Üks käesirutus. Üks õnnetu puude. Üks terava silmaga videokohtunik ja üks täpne penalti. Ega palju rohkemat polnudki, aga paraku oli see piisav, et nädala eesti Tallinnas Eesti ja Läti meistri vahele kiil lüüa. Nüüd sõidab Levadia ise RFS-ile külla, et naabreid nende koduõuel kurvastada.

VAR-i abiga ja penalti kaudu lõpplahenduse saanud mäng tõestas, et vähemalt lätlaste vastu pole meil vaja aukartust tunda. RFS-i eelarve on suurem ja lähiaastate CV tummisem, aga Levadia mängis nendega suures plaanis ikkagi nagu võrdne võrdsega. See andis usku ja kinnitust, et suur unistus alagrupiturniirist ei pea tingimata vaid unistuseks jääma.

Usust üksi on mõistagi vähe, et RFS Riias selili panna. Seal on see jäänud tegemata ka märksa kõvema kaliibriga meeskondadel - eelmisel eurohooajal näiteks nii APOEL-il, Galatasarayl, Anderlechtil kui ka Amsterdami Ajaxil. Levadia ei pea korraldama revolutsiooni, vaid evolutsiooni ehk maakeeli öeldes tuleb mängida lihtsalt paremini kui nädala eest.

Klišee, et mängu saatuse otsustavad tihtipeale detailid, peab igati paika. Käsi käeks, ent penaltiga lõppenud olukorras magati ohtlik tsenderdus maha - piisas. Ise jäädi ründekolmandikul õige pisut ümmarguseks - sellestki piisas. Klassivahet polnud, napp vahe siiski, ja paraku piisas ka sellest, et tulemus oleks sobilik RFS-ile.

• Luup peale | Polnud see RFS midagi nii hirmus. Jällenägemisel peab Levadia käigu juurde panema

Ent kui Levadia teeb oma asju õigesti, võib tugevamat saatev õnn sama hästi naeratada Riias juba neile. Kerge see ülesanne pole, aga kes ütles, et tee eesmärgini peab seda olema?

Kõike samamoodi, aga paremini?

"Suuri muutusi pole vaja teha. Aga 90 minutit on väga pikk aeg. Oma nägemusest me taanduma ei hakka – peame lihtsalt tegutsema veel paremini kui Tallinnas. Vastane on tugev, aga näitasime, et saame nendega hakkama," arutles päev enne mängu Levadia peatreener Curro Torres, selja taga 300-kilomeetrine napp reis. Vähemalt on Levadia prii igasugusest reisiväsimusest või palavusemuredest, mis Eesti klubisid traditsiooniliselt eurohooajal kiusavad.

Kordusmänguks on valmistutud nädal aega, samas kui RFS pidi laupäeval madistama karikasarjas Jelgavaga. Viktors Morozs saatis järgemööda platsile põhimängijaid, kuni RFS-i kuulsaim lätlane Janis Ikaunieks esimesel lisaminutil viimaks võiduvärava lõi. Eelis Levadiale? "Jah, me ei mänginud liigas ja see oli meile taastumisel kõvasti abiks. Aga eurosarjas on küsimus väga palju mentaalses pooles ja seal pole eriti suurt vahet, kas oled nädalavahetusel mänginud või mitte," lükkas Torres selle teooria kummuli.

Poolkaitsja Til Mavretic ei taha uskuda, et RFS võiks ka kodus sama vagur olla nagu Tallinnas, kus statistiliselt jäädi viiki. "Nad on ründav meeskond, kompaktne ja organiseeritud. Usun, et nad üritavad kodus rohkem surudakui avamängus," ennustas Mavretic.

Ent selles näeb ta Levadia võimalust, mitte takistust. "Kuna vajame väravat, peame ise olema viimasel kolmandikul agressiivsemad. See teadmine võiks meile vabastavalt mõjuda. Oleme esimest mängu vahepealse nädala jooksul palju analüüsinud. Nüüd peame ründama. Teame, et suudame seda teha. Aga nagu Curro ütles – meil on 90 minutit, tormata ei tasu. Ei maksa iseendast ette joosta," sõnas sloveen.

RFS-i ja Levadia vaheline Meistrite liiga korduskohtumine algab teisipäeva õhtul Riias kell 20.00. Soccernet TV näitab mängu otsepildis, kohtumist kommenteerivad Raul Ojassaar ja Eesti A-koondise abitreener Joel Indermitte.

Levadia võimalusi RFS-i vastu kaaluti ka taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskes episoodis (alates 23:35):