Jalgpallis pole vastuolulisemaid tegelasi kui fännid. Mõned armastavad, teised jälestavad, kolmandad austavad, aga külmaks ei jäta nad üldjuhul kedagi.

Mis sunnib neid inimesi igal nädalal hääli kähedaks karjuma, oma aega ja vaeva mingi meeskonna hüvanguks raiskama ning viimaseid rahasid fännireiside ja -atribuutika alla panema? Eriti, kui teiste suhtumine sellesse näib teinekord kõike muud kui soosiv olevat.

Eestis on fänlus tõusuteel ning koondise fännitribüüni kõrval annavad sellest tunnistust ka FC Flora pooldajad, kes meeskonna toetamise väga tõsiselt ette on võtnud.

Ametliku fännklubi kõrval on saavutusteks paarikümneliikmeline seltskond, kes kodumängudel alati koos on, ning ka võõrsil võib tribüünidel alati kohata vähemalt paari rohesärki ja nende lippe.

Võtsingi ette intervjuu kolme Flora fänniga, et uurida, mida nemad arvavad fänlusest üldiselt, suhtumisest sellesse ning Eesti fännikultuuri peamistest probleemidest ja võimalikest arengusuundadest.

Miks tegelete sellise hulluse nagu fänlusega, mida te sellest saate?

Senaator: Fänlusega tegelemine on mu elustiil, pole lihtsalt võimalik teistmoodi elada kui fännata FC Florat ja Eesti koondist

Pärtel: Ma armusin Florasse juba aastal 2001, sellest ajast peale lootsin et Flora võidab jne. Siis sain aru, et on ka meie abi vaja ja nii saigi minust fänn. Flora mängudel käimine ja südamest karjumine annab mulle erilise tunde, mida ei saa kirjeldada. Kui mängijad rahule jäävad ja meile pärast plaksutavad, on ka väga hea tunne, mis kestab tükk aega. Ma elan fännina ja minu eesmärk on Flora tuju mänguplatsil rõõmsaks teha.

Diana: Saan sellest võrratuid emotsioone. See on super tunne, kui saad reisida kuskile võõrsile oma lemmikklubi toetama. Tõesti, nagu Sen ütles, siis polegi enam võimalik nii elada, et kui Floral on mäng, siis istun kodus ja jälgin skoori näiteks Flora kodukalt. Minul sai see alguse meist vist kõige hiljem, 2004. aasta suvel, kui sattusin euromängule NK Gorica vastu. Kolm esimest Flora mängu, mida külastasin, lõppesid kõik kaotustega, aga sellest tekkiski võib-olla selline entusiasm näha Florat ka võitmas. Ja nüüd on see värk täies hoos.

Nii et armastus fänluse vastu kasvas välja jalgpallist, mitte sellest ühtsustundest fännide seas?

P: On nii ühte kui teist. Super tunne on, kui kõik fännid kaasa karjuvad ja siis tekib selline ühine tunne. Me kõik oleme ühe eesmärgi eest väljas ja viime selle ka täide. Jalgpall tõi mind staadionile. Fänlus tekkis hiljem. Minu jaoks on 50/50, mäng on ju väga tähtis ja seda on ka meie kõigi kaasaelamine. Ehk siis ühest asjast tuleb teine. On mäng, on ka kaasaelamine.

D: Loomulikult sai see alguse jalgpallist. Ühtsustunne käib asja juurde ja muudab kõike veelgi võimsamaks, kuid peamine on siiski see suur-suur soov, et klubil läheks hästi ja et võite saaks ka oma silmaga alati näha.

S: Põhiline on ikkagi tulemus, tahame ju kõik, et meie koduklubi võidaks ja kui sellele on kaasa elamas veel suurepärane fänniarmee, siis on see lihtsalt super.

Kui kaua olete fännid olnud juba?

D: Ma siin vastasin sellele ühes eelnevas vastuses, aga alates 2004. aasta suvest ehk siis kaks aastat

P: Alates 2001. aastast. Esimene mäng oli Levadia-Flora väravateta viik.

S: Mängudel käisin alates 1998. aastast, kuid siis vaatasin mänge vaikselt oma kohapeal istudes. 2001. aastast sai ka teiste Flora fännidega tutvutud ja siis sai tribüünil juba häälekalt kaasa elatud.

Kas Eestis on lihtne jalgpallifänn olla? Kuidas inimeste üldine suhtumine on sellesse?

P: Oi oi oi. Fänn on lihtne olla tõesti, aga teiste inimeste suhtumine fännidesse. On palju näiteid tuua, kus esimest korda nähtakse fänne, kes terve mängu jooksul häält teevad, ja siis hakatakse pärast mängu meie peale naerma ja näpuga näitama. Need ei ole kahjuks õiged fännid ja õigeid fänne ongi eestis väga vähe. Meie toetame oma klubi kasvõi siis, kui teised näpuga näitavad. See, et teised ei saa aru, mis on fänlus, ja naerdakse selle üle, on kõige naeruväärsem asi.

S: Eks neid arvustajaid ikka leidub, kellele ei meeldi, et õlut juuakse, mõnele, et me nii häälekalt kaasa elame. Üldiselt suhtutakse ikka hästi.

D: Üldine suhtumine on siiamaani ikka positiivne olnud. Kuna meistriliiga klubide aktiivne fänlus on tundub praegu Eestis olevat suhteliselt harv nähtus, siis eks ikka osad imestavad, kuidas ma viitsin käia mänge vaatamas, kui "mängud nii igavad on" jne..

Kui palju te mängudel käite?

D: Kõik kodumängud ja no, püüan jõuda enamusele võõrsilmängudest. Kuigi kahjuks on mõnikord bussiajad sellised nagu nad on ja seetõttu jääb mõni võõrsilmäng ära tänu sellele, et õhtul ei saaks enam koju. Viimase Vapruse kodumänguga näiteks oli selline probleem, aga mul on äge ema, kes mõistab mu armastust jalgpalli vastu. Ta tuli nimelt pärast mängu autoga Tallinnast Pärnusse ja võttis meid kolmekesi auto peale.

P: Igal kodumängul ja peaaegu igal välismängul käin kah.

S: Kuna ise ei ela mõnda aega linnas, siis kahjuks kodumängudel olen sel aastal väga vähe käinud, küll aga kõik Tartu mängud ja Pärnus, Valgas. Eelnevatel aastatel sai loomulikult kõik kodumängud ära vaadatud. Aga asi paraneb septembrist.

Käite igal pool põhimõtte pärast või on iga reis alati seda vaeva/raha 100% väärt?

S: Iga reis on rohkemgi väärt! Lihtsalt supermõnus seltskond, laulmine bussis jne.

P: Absoluutselt igal välireisil saab nalja täie raha eest ja oma seltskonnaga on loomulikult 100% väärt reisida. Muidugi läheme ka mängu pärast jne aga tõesti supertunne on bussis oma grupiga olla ja laulda ning see ongi peamine. Iga välisreis on kindlalt 100% aega, vaeva ja raha väärt!

D: See ON seda väärt! ei ole sellist mõtet ka, et jeerum, ma nüüd PEAN ju sinna minema. 18. juunil sõitsime põrgukuumuses rongiga 3 tundi, et näha Tulevik-Flora mängu, aga see oli ju seda väärt, kuna Flora näitas suurepärast mängu ja tore oli!

Olles näinud niiviisi eri linnade staadioneid ja fänne, kuidas neid iseloomustaksite? Kus on parimad fännid, kuhu hea meelega ei läheks jne

P: Fännid on enamasti sõbralikud. Kõige enam läheks tagasi pärnu, kus oli väga hea staadion ja veelgi paremad fännid. Väga sõbralikud ja ka väga häälekad. Tartu fännid jäid mulle väga ebasõbralikuna meelde, väljaarvatud muidugi mõned inimesed. Eestis ringi reisides on palju mälestusi eriti erinevatest fännidest. Muidugi meeldib mulle, kui vastasfännid toetavad enda meeskonda, see annab mängule hea atmosfääri. Nii oli pärnus, kus nii meie kui ka Vapruse fännid täiest kõrist enda meeskonnale kaasa elasid. Üldpildis on vastasfännid hea mulje jätnud.

D: Tammeka fännidest pole mul siiamaani eriti head muljet jäänud (ma ei taha siin kedagi solvata ega midagi). Aprillis suutsin ennast korralikult välja vihastada, kui üks kohalikest fännidest hiljem meie minibussi "väikeseks saiaautoks" nimetas ja seejärel osasid meist "nunnude sünniaastatega haledateks wannabe-fännideks nimetas". aga noh, pole hullu tegelikult, eks selliseid leidub igal pool :)

Aga üldjuhul on suhtumine meisse ikka positiivne olnud, ka Tammeka fännide seas leidub kindlasti tulihingelisi fänne, kes vastasklubi fänne austavad. Positiivselt on meelde jäänud Vapruse fännid, lisaks meenub Maagi fänn, kes peale mängu meile võidu puhul õnne soovima tuli. Esiliiga omadest kindlasti aktiivsed Kuressaare toetajad, kelle ees tõesti müts maha.

S: Noh, nii hulle fänne veel eestis pole, et fännide pärast sõidu ära jätaks, ja kui olekski, siis minemata ka ei jätaks. Tartus on grupp noori Tammeka fänne kelle jaoks meie tulek on alati suur sündmus, räägivad meile alati pesupulbrist ja seebist.

Kas fänn võib olla ka selline, kes rahulikult väliselt kaasaelamata mängu jälgib?

S: Kindlasti võib, aga meeskonnale on vaja ju ikkagi fänne, kes häälekalt kaasa elavad ja toetavad.

P: Muidugi on ta ju fänn, kui ta igat meeskonna mängu vaatamas käib ja südames tunneb, et meeskond temale tähtis. Need, kes käivad paaril mängul ja lihtsalt istuvad, on minu arvates täiesti ühtse nimetusega: tennisepublik. Tõsine fänn on siiski see, kes valjuhäälselt meeskonnale kaasa elab.

D: Ei ole sellist kindlat definitsiooni, et kes on fänn. Arvamusi on kindlasti seinast seina. mina leian, et fänn võib olla ka see, kes niisama vaikselt on. Kõik inimesed ei pruugi lihtsalt olla nii emotsionaalsed. Kui klubi on talle südamelähedane, siis miks ka mitte. Kuigi praegusel ajal on meistriliiga klubidele VÄGA vaja ka häälekaid fänne.

Paljude arvates on fännid räuskavad ja korda rikkuvad joodikud, kelle jaoks mäng ise esmatähtis ei olegi. On selline suhtumine õigustatud?

P: See kõik käib mängu juurde! Õlu+jalgpall, olen seda palju kuulnud. Need, kes korda tõsiselt rikuvad, on huligaanid (nendele pole mäng tähtis). Meistriliigas pole selliseid fänne. Fänn on ikkagi see, kes oma meeskonda igal meetodil toetab, isegi kui elu sissetoomiseks on alkoholi vaja.

D: Nende inimeste tutvusringkonnas ei ole tõenäoliselt ühtegi vutifänni. Kahju sellest, et fännidest kirjutatakse meedias sageli ainult negatiivset. Ma ei pea silmas Eesti meediat, vaid üleüldse. Venemaal on sageli esikaaneuudisteks, kui mingid Zenidi huligaanid panid midagi põlema jne. Ja sellest tuleb ka jalgpallivõõraste inimeste arvamus, et vutifännid on räuskavad joodikud. Klassikaaslased ka ükskord küsisid naljaga pooleks, et noh Diana, kus õllekõht siis on?

S: Kindlasti mitte, mäng ja mängutulemus on kõige tähtsam ja kui enne mängu paar õlut juua, siis see ei tohiks küll probleem olla. Ei ole veel kunagi näinud, et mõni Flora fänn nii täis on et mitte millestki enam aru ei saa. Inimestele võib vale arusaam sellest jääda, et kui staadionil karjutakse, siis kindlasti on ta joonud. Paljud flora fännid ei joo näiteks kunagi alkoholi.

Kas selline negatiivne suhtumine segab teid või kannustab veel rohkem omadele kaasa elama?

P: Ei, see ei sega meid üldse. Me oleme südames fännid ja meid ei kõiguta ühegi teise arvamus. Meie ajame oma jada edasi ja ei peatu millegi ees. See ei pane meid mõtlema, et peaksime nüüd midagi paremini tegema. Meil on oma tavad ja neid me jätkame.

S: Mind üldiselt ei häiri üldse mida mõni inimene meist arvab, anonüümseid arvustajaid ei pane ma üldse tähele.

D: mind näiteks segab ikka veidi, kui osad paluvad vaikust ja ütlevad, et pea hakkab valutama meie lärmamisest. Pärtel ütles nende kohta õige sõna siin enne: tennisepublik. Aga loomulikult kannustab see ka rohkem kaasa elama.

Miks Eestis fänlus nii vähe arenenud on, et 15 fänni Valgas on juba väga kõva sõna?

P: Sest inimeste arvates pole mängutaset. Pole fänluse tavasid, aga meie proovime seda arendada, et oleks igal mängul üha rohkem ja rohkem fänne. Hea on see et viisteistki on. Ja nagu Pasi lootis, et kunagi on toetus sama mis koondiselgi - seda loodame ka meie ja teeme selleks kõik, et nii saakski.

D: Ei oskagi öelda. Üleüldine arvamus on levinud, et meistriliiga mängud on igavad ja põnevust pole. Aga ma usun, et see kõik muutub. Eesti jalgpall on alles nii noor. Mõelge ise, nii palju aastaid oli rahvuslik jalgpall põhimõtteliselt välja surnud. Kõik jõuab veel muutuda paremuse poole ja on juba muutumas.

S: Tartu mänguks 13. augustil loodame juba suure bussiga mängule minna. Kahjuks ei saanud Valka tulla paljud Flora fännid erinevatel põhjustel.

Kas EJL ja klubid ise on teie arvates piisavalt fänluse arendamiseks teinud? või ei ole see üldse nende kohustus?

P: Mina pole küll märganud et meie heaks või kasuks on midagi tehtud. Võibolla ainult see et Flora annab meile vajaduse korral bussi mängudele sõitmiseks. Olen kuulnud, et Tammeka toetas enda fänne atribuutikaga, kuid rohkem pole kuulnud. See on minu arvates küll klubi kohustus enda fänne aidata igal teel, et fänne rohkem ja rohkem tribüünidele tuleks.

D: Ma arvan, et fänlus on selline asi, mida ei saa liigselt nö. "pushida". See peab arenema puhtalt fännide enda algatusel. Kuid leian, et näiteks reklaami võiks klubi poolt küll rohkem olla. Arutasime siin, et võiks kujundada kasvõi mingid lendlehed ja siis enne mängu võiks neid jagada.

P: Kuid minu arvates on see klubi enda töö neid lendlehti jagada. Nemad ju peaksid tahtma rohkem fänne. Aga vajaduse korral hakkame ise lendlahti, plakateid ja muud ringi jaotama

S: Jah, samas meil on ju väga aktiivseid fänne, kes tõesti võiks neid jagada.

Aga mida klubid siis konkreetselt võiksid teha teie arvates?

P: Seda sama: lendlehed, plakatid, fännidele soodustusi, see tooks kindlalt publiku staadionile.

S: Klubid võiksid meid kasvõi rahaliselt toetada. Näiteks mängule Valka saime bussi Florast suhteliselt hea hinnaga. Ja ka edaspidi lubati meile Florast buss.

Kas Pasi Rautiaineni lootus, et ühel päeval saaksid meeskonnad samasugust toetust nagu praegu rahvuskoondis, on reaalne?

S: Mina küll usun, et mu silmad seda näevad, ehk 5 aasta pärast.

D: mina olen optimist ja ütlen, et miks ka mitte?

P: No väga kahtlane, kuid kui me niimoodi jätkame, on kõik reaalne. Mitme aasta pärast ilmselt võib sellist asja näha. Võib ju küll. Täpselt, miks mitte?

Miks te just Flora olete välja valinud?

S: Arvan, et esimene mäng, mida ma nägin, oli Flora ja Sadama mäng aastal 1998, hakkas meeldima ja oligi lemmikklubi olemas.

D: Sõnapaar "välja valinud" ei sobikski eriti siia, ma arvan. Ühel hetkel sain lihtsalt aru, et Flora on see klubi, mida elu lõpuni toetan. Ja nii ka jääb! Need kolm kaotust, mis mu nö. fännikarjääri algusesse jäid, aitasid kindlasti kaasa Flora kujunemisele mu absoluutseks lemmikuks. Just! Kaotused, mitte võidud.

P: Mina olen väga eestimeelne inimene. Mina näen teisi klubisid kui võõra maa klubisid. Flora on alati olnud eestlastega täidetud ja see mulle meeldibki. Kui esimesel meistriliiga mängul käisin - Levadia-Flora, nagu eelpool mainitud -, siis seal mängul sain aru, et see on minu klubi. Mis ei tähenda, et kõik Eesti liigades mängivad meeskonnad oleks võõramaised.

Viimane küsimus, kes tuleb meistriks?

D: FLORA

P: Kes muu kui minu lemmik: FLORA! Alati tuleb olla optimist. Miks mitte ei võiks võita Flora? Meie teeme kõik, et see hooaja lõpus nii olekski.

Kas usk on lõputu või peab põhimõtte pärast niimoodi vastama?

P: Usk klubisse on tõesti lõputu!

S: Kui reaalselt vaadata siis sel aastal tuleme hõbedale. Aga järgmine ja kõik järgnevad FLORA!!!

D: No kuule, eieiei. Usume viimase minutini! Kuni selle hetkeni, kui meistritiitel on tõesti käest läinud (mida siiski loodetavasti ei juhtu). Aga siis tuleb juba uus usk! usk sellesse, et järgmise hooaja meistritiitel kuulub Florale