Portugalis peetavate Euroopa jalgpallimeistrivõistluste finaalturniiri avalöök tehakse 12. juunil, mil Portos kohtuvad korraldajamaa ja teistkordselt kvalifikatsioonisõela läbinud Kreeka koondis.

Kuni 4. juulini vältaval turniiril osalevad lisaks nimetatutele veel Prantsusmaa, Inglismaa, Holland, Taani, Saksamaa, Rootsi, Läti, Tšehhi, Venemaa, Hispaania, Itaalia, Šveits, Horvaatia ja Bulgaaria.

Kui välja arvata korraldajamaa Portugal, pidid kõik ülejäänud meeskonnad finaalvõistlusele jõudmiseks läbima kvalifikatsiooniringi, kus 10 alagrupis osales kokku 50 koondist.
Finaalturniiri mänge peetakse kaheksal Portugali staadionil ning esikohta otsustav kohtumine toimub 4. juulil Lissabonis.

Korraldajamaa üks tiitlinõudlejatest

A-alagrupis astub favoriidina võistlustulle korraldaja Portugal, kes on osalenud EMi finaalturniiril kolmel korra ning kahel puhul jõudnud ka poolfinaali. Kodupubliku ees loodetakse oma potentsiaal realiseerida, finaali jõuda ning miks mitte ka võita.

Portugali koondise ründetäht Nuno Gomes arvas finaalturniiri eel, et kõige suuremad võimalused tiitlivõiduks on Prantsusmaal ja Itaalial. "Itaalia mängib head meeskonnamängu, prantslased on samuti tugevad ja tahavad tõestada, et läbikukkumine viimastel maailmameistrivõistlustel oli vaid juhus. Lisaks neile kahele oleme ka meie üks favoriitidest, kuna mängime kodus ja fännid toetavad meid," vaagis Gomes.

Portugali meeskonna viib EMile vastu treener Luis Felipe Scolari, kes juhtis Brasiilia koondise 2002. aasta MMil võitjaks. Scolari ülesandeks on ligi kümme aastat koos mänginud tuumik lõpuks ometi võiduni viia, sest Nuno Gomesi, Luis Figo, Rui Costa, Pauleta ja Ricardo jaoks enam teist võimalust tulla ei pruugi.

"Asusin treeneritoolile, et aidata ellu viia kogu Portugali rahva eesmärk – jõuda finaali," kinnitas Scolari. "Praegu on fännid meeskonna võimaluste suhtes skeptilised, sest me pole veel stabiilselt häid esitusi pakkunud. Aga see muutub."

Turniiri avamängus Portugaliga kohtuv Kreeka koondis jõudis EMile 6. valikgrupist, kus edestas ühe punktiga ka finaalvõistluseks samasse gruppi loositud Hispaaniat. Siiski peaks sakslasest peatreener Otto Rehhagel väikese imega hakkama saama, et Kreeka alagrupist edasi viia.

Seevastu Hispaaniast räägitakse peaaegu iga tiitlivõistluse eel kui võimalikust favoriidist. Kuigi nende klubijalgpall on Euroopas kõrgel tasemel, suutis koondis viimati EMil tulemuslikult esineda 1984. aastal, mil saadi Prantsusmaa järel 2. koht. Hispaania ainuke triumf EMilt pärineb aastast 1964, kui finaalis saadi jagu Nõukogude Liidust.

Praegu moodustavad meeskonna tuumiku Madridi Reali tähed Raul Gonzalez, Michel Salgado, Ivan Helguera ja Iker Casillas, lisaks Juan Carlos Valeron Deportivost ning Santiago Canizares Valenciast. Peatreener Inaki Saezi valikusse ei mahtunud aga mõnevõrra üllatuslikult Arsenali särgis Inglismaa meistriks tulnud Jose Antonio Reyes ja Valencia staar Mista. "Paljud mängijad vääriksid kohta EMil, kuid ma saan valida vaid 23," selgitas Saez.

A-alagrupi neljandaks koondiseks on Venemaa, kes erinevate nimede all osalenud EMi finaalturniiril 7 korda ning korra ka võitjaks tulnud. Lisaks on kolmel korral saavutatud 2. koht.

Prantslased vastamisi inglastega

B-alagrupis asub favoriidina võistlustulle tiitlikaitsja Prantsusmaa. Peatreener Jacques Santini hoolealused läbisid kvalifikatsioonisõela muljetavaldava kindlusega – kaheksast mängust kaheksa võitu, seejuures löödi ise 29 väravat ja enda võrgust korjati vaid kaks palli.

Prantslaste tuntumateks mängijateks on Arsenalis hiilgava hooaja teinud Thierry Henry, Madridi Reali keskväljamootor Zinedine Zidane, Juventuse väravakütt David Trezeguet, kogenud kaitsjad Lilian Thuram ja Bixente Lizarazu, poolkaitsjad Robert Pires ja Patrick Viera ning puurivaht Fabien Barthez.

Koos Prantsusmaaga jahib B-alagrupist edasipääsu jalgpalli sünnimaa Inglismaa, kellel tiitlivõistlused tavapäraselt hästi ei kulge. Kuigi EMi finaalturniiril on nad osalenud 6 korda, jäävad parimateks saavutusteks 3. koht 1968. ja poolfinaali jõudmine 1996. aastal. Finaalturniirile Portugali jõudsid inglased pärast 7. valikgrupi võitu, kui ühe punktiga edestati Türgit.

Treener Sven-Göran Erikssonil on kasutada sellised meisterklassi mängijad nagu David Beckham (Madridi Real), Michael Owen (Liverpool), Paul Scholes, Nicky Butt, Gary ja Phil Neville (kõik Manchester United), David James (Manchester City) ja Sol Campbell (Arsenal).

Kahte "suurt" võivad B-grupis üllatada teistkordselt EMi finaalturniirile pääsenud Šveits ja Horvaatia. Kui šveitslased pääsesid Portugali tänu valikgrupi võidule, siis kvalifikatsiooniringis Eestigagi kahel korral kohtunud horvaadid pidid mängima ka play-offe, kus lõppskooriga 2:1 oldi paremad Sloveeniast.

Šveitsi meeskonna paremateks mängijateks on Fabio Celestini, Ricardo Cabanas, Hakan Yakin, Alexander Frei, Stephane Henchoz ja kogenud Stephane Chapuisat.

Horvaadid loodavad eelseisvates mängudes Dario Šimici, Igor Tudori, Ivica Olici, Dado Pršo, Niko Kovaci ja väravavaht Stipe Pletikosa oskuslikule tegutsemisele.

Itaalia koondis kubiseb staaridest

C-alagrupis asub favoriidina heitlusesse 2000. aastal Hollandis ja Belgias peetud EMil finaalis lisaajal Prantsusmaale allajäänud Itaalia.

Kuigi peatreener Giovanni Trapattoni hoolealused olid 9. kvalifikatsioonigrupis Walesi ning Serbia ja Montenegro vastu raskustes, edestati lõpuks konkurente vastavalt nelja ja viie punktiga. Serblastega viigistati kahel korral, Walesile jäädi esmalt 1:2 alla, kuid teises kohtumises võeti kindel 4:0 võit.

Trapattoni näol on tegemist Itaalia kõrgliiga kõigi aegade edukaima treeneriga, kes asus koondise tüüri juurde pärast Dino Zoffi taandumist 2000. aastal. Maailmameistrivõistlustel Jaapanis ja Lõuna-Koreas lõppes saapamaa pallivõlurite tee aga juba varakult, kui üllatuslikult tunnistati turniiri 4. kohaga lõpetanud korealaste paremust.

Itaalia väravat kaitseb maailma üheks paremaks puurivahiks peetav Gianluigi Buffon, kes teenib leiba Torino Juventuses. Kaitseliini, kus nimekamatest mängivad Alessandro Nesta (Milan), Fabio Cannavaro (Inter) ning Christian Panucci (Roma), peetakse itaallaste põhirelvaks.

Poolkaitse on Itaalial samuti nimekas – Gianluca Zambrotta (Juventus), Andrea Pirlo (Milan), Francesco Totti (Roma), Christiano Zanetti (Inter) ning loomulikult standardolukordade meister Alessandro del Piero (Juventus), kes võib lisaks poolkaitsele edukalt ka ründaja kohta täita. Edurivis on itaallastel välja panna sellise suurusjärgu tähed nagu Marco Di Vaio (Juventus) ja Christian Vieri (Inter).

Finaalturniiri eelses kontrollmängus näitas Itaalia end parimast küljest, alistades Aafrika meistri Tuneesia koguni 4:0. "Ma olen väga rahul meie esitusega ja eriti meie mängueelse häälestusega," ütles juhendaja Giovanni Trapattoni.

Seevastu 14. juunil C-grupi avakohtumises Itaaliale vastu astuv Taani pidi Eesti vastu leppima 2:2 viigiga.

Taani jalgpalli säravaimaks hetkeks on kahtlemata Euroopa meistritiitli võit 1992. aastal, mil finaalturniirile pääseti vaid tänu Jugoslaavia loobumisele. Siiski aitasid Peter Schmeicheli suurepärane mäng väravasuul ja Brian Laudrupi oskused keskväljal taanlased tiitlivõiduni. Juba nende edasipääsu alagrupist, kuhu kuulus ka Inglismaa koondis, peeti suureks üllatuseks. Koht poolfinaalis tagati 2:1 võiduga Prantsusmaa üle ning võitluses finaalipileti eest alistati penaltiseeria järel Holland.

Finaali eel peeti favoriidiks küll Saksamaa meeskonda, kuid John Jenseni ja Kim Vilforti väravad aitasid taanlased tiitlivõiduni. Ühtekokku on taanlased EMi finaalvõistluses osalenud 6 korda.

C-alagrupis pakuvad Itaaliale ja Taanile konkurentsi Rootsi ning Bulgaaria. Rootslaste parimaks saavutuseks EMi finaalturniiril on poolfinaali jõudmine 1992. aastal. Poolkaitsjate Fredrik Ljungbergi (Arsenal) ja Anders Svensoni (Southampton) ning ründaja Mattias Jonsoni (Brondby) eestvedamisel üritatakse nüüdki alagrupist edasi pääseda. Rootsi koondis teeb eriliseks see, et ühena vähestest meeskondadest on neil kaks peatreenerit – Tommy Söderberg ja Lars Lagerbäck. Viimati alistati sõprusmängus Poola 3:1.

Eestiga ühes valikgrupis mänginud Bulgaaria jõudis EMi finaalturniirile teist korda. 1996. aastal, mil osaleti esmakordselt, alagrupist kaugemale ei jõutud. Peatreener Plamen Markov on kokku pannud võimeka võistkonna, kes võib heal päeval kõigile ohtlik olla. Koondise tuntuimaks palluriks on Saksmaal Leverkuseni klubis leiba teeniv Dimitar Berbatov.

Starkovs panustab kogemustele

Fortuuna loosis D-alagruppi kolm kanget – Tšehhimaa, Saksamaa ja Holland – ning turniiri uustulnuka Läti.

1976. aasta Euroopa meister Tšehhimaa soovib EMiga tõestada kuulumist maailma tippklassi, sest 2002. aasta MMile neil asja polnudki. Tšehhide tugevaimaks küljeks on poolkaitse, kus mängivad Pavel Nedved (Juventus), Karel Poborsky (Praha Sparta) ja Tomaš Rosicky (Dortmundi Borussia). Rünnakul toetab meeskonda pikakasvuline Jan Koller. Tšehhe peab üheks EMi favoriidiks ka Eesti koondise peatreener Arno Pijpers.

Viimasel MMil finaali jõudnud Saksamaal on ette näidata uhke teenistusleht: kolm korda on tuldud Euroopa meistriks, viimati 1996. aastal, kahel korral on lõpetatud teisena. Äsja kaotati aga Ungarile 0:2 ning nii on sakslaste mänguvorm enne suurvõistlust küsitav.

Peatreener Rudi Völleri tähtmängijateks on Müncheni Bayerni väravavaht Oliver Kahn, samuti Bayernis mängivad poolkaitsjad Jens Jeremies ja Michael Ballack. Lisaks veel Dietmar Hamann, Torsten Frings, Jens Nowotny, Christian Wörns ning Miroslav Klose.

1988. aastal Euroopa tšempion Holland kaotas maavõistlusmängudes nii Belgiale kui ka Iirimaale 0:1. Peatreener Dick Advocaat polnud oma hoolealuste esitusega rahul, kuid rõhutas, et paanikaks pole põhjust. "See oli meie esimene samm Portugaliks valmistumisel ja selgelt üks meie kehvematest esitustest. Me peame sellest õiged järeldused tegema," nentis Advocaat.

Lõunanaaber Läti saatis juba finaalturniirile jõudmisega korda ühe ime, et Portugalis midagi saavutada läheks vaja teist. Juhendaja Aleksandrs Starkovs rõhutas suurvõistluse eel, et kui nad midagi saavutada tahavad, tuleb alagrupikohtumistes väga targalt tegutseda. "Pidin valima 23 mängijat, keda finaalturniiril kasutan, ning see polnud kerge. Kuid ma olen kindel, et valik on õige. Panustan kogemustele," märkis Starkovs. Lätlaste võtmemängijateks on ründajad Marians Pahars ning Maris Verpakovskis.

Vaata ka:
Soccernet.ee - EURO 2004
EURO 2004 - Koosseisud
EURO 2004 - A-alagrupp
EURO 2004 - B-alagrupp
EURO 2004 - C-alagrupp
EURO 2004 - D-alagrupp
EURO 2004 - Ennustus