Matikainen: väikeriigid leiavad kaitseliinist kergesti liidreid, nüüd ootan ka ründajate esiletõusu (0)
Eesti naiste jalgpallikoondist ootavad EM-valiksarjas ees esimesed mängud, kui juba reedel võõrustatakse valitsevat Euroopa meistrit ja äsjast MM-finalisti Hollandit. Neli päeva hiljem ollakse juba külas kahekordsel MM-i veerandfinalistil Venemaal.
Ehkki koondise soomlasest peatreener Jarmo Matikainen on Eestis töötanud juba poolteist aastat ja eesti keelgi on tal suhtlustasemel suus, seisavad nii tema kui ka mängijad silmitsi värske väljakutsega – esmakordselt pärast 2017. aasta aprilli minnakse väljakule valikmängus. Muidugi on ka tulemused tähtsad, kuid Matikainen rõhutab, et tahab hoolealustelt ennekõike näha arengut, nii individuaalses kui ka naiskondlikus plaanis.
Mida oodata reedesest mängust Hollandiga?
Ega enam suuremat proovikivi ei saagi alustuseks olla kui valitsev Euroopa meister ja MM-hõbe. Aga meile on see suurepärane võimalus. Kui tahad areneda, pead mängima parimatega! Niisuguseid võimalusi ei tule just sageli. Peame olema julged ja ennast tagant sundima.
Samas on see alles tsükli esimene mäng ja üheksa tuleb veel. Ei tohi krampi minna. Meil on kindel plaan ja lähenemisviis, see tuleb lihtsalt ellu viia.
Kui aga rääkida tervest valiksarjast, siis millised eesmärgid olete naiskonnale seadnud?
Holland on omaette klassist. Venemaa on teise asetusega ja ilmselt mänguklassilt Hollandile kõige lähemalt. Kuid sealt edasi … Sloveenia, Türgi ja Kosovo on meie jaoks kindlasti mängitavad! Nemad on nii-öelda meie rühmas, ent iga mäng on arengu seisukohalt tähtis.
Aga mingi punktiline või kohaline eesmärk?
Liigume mäng-mängu haaval. Tean, et see pole kuigi uudne väljaütlemine, aga pean võtma arvesse ennekõike naiskonna esitust. Kui esitus ja areng on piisavad, tulevad ka tulemused. Kui aga keskendume vaid tulemustele, kisub asi soovmõtlemise valda. Peame näitama, et oleme arenenud, siis saab rääkida punktidest ja kohtadest.
Peetud on küll hulgaliselt sõprusmänge, aga naiskond ei ole väga ammu punktidele mänginud. Kui palju see teie tööd raskemaks teeb?
Väga hea küsimus. Punktidele mängimine on midagi hoopis muud ja kui viimati MM-i eelvalikturniiril osalesime, kaotasime kõik kolm mängu (2017. aasta aprillis Thbilisis peetud turniiril Lätile, Gruusiale ja Kasahstanile – K. J. K.). Päris valiksarja me toona ei jõudnudki. Nii et valikturniir on meie jaoks uus samm. Aga mul on oma mängijatesse kõvasti usku. Peame lihtsalt kõik arenguvõimalused ära kasutama.
Mitu mängijat – Kairi Himanen, Getter Saar, Ariina Mürkhain, Katriin Saulus – on sunnitud eesootavatest mängudest eemale jääma. Kui palju see probleeme tekitab?
Mul on ennekõike neist kahju, sest neil jääb suur võimalus kasutamata. Mitu neist mängijaist on juba aastaid koondises olnud ja nüüd, kui niisugune šanss avaneb, ei saa nad osaleda. Olgu põhjuseks vigastused, töökohustused või õpingud, tunnen sellisel juhul alati mängijale kaasa. Minu jaoks on just see kõige olulisem. Loomulikult tunneb ka võistkond igast eemalejääjast puudust, aga mina ei saa sellele liiga palju mõelda, sest pean töötama nendega, kes mul on.
Millise mulje koondis on seni Eestis töötatud aja jooksul jätnud?
Olen siin olnud nüüd poolteist aastat ja näinud väga palju arengut individuaalsel tasandil. see pakub väga suurt rahuldust, kui näed, kuidas mängija hakkab ise mõtlema: ahaa, edu saavutamiseks pean töötama kõvemini ja kvaliteetsemalt. See jääb esimese asjana silma. Ning kui meil on selliseid mängijaid aina rohkem, saame lõpuks hakata ka naiskonnana kasvama.
Kevadel mängisime koondistega, kes olid meie masti (veebruarist aprillini peetud kuues maavõistluses alistati Aserbaidžaan ja Leedu, tehti viigid Malta ja Aserbaidžaaniga ning kaotati kõige napimalt Küprosele – K. J. K.), ning neis mängudes nägin just kirjeldatud arengut. Kuid suvi on miskipärast meile raske ning juunikuistes kohtumistes Läti, Leedu ja Valgevenega täheldasin mõningast tagasiminekut. Peame nüüd rajale tagasi saama.
Kui tähtis roll on valmisolekus psühholoogilisel ja kui tähtis füüsilisel poolel?
Eks nad ole alati seotud. Igaüks, kes on jalgpalli mänginud, teab seda tunnet: kui olen vormis, olen ka enesekindel. Kui aga ei ole, hakkan tavaliselt mõtlema: oot-oot, kas saan ikka kõigega hakkama? Kui teeme kõvasti tööd, muutume nii üldfüüsiliselt kui ka tehniliselt paremateks ning hakkame mängu paremini mõistma, saavad meist paremad mängijad.
Enesekindlus põhineb tervel enesehinnangul. Ja viimane tuleneb omakorda teadmisest, et oled tööd õigesti teinud. Pooleteise aastaga olen juba näinud nii noorte mängijate esiletõusu kui ka tõdenud rõõmuga seda, et kogenumad mängijad on omandanud mingid uued olulised harjumused. Kõik võtab aega, aga olen kindel, et liigume õigel teel.
Kes peaksid eesootavates mängudes kandma naiskonnas liidrirolli?
Meil on väga-väga hea kapten Katrin Loo, kes on teistele eeskujuks. Tõesti kahju, et Kairi Himanen on jälle vigastusega väljas. Aga kaitseliinis on näiteks Inna Zlidnise kogemused väga tähtsad ja noor esiletõusja Siret Räämet ei ole ka üldse paha mängija ...
Õigupoolest tahaksin näha eelkõige ründavate mängijate panust, sest väiksemad koondised leiavad oma liidrid tihtipeale kaitsvate mängijate seast või poolkaitseliinist. Samas vajame väga ka neid, kes lööksid olulisi väravaid.
Kes noortest võiks veel selles valiksarjas läbimurdeni jõuda?
Minu jaoks on nad kõik noored! Ootan ennekõike individuaalset arengut, oleme koondiselaagrites ka vastavale tagasisidele ja aruteludele kõvasti rõhku pannud. Usun, et nüüd hakkavad mängijad õpitut ka ellu rakendama. Meil on koondises tõesti mõnus seltskond nii mängijate kui ka treenerite poole pealt, ka klubidega oleme jõudnud väga hea koostööni. Väikeriik peabki nii tegema – üheskoos eesmärgi suunas!
Eesti naiste koondis kohtub Hollandiga reedel, 30. augustil kell 19.00 Lilleküla staadionil, Soccernet.ee näitab mängu otsepildis.
Naiste koondise koosseis valikmängudeks Hollandi ja Venemaaga:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 21/0
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tallinna Kalev 4/0
Anastasija Zabello (01.02.2001) – Tallinna FC Flora 1/0
Kaitsjad
Pille Raadik (12.02.1987) – Åland United (FIN) 73/0
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi TC (HUN) 76/0
Liis Lepik (02.10.1994) – Tallinna FC Flora 25/1
Berle Brant (26.09.1989) – Pärnu JK 19/0
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 11/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 5/0
Silja Goroško (15.07.1994) – Tallinna FC Flora 3/0
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 2/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 102/19
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 97/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Åland United (FIN) 81/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 62/4
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 41/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Napoli Femminile (ITA) 36/5
Lisette Tammik (14.10.1998) – Napoli Femminile (ITA) 31/2
Ulrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 15/1*
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist) 14/0
Liisa Merisalu (15.01.2002) – NuPS (FIN) 4/1
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 2/0
Evelyn Šilina (05.04.2001) – Pärnu JK 0/0
Kristin Kukli (09.06.1999) – Põlva FC Lootos 0/0
* Osaleb ainult valikmängus Hollandiga.
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Arst: Liis Ott
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Mänedžer: Raili Ellermaa
