Brasiilia ründaja Odilavio Jose da Silva Albuquerque sõlmis mullu veebruaris Nõmme Kaljuga kolmeaastase lepingu, aga möödunud esmaspäeval teatati, et leping on lõpetatud. Odilavio oli kimpus vigastustega ega suutnud Liliu moel Kaljus särada, mänguminutid olid minimaalsed ja väravatearve jäi brasiillasel avamata.

Odilavio mängis Kalju esindusmeeskonna eest kümme mängu (seitse Premium liigas, kolm Evald Tipneri karikasarjas). Duubelmeeskonna eest käis ta väljakul neli korda. "Mul oli väga keeruline Eesti jalgpalliga kohaneda. Pikad pallid valmistasid mulle probleeme, mul ei lubatud driblada, sest palli eest võitlemine oli olulisem kui mängurõõm. See oli Kalju mänguplaan. Ma austan kõiki Kalju inimesi, aga ma ei osanud niimoodi mängida, seega ma polnud Eesti jalgpallis õnnelik," rääkis 24-aastane Odilavio Soccernet.ee-le.

"Kahjuks puudus klubil süsteem, kuidas vigastatud mängijaid ravida. Jalgpallur ei saa vigastusest taastuda ainult palvetamise ja jääga. Selleks, et mängijalt väljakul kõrget taset nõuda, tuleb teda väljaku kõrval toetada. Mul olid keerulised ajad, aga õppisin palju. Kaljust lahkumine oli minu, aga ka klubi jaoks parim lahendus. Ma tänan kõiki, kes seal olid, ja soovin neile edu."

Odilavio oli rahul mullu Kaljut juhendanud Marko Kristaliga, aga tänavu peatreeneriks saanud Sergei Frantsevi mänguplaanist ta aru ei saanud. "Mul oli eelmisel aastal säärelihase vigastus ja sellest taastumine võttis kaua aega. Tänavu pani klubi mind duubelmeeskonna juurde. Mul olid valud, aga klubis polnud arste või füsioterapeute, kelle abil oleksin sada protsenti terveks saanud. Marko Kristal on hea treener ja suurepärane sõber, kelle endale Eestist leidsin, aga uue treeneri mänguplaanist ma aru ei saanud, ma ei olnud kunagi varem midagi sellist näinud, aga austan teda ja soovin talle edu."

"Eestis on mõned meeskonnad, kes on võimelised heal tasemel mängima, aga arvan, et Eesti jalgpall peab palju arenema. Mängijatel peab väljaku kõrval olema igasugune tugi, nagu näiteks toit, taastumine ja jõusaal. Need on elementaarsed asjad hea taseme saavutamiseks. Brasiilias ei pea muretsema trenniriiete pesemise või putsade kaasavõtmise pärast, vaid mängijad keskenduvad ainult mängimisele ja saavad väljastpoolt toetust, mis aitab esitusi parandada. Ma tahaksin väga Eestit maailmameistrivõistlustel näha, aga selleks tuleb mängijaid väärtustada," lisas Odilavio.

Brasiilia ründaja naasis kodumaale, kus hakkab mängima tugevuselt neljandas liigas Retro nimelises klubis. "Kahjuks oli Eestis mängimine minu karjääris vale samm. Ma pean uuesti Brasiilias alustama ja minu eesmärk on jõuda tagasi tasemele, kus olin Eestisse minnes."

Tehva: see on tavaline olukord, kus mängijal on vaja leida põhjuseid, miks ta ei saanud mängida

Nõmme Kalju president Kuno Tehva lükkas ümber väited, et klubis ei pööratud Odilavio traumadele tähelepanu. Ta arvab, et Euroopa jalgpall ja siinne kliima ei sobinud talle.

"Eks tal on vaja enda olukorda põhjendada. Teda on ravitud hästi, meil on arst ja füsioterapeut pikemalt aega olnud, aga meie huvi ei ole vigastatud mängijat klubis hoida. Kahjuks läks nii. Ta ei ole võib-olla oma vaimse ja füüsilise poole pealt valmis mängima Euroopa jalgpalli ja mängima sellises kliimas. See on võib-olla nii," lausus Tehva Soccernet.ee-le.

Tehva lisas: "Meil ei ole sobiv [Odilavio kriitikale] samaga vastata, aga ta tegi kõik endast oleneva ja ma usun, et kõik on hästi ja ta püsib kodumaal terve. See on tavaline olukord, kus mängijal on vaja leida põhjuseid, miks ta ei saanud mängida. Kõik alustavad uues klubis nullist. Ta ei saagi muud öelda. Me mõistame tema seisukohta, aga jääme endale kindlaks, et tal oli kogu toetus olemas ja sellest piirist edasi loeb enda iseloom, professionaalsus ja konkurentsivõime. Ta tegi kõik, mis suutis."

Kui traumad ja nendest taastumine kõrvale jätta, siis miks ei õnnestunud Odilaviol treeneritega loodetud klappi leida? "Ma arvan, et profimängija saab treeneritega klapi siis, kui ta on proff ja näitab seda väljakul. Kui treeneri ülesandeid täidetakse, siis tekib ka austus - mitte ainult treeneritel, vaid ka teistel mängijatel. Muud asja siin ei olegi. See on jalgpall."

Tehva ei ole nõus, et eelmisel aastal sõlmitud leping oli halb nii Odilaviole kui Kaljule. "Me peame aru saama, et sellel üleminekul oli häid asju mõlemalt poolt vaadates. Me lootsime temast väga palju ja ma arvan, et ta ise lootis ka endalt, aga kõik ei lähe alati nii, nagu on planeeritud. Alati on mingid segavad faktorid.

Ta sai vigastuse tühja koha pealt - sirge maa peal ilma mingisuguse kontaktita ja oli aasta rivist väljas. Mina ei ole sellist lihaserebestust sellises mänguolukorras kohanud. Pole võimalik kellegi suunas näpuga näidata, sest see oli enneolematu asi ja keegi ei puutunud teda. Ta oli väga pikalt väljas ja tal oli raske tagasi tulla mis tahes põhjustel. See vigastus oli suhteliselt arusaamatu, isegi anormaalne. Kõik asjad ei saagi alati hästi minna. Õnnestumine seisneb ka tagasilöökides, nendest õppimises ja edasiliikumises. Ma arvan, et ma ei loeks seda üleminekut ebaõnnestumiseks. Pigem on kahju, et ei läinud nii, nagu planeerisime. See on elu."