Miks vahetati aastaid MTÜ FC Viljandi juhatuse liikme rollis olnud Aivar Lillevere tänavu aprillis välja FC Flora presidendi Pelle Pohlaku vastu? Lillevere selgitab, et MTÜ, milles pole sisulist tegevust toimunud kümmekond aastat, on tegelikult algusest peale Pohlakutele kuulunud.

Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks kandideeriv Ragnar Klavan tõi antud fakti välja Betsafe'i taskuhäälingule antud pikas intervjuus, märkides, et seni on Lillevere käinud juhatuse liikmena ka Eesti Jalgpalli Liidu üldkogul presidendivalimistel oma häält andmas. Äriregistri andmetel on alates 16. aprillist aga MTÜ esindusõigusega isik Pelle Pohlak. MTÜ kontaktaadressiks on seejuures märgitud äriregistris küll jätkuvalt Viljandi linn ja Ranna pst 6, kuid meiliaadress on juba alates 2013. aastast olnud seotud FC Flora kontoriga.

15. aprillil toimus kell 12.00 aadressil Jalgpalli 21 ehk Lilleküla staadioni kontoris MTÜ FC Viljandi koosolek, kus osalesid Aivar Pohlak ja Anne Rei. Päevakorra esimene punkt oli juhatuse liikme Aivar Lillevere tagasikutsumine tema avalduse alusel, mis ka üksmeelselt rahuldati. Seejärel tegi Aivar Pohlak ettepaneku valida uueks juhatuse liikmeks Pelle Pohlak, mille poolt oli samuti 100% osalejatest ehk nii Aivar Pohlak kui ka Rei.

Eesti U15 koondise kogunemisel viibiv Lillevere kinnitas Soccernet.ee-ga vesteldes, et on MTÜ tegemistest eemaldunud. "Mina olen sealt taandunud, jah. Seal ei ole mängijaid ega midagi. See on juba tükk aega nii olnud. Seda, kes seal nüüd on, saab avalikult registritest näha."

Ent kui MTÜ on juba pikalt tegevuseta olnud, miks siis tuli taandumise otsus alles nüüd, enne presidendivalimisi? "Teate, ma sain sellest infost teada vist umbes 15 minutit tagasi teada, et see on niimoodi üles keritud. Ma ei oska praegu omalt poolt midagi rohkem öelda. Pohlak lõi selle klubi. See ei ole minu loodud klubi. Seal omanikud on teised inimesed – seda näeb registritest," lausus Lillevere.

Pelle Pohlakul kuus häält

Pelle Pohlak on nüüd äriregistrisse kantud kuue EJL-i liikmete sekka kuuluva juriidilise isiku juhatuse liikmena. Lisaks MTÜ FC Viljandile on ta selles rollis veel Jalgpalliklubi FCF, Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikooli ja Jalgpalliklubi FCF Tallinna Jalgpallikooli, samuti MTÜ FC Kose ja MTÜ Kotka Staadion puhul.  Neist esimese näol on tegemist FC Floraga, teine ja kolmas koondavad aga Flora noortetööd. FCF Jalgpallikool tegutses kuni 2002. aastani Flora süsteemis Kehtna Jalgpallikooli, FCF Tallinna Jalgpallikool aga Järvamaa jalgpallikooli nime all.

MTÜ Kotka Staadion puhul on tegu Tallinnas Linnu teel asuva Flora treeningbaasi haldamiseks loodud juriidilise kehaga. Kose eest on Pohlak ise alates 2014. aastast madalamates liigades mänginud, klubi juhatusse kuulub ta 2015. aastast.

Vastavalt EJL-i põhikirjale ei tähenda see siiski, et Pelle Pohlak saaks ise üldkogul kuue klubi eest hääletada. Kuna presidendivalimistel saab üks isik esindada ühte klubi, tuleks Pohlakul ülejäänud viie klubi puhul leida inimesed, keda selleks volitada.

Täiendatud kell 17.40:

Pelle Pohlak sõnas Soccernet.ee-le, et FC Viljandi on tõepoolest olnud FC Flora klubi ja "hoidnud Flora perioodi ajal Viljandis treenitud jalgpallurite kasvatamisega seotud võimalikke tulevikus tekkivaid tulusid. Viljandi Tuleviku tippjalgpallist taandumisel olen mõelnud FC Viljandi taaskäivitamisele, aga seda vaid juhul, kui õnnestub leida selleks sobivad või sellest huvitatud inimesed. Ise ma kindlasti seda tegema ei hakka, aga üks mõte on. Kui see ei õnnestu, siis likvideerin klubi," lausus Pohlak.

Kuidas suhtub ta aga sellesse, et üks inimene esindab EJL-is niivõrd mitut klubi? "FC Flora struktuur on lihtsalt selline, igal selle osal on oma kindel roll, mis tuleneb praegustest või omaaegsetest juriidilistest tagamaadest. Kõiki FC Flora juriidilisi osasid litsentseeritakse ja läbi liidu liikmeks olemise alluvad nad EJL-i reeglitele. See on seotud ka klubi suurusega," põhjendas Pohlak seda, miks teised Eesti klubid tegutsevad ühe-kahe, Flora aga rohkemate juriidiliste kehade alt.

"Soomes näiteks saab iga klubi saata alaliidu üldkogule delegaate vastavalt klubi liikmete arvule ehk siis selline asi ei ole "ainult Eestis", nagu seda proovitakse esitada," lisas Pohlak täiendavalt.

Mis on Viljandi, mis on Tulevik?

Viljandi osas selguse saamiseks tuleb esiteks täpsustada, et kuni 2011. aastani oli Viljandi Tuleviku klubi tugevalt seotud Flora süsteemiga*, kuid lõi sellest siis lahku ja taandus Meistriliigast II liigasse, jätkates mängimist peamiselt kohalike jalgpalluritega. Et Viljandi jalgpall oleks siiski tippliigas esindatud, tegutses aastail 2011 ja 2012 kõrgliigas FC Viljandi, mis seejärel laiali saadeti, sest iseseisvunud Tulevikul õnnestus 2013. aastaks Esiliigasse tõusta.

* Parandatud: algselt oli artiklis kirjas, et Tulevik otsustas toona ise Flora süsteemist lahkuda, kuid Pelle Pohlaku sõnul pakkus Flora ise Raiko ja Hellar Mutlele Tuleviku klubi.

Veel 2021. aastal Premium liigasse kuulunud, aga seejärel sealt rahaliste raskuste tõttu taandunud ja praegu II liigas mängiv Viljandi JK Tulevik tegutseb juba pikemat aega 1997. aasta novembris loodud juriidilise keha alt, mis kannab nime MTÜ Viljandi Tulevikujalgpalli Klubi. Spordiregistri andmetel kuulub klubi alla üle 400 jalgpalluri ning MTÜ hingekirjas oli 2023. aasta majandusaruande põhjal 12 töötajat.

Lillevere väide, et FC Viljandi MTÜ asutaja pole tema, vastab igati tõele. Tegu on 1998. aasta detsembris registreeritud juriidilise kehaga, mille asutajateks olid Aivar Pohlak, Ainar Leppänen ja Anne Samarüütel (Rei) ehk vastavalt Flora toonane president, peadirektor ja presidendi assistent. Selline kooslus on loogiline, kuna just sellal liitus Tulevik Flora süsteemiga.

MTÜ viimane ametlik majandustegevus jääb siiski juba kümne aasta taha ehk 2015. aastasse. Registreeritud töötajad olid klubis äriregistri andmetel viimati 2013. aastal. Kõik see langeb omakorda ajaliselt enam-vähem kokku FC Viljandi ja Viljandi Tuleviku kõrgliigakoha ümber tehtud vangerdustega.

Sellegipoolest kinnitab MTÜ viimane avalik ehk 2023. aasta majandusaruanne, et tegu on "jalgpalli mängudega seotud tegevusega ja jalgpalli mängu viljelemisega tegeleva klubilise organisatsiooniga", mille kaugem eesmärk on "noorte, andekate pallurite valik ja nende suuremate arenguvõimaluste andmine vabariigi suuremates klubides". Lisaks tuuakse välja klubi olulisus kogukonnale koos märkusega, et "vabariiklikus ulatuses on klubi seotud üleriigiliste liigamängudega". Vastavalt aruandele juhatuse liikmetele aruandeperioodil ehk 2023. aastal tasu ei makstud.

Kolm liiget likvideerimisel, seitse mittetegutsevad

Eesti Jalgpalli Liidu liikmete seas on 2025. aasta 27. mai seisuga 106 juriidilist isikut, neist seitsme juures seisab registris märge "ei tegutse". Selliste liikmete hulgas on ka MTÜ FC Viljandi.

Spordiregistris mittetegutsevaks märgitud EJL-i liikmed:

• MTÜ FC Viljandi
• Jalgpalliklubi Püsivus Kohila
• Jalgpalliklubi Tsempion
• Saaremaa Jalgpalliklubi
• Sõrve Jalgpalliklubi
• Spordiklubi 10
• Spordiklubi Etland

Jalgpalliklubi Püsivus Kohila juurde on lisatud ka märge "likvideerimisel", samasuguse märke leiab liikmete nimekirjas veel nii MTÜ Litsentseeritud Jalgpallitreenerite Ühendus kui ka Eesti Leegionäride Jalgpalliklubi juurest. Viimase tegevusalaks on spordiregistri andmetel "väljaspool Eestit treenivate eesti jalgpallurite esindamine Eesti Jalgpalli Liidus". Kõik kolm juriidilist keha on äriregistri andmetel registreeritud aadressile Jalgpalli tn 21, kusjuures kõik nad asutati 2001. aastal kahe päeva sees - üks 10. detsembril ning ülejäänud kaks 11. detsembril.

Varem Eesti Leegionäride Jalgpalliklubi juhatuse liikmed on alates asutamisest kuni likvideerimisprotsessi algatamiseni olnud Aivar Pohlak ja Tõnu Sirel, MTÜ Litsentseeritud Jalgpallitreenerite Ühenduse puhul Sirel ning Jalgpalliklubi Püsivus Kohila puhul Aivar Pohlak ja Triin Pohlak, kellele 2005. aastal lisandus aastaid Kohila jalgpallielu vedanud Kaido Mägi.

Ülejäänud viiest spordiregistri andmetel mittetegutsevaks nimetatud klubist kaks on samuti seotud alaliidu praeguse presidendiga. 2008. aastal registreeritud Saaremaa Jalgpalliklubi juhatusse kuuluvad Aivar Pohlak ja FC Kuressaare pikaaegne president Priit Penu, 2002. aastal asutatud Sõrve Jalgpalliklubi juhatuses on Penu üksi. Seejuures tegutseb lisaks neile kahele EJL-i hääleõiguslikule liikmele kõrgliigas mängiv Kuressaare hoopis kahe teise juriidilise keha alt. Esindusmeeskonna puhul on selleks Jalgpalliklubi FC Kuressaare ja järelkasvu puhul ligi 400 harrastajaga MTÜ FC Kuressaare Jalgpallikool.

Jalgpalliklubi Tsempion on tegutsenud Rakveres ja Spordiklubi 10 Tartus. Spordiklubai Etland on registreeritud Tallinnasse Lasnamäele, kuid nende tegevusest leiab viimaseid märke Türilt.