis. Portugallane Andre Villas-Boas pani talle silma peale ja tõi enda juurde Tottenhami. "Juba detsembris ta läks," meenutas Paulinho. "Villas-Boas tahtis mind, rääkisime palju, aga pool aastat hiljem oli Tim Sherwood ametis." Brasiillane küll austas Sherwoodi, aga pisiasjad, mida inglane teisiti tegi, Paulinhole ei sobinud. Siiski jätkas ta põhimehena.

Saatuslik kodune MM

2014. aasta suvel muutus Paulinho jaoks kõik. Mitte Tottenhamis olles, aga hoopis ühel juulikuu õhtul Belo Horizontes. Esimesel poolajal ta istus, aga pani end vaheajal valmis ja sekkus teiseks kolmveerandtunniks. Brasiilia oli tol hetkel kaotusseisus 0:5 ning lõpuks jäi seisuks 1:7. Saksamaa oli finaalis, Brasiilia oli põrmustatud. Kodus. MM-i poolfinaalis.

"Ma jõudsin klubi juurde puhkuselt viimasena ja olin just langenud kodupubliku ees MM-i poolfinaalis välja. Terve hooaeg ootab ees ja sa proovid 1:7 kaotusest taastuda..." Paulinho seda ei suutnudki. Oma esimesel Tottenhami hooajal mängis ta põhikoosseisus 28 mängu, teisel kõigest kolm. Kaasa ei aidanud ka fakt, et uus peatreener Mauricio Pochettino kasutas teda vasakul äärel. See ei olnud Paulinho jaoks probleem, sest ta tahtis mängida. Aga parimat ta siiski näidata ei suutnud.

Järgmisel suvel kanti ta maha. Kandsid maha fännid ja kandis ajutiselt ka koondis. Paulinhole oli kaks pakkumist ka Euroopast, aga need olid laenud. Järgi jäi Hiina. Luiz Felipe Scolari tahtis teda Guangzhou Evergrandesse.

Paulinhol ei ole Guangzhou kohta mitte ühtegi paha sõna kosta. Pärlijõe kaldal asuv 13 miljoni elanikuga Guangdongi provintsi pealinn võttis ta hästi vastu ning lõpuks lahkus ta sealt kuue tiitliga. Tase pole mõistagi sama, mis Euroopa tippliigades, aga võistlusmoment on. Paulinho ei saanud end lõdvaks lasta, sest taas oli temast huvitatud ka rahvuskoondis. 2015. aasta jäi vahele, aga lõppenud MM-valiktsüklis oli ta taas koondise põhimees, lüües kuus väravat.

Brasiilia peatreener Tite juhendas Paulinhot juba Corinthiansi päevil ja kutsus mehe koondisesse vaatamata sellele, et ta oli "kõigest" Hiinas. Aga ei kutsunud mitte ainult koondis, vaid ka Barcelona. Jah, maailma võimsaimate klubide hulka kuuluv Kataloonia hiid soovis end täiendada Hiina liiga 28-aastase poolkaitsjaga.

"Kas sa tuled Barcelonasse?"

9. juunil mängis Brasiilia sõprusmängu Argentina vastu, mis kaotati kodus 0:1. Paulinho seisis palli taga ning oli valmis toimetama karistuslööki, koos temaga oli ka Willian. Järsku kõndis mööda Lionel Messi. "Kas sa tuled Barcelonasse?" küsis ta. "Kui te mind võtate, siis muidugi," oli Paulinho vastus, kes ei saanud päris täpselt aru, mis toimus. Lõpuks palus ta lüüa Willianil, sest tema pea oli segamini.

Juba mais hoiatas Barcelona president Josep Maria Bartomeu oma fänne, et tulekul on nii põnevaid kui vähematraktiivseid täiendusi. Paulinho üleminek kuulus kindlasti sinna teise lahtrisse. Fännid olid meeleheitel ning kui 40 miljoni euro mees ametlikul esitlusel kõksimisega hätta jäi, siis oli ta näiliselt lõplikult maha kantud. Erinevad sotsiaalmeediakanalid olid Paulinho pilkamisest umbes. Tagasi ei hoidnud end ka ajakirjanikud, kes nimetasid seda lausa piinlikuks üleminekuks.

Barcelona oli peale Neymari müüki augus ja turul jäeti endast meeleheitlik mulje. Tõsiselt nooliti mitut suurt nime, aga kedagi ei saadud. Lõpuks toodi endale Hiinast Paulinho ning Dortmundi Borussiast kalli raha eest veel vähetõestanud Ousmane Dembele. Hispaania superkarikas saadi Real Madridilt kindlalt kere peale ning mõõn tundus päris tõsine.

Paulinhot aga kriitikud ei huvita. Nemad on meest alati rappinud. "Ta on praegu hea, sest ta on Barcelonas. Ta oli seal hea, sest see oli kõigest Hiina," tõi ta näiteid, mis temast räägitud on. "Kui ma olin Bragantinos ja läksin Corinthiansi, siis oli sama jutt. Nii ka Tottenhamis. Ma ei mängi kriitikute, vaid oma meeskonnakaaslaste heaks. Inimesed alati räägivad ja jäävadki rääkima," lajatas ta oma kõlava moto.

Kui tema karjäär "pidanuks lõppema" Hiina minekuga, siis nüüd on ta tagasi ja kõrgemal kui kunagi varem. Paulinhol on kirjas kaheksa väravat ja kaks resultatiivset söötu, mida on näiteks kaks korda rohkem kui Cristiano Ronaldol. Ta on liiga resultatiivseim poolkaitsja ja Barcelona on suuresti tänu temale, Lionel Messile ja Luis Suarezele teistel püüdmatult eest libisenud. Mõõnas pole mitte Barca, vaid hoopis Real Madrid. Jõuvahekorrad on pärast Paulinho tulekut teinud-180 kraadise pöörde.

"Kõik rääkisid, et nüüd on läbi. Nad ütlesid, et mu tase pole piisavalt hea, aga ma võitsin aastaga kuus karikat ja pääsesin tagasi Brasiilia koondisesse. Vaadake nüüd. See ongi jalgpall. Keegi ei andnud mulle võimalust, aga siin ma olen."