Eesti Jalgpalli Liidu üldkogul tutvustati arengukava aastateks 2026-2030. Seoses Premium liiga mängudega seati eesmärkideks, et aastaks 2030 toimuvad kõik mängud katusega tribüüniga staadionitel ning negatiivse omakapitaliga klubide arv väheneb 50%.

Soccernet.ee võttis viis jututeemat kokku läbi väljakutsete ja edu mõõdikute.

1. Jalgpall kui populaarseim rahvatervise edendaja

Eesti jalgpalli väljakutsete seas on nii istuva eluviisi süvenemine, noorte arvu vähenemine, mis omakorda võib vähendada aktiivsete jalgpallimängijate arvu, ja jalgpalliväljakute kättesaadavus eriti linnapiirkondades. EJL soovib, et jalgpall oleks nähtavalt ja sisuliselt avatud kõigile. Ka seda, et jalgpall jõuaks rohkem koolidesse ning püsiks teismeliste juures.

EJL on seadnud edu mõõdikuid järgnevalt: naisharrastajate arv suureneb tänu sihtrühmale suunatud tegevustele 2030. aastaks 50%, koolidega koostööd tegevate klubide arv suureneb 2030. aastaks 20%, registreeritud saalijalgpallurite arv suureneb 2030. aastaks 25% võrra ning igas piirkonnas on loodud infrastruktuuri arengukava

2. Kvaliteetne arengukeskkond on tuleviku edu alus

Väljakutsete seas on parandada Eesti rahvuskoondiste positsioone UEFA reitingus jätkusuutliku ja pika perspektiiviga arendustegevustega, koduses jalgpalliliigas pallivate mängijate ettevalmistuse parandamine ja Eesti mängijate toetamine, et kasvatada Euroopa 20 tugevaimas liigas mängivate jalgpallurite arvu.

EJL on seadnud edu mõõdikuid järgnevalt: aastaks 2030 on Eestis vähemalt 3 jalgpalliakadeemiat, mis vastavad 4. taseme (akadeemia) kvaliteedistandardile, 2027. aastaks rakendavad kõik Eesti noortekoondised ühiseid mängupõhimõtteid ning noormeeste U17-U21 rahvuskoondise mängijate osakaal, kes mängivad välisklubis või Premium liigas, suureneb 2030. aastaks 20% võrra.

3. Uuendusmeelne ja kestlik jalgpalli ökosüsteem

Eesti jalgpalli väljakutseteks on ressursside nappus kogu jalgpalli ökosüsteemis, klubide rahaline seis on ebastabiilne, mis piirab pikaajalist planeerimist ja pärsib arengupotentsiaali ning digilahenduste rakendamine jalgpalli arendamise, juhtimise ja igapäevase toimimise juurde.

Osa edu mõõdikuteks on: aastaks 2027 on loodud koostöös erasektoriga jalgpalli voogedastusplatvorm, aastast 2030 ei ületa Premium liiga klubide tööjõukulude osakaal tuludest 70% , aastaks 2030 tõusevad Premium liiga klubide koondtulud 20% ning aastaks 2030 väheneb negatiivse omakapitaliga Premium liiga klubide arv 50% (2025 seisuga on neid 7).

4. Jalgpall on ühiskonna ühendaja

Eesti jalgpalli väljakutseteks on Premium liiga mängude kasvamine linna/piirkonna esindusüritusteks, rahvuskoondiste mängud loovad tugeva emotsionaalse sideme ning meie staadionid peavad olema valmis pakkuma aastaringselt kvaliteetset külastuskogemust.

EJL on seadnud edu mõõdikuid järgnevalt: 2030. aastaks on igal Premium liiga klubil ametlik registreeritud fännigrupp; mängude külastatavus suureneb 2030. aastaks Premium liigas 30% ja rahvuskoondistes 20%; Premium liiga piletitulu suureneb 2030. aasta lõpuks 240% ning 2030. aastaks toimuvad 100% kõrgliiga mängudest katusega tribüüniga staadionitel.

5. Tark jalgpallirahvas

Väljakutsetena on välja toodud, et Eesti jalgpallis puuduvad sügavalt juurdunud professionaalsed tavad ning riigi akadeemilist ja digipotentsiaali kasutatakse jalgpallitöös vähe, juhtimisvõimekus ja -oskused on klubides ja piirkondades ebaühtlased ning Eestil on võimalus saada eestvedajaks nutika, andme- ja hariduspõhise jalgpallijuhtimise valdkonnas.

Osa edu mõõdikud on järgnevad: aastaks 2027 on EJL-is vähemalt 2 täiskohaga jalgpallispetsiifilist akadeemilist ametikohta, taastame konverentside formaadi, mis toob vähemalt kaks korda aastas Eestisse valdkonna tippspetsialistid ning aastaks 2029 on EJL korraldanud esimese rahvusvahelise UEFA Pro kursuse.