Maksim Paskotši on pärast viit kuud tagasi rivis ja vaikselt valmis võitlema tagasi kohta, kuhu Gent tõi kaks uut mängijat. Konverentsiliiga teises eelringis teda veel vast ei näe, aga äkki siis A. Le Coq Arenal Levadia vastu!?

Eesti koondise keskkaitsja Maksim Paskotši kirjutas kevade maha pärast kohalike arstide valediagnoosi. Hüppeliigese üle võtnud tugeva valu taga peitus kaks väsimusmurdu, millele lisandus kolmaski, ning aeg tuli maha võtta kuudeks. Paskotši pani Eesti koondise tohtri Kaspar Rõivassepaga taastumisplaani paika ning see on tänaseks realiseerunud.

On tunda, kuidas Paskotši teisel pool telefonitoru särab. Ta kinnitab klassikalise küsimuse peale, et tal läheb tõepoolest hästi, sest on jälle tiimi juures. "Mõtlesin, et ma ei saa nii kiiresti tagasi võistkonna juurde, aga plaan läks hästi, tegin palju kardiot ja kui hakkasin palliga tegema, tuli fitness kiiresti tagasi. Kogu see tehtud töö aitas palju," rõõmustab ta.

Muidugi päris-päris mänguvalmis Paskotši veel pole. Võistkonna juures pallitrenne on ta teinud 3-4 nädalat, millest esimesed 1-2 tegi ta kaasa kontaktivabalt ehk lõi kaasa söödudrillis või pallihoidmises ja läks siis kõrvale. Viimased ligi kaks nädalat on ta mestis olnud täielikult.

"Olin juba eelmisel nädalal pingil, aga treener ütles, et sa oled küll meiega, oled Euroopa listis, aga kindlasti peale veel ei tule. Nüüd, enne teist mängu küsis, et kui on vaja, kas oled valmis. Ütlesin, et kindlasti olen!" vahendab Paskotši. "Aga ütleks, et ma ei ole veel sada protsenti valmis alustama ja tervet mängu mängima, aga kui on vaja sisse tulla, siis selleks olen 100% valmis."

See muidugi ei tähenda, et Paskotši ei tahaks Tšerkassõ vastu avaminutist astuda. Mõistus jääb lihtsalt peale - 23-aastane keskkaitsja tunneb, et see oleks kiirustamine. Nagu ka enne seda olnud treeninglaagris, kui Rik De Mil pakkus mänguminuteid, aga tol hetkel vaid nädalakese meeskonnaga treeninud Paskotši lükkas need igaks juhuks veel tagasi.

Selliseid avatud kaarte ja toetust hindab Paskotši väga. Eriti olukorras, kus suvine üleminekuaken tõi korralikku konkurentsi juurde. "Jalgpallurina saad ikka aru, mis klubis toimub: kui nägin, et minu positsioonile toodi paar mängijat, tekkisid mul ikka küsimused. Aga treener näitab sellise suhtlusega, et ta usaldab ja vajab mind. See aitab kindlasti kaasa."

Võidud tooksid Paskotši "koju"

Peagi aasta Paskotši koduklubiks olnud KAA Gent alustas eurohooaega Konverentsiliiga teisest eelringist. Avamäng Tšerkassõ vastu lõppes 0:0 viigiga ning sedapuhku võetakse ukrainlased vastu Belgias. Paskotši loodab, et nüüd suudetakse oma tahtmine peale suruda.

"Ma loodan, et ei tule samasugune mäng, nagu meil seal oli, sest nad mängisid päris hästi. Üllatavalt hästi. Muidugi me ei läinud sinna, et võidame kolm- või neli-null, aga me ei oodanud, et nad hakkavad nii kõvasti survestama ja palliga olid nad ka päris okeid. Ütleks, et võõrsil oli veits nende mäng ja me läksime ka sellega kaasa. Aga usun, et kodus peame oma mängu peale suruma," teeb ta kiire analüüsi.

Üks asi oleks võit ja järgmisesse faasi pääsemine. Teine aga seal edu korral vastu astuv leer - Göteborgi alustuseks 2:1 võitnud Tallinna FCI Levadia. Sellest rääkides tuleb Tallinna Kalevi ja FC Flora süsteemides tõsisemaks mängumeheks kasvanud Paskotšile siiras naer peale.

"Jaaa, no see - kuidas öelda - on nii imelik tunne! Ma ei teagi, kuidas seda kirjeldada. Muidugi tahaks mängida nagu kodus, aga klubiga võõrsilt, aga samas ma ei tahaks Eesti klubi vastu mängida. Ainult üks peab ju edasi minema," oleks see vast dilemma. "Aga muidugi hoian neile pöialt: ideaalis mängime teineteise vastu, sest nemad võidavad ja meie võidame. Edasine on juba lihtsalt jalgpall."

Ka teistel Euroopas mängivatel Eesti klubidel ja mängijatel hoiab Paskotši silma peal ja pöialt ka. Avaringi mänge jõudis ta vaadata, aga nüüd, kuna Gent liitus ka võistlustulega ja mängib samadel õhtutel, on ta pidanud piirduma tulemuste jälgimisega. Senine pilt on tema hinnangul väga rõõmustav.

"Tegelt on Göteborg ju päris-päris hea võistkond ja ma olin heas mõttes üllatunud, et Levadia tegi võõrsil sellise mängu ja tulemuse. Ausalt öeldes, kui Eesti klubil läheb võõrsil hästi, vahet ei ole, kas sa toetad muidu Florat või Levadiat, siis sa pead olema uhke, sest sellised tulemused on super," kiidab ta.

Read on tihedamad

Kui Gent ja Levadia lähevadki vastamisi, võiks Paskotši vorm olla mängimiseks täiesti piisav. Küll aga seisavad tal kolmeses tagaliinis ees rivaali Royale Union Saint-Gilloise'i ridadest tulnud kogenud keskkaitsja Christian Burgess ning endine Riia FC ja Grasshoppersi kaitsja Mouhamed El Bachir Ngom, kes on aasta eest liitunud Siebe Van der Heydeni kõrval olnud vastavalt keskmine ja parempoolne keskkaitsja. Paskotši mängikski emmal-kummal kohal.

"Burgess on muidugi hea mängija. Eelmisel hooajal läks neil Unioniga Euroopas päris hästi, seega ma ei saa mitte midagi öelda - ta on kogenud. Aga jalgpallis on kogu aeg konkurents ja pigem on see hea: see aitab mul paremaks saada ja võib-olla ta mõtleb ka, et peab minu pärast rohkem pingutama," ei hakka ta kuidagi keerutama.

Siiski on Paskotšis meeldiv enesekindlus, mida toetab mullune statistika. Kui ta augustis Gentiga 2029. aasta lõpuni käed lõi, oli ta kohe põhirivistuses ja tegi võimalusel (väiksed tervisemured lõid sisse) kaasa kõik mängud algusest lõpuni. Siis aga tuligi tõsisem vigastus vahele, mis on mõjunud teistpidi käivitajana.

"Kas usun, et kui olen täiesti terve, siis mängin? Jah, usun küll, sest ma tean, kui palju tööd tegin kõik need kuud, kui olin väljas. Selleks, et adapteerumine pärast vigastust läheks nii kiiresti kui võimalik. Ja praeguseks kogunenud mängutahe aitab mind kindlasti ka," usub Gentis 25 kohtumist kirja saanud Paskotši.

Lõpuks sõltub üsna palju ka sellest, kui pikalt 2021. aasta sügisel Floraga alagruppi jaganud ja ka tunamullu põhiturniiril mänginud Gent eurotules püsib ehk kui palju koormust tuleb meeskonna vahel ära jagada. Ka mõistab ta, et kui Burgess ja Bachir huugavad, väärivad nad samuti kohta väljakul. Nii ei hoia ta salamisi pöialt, et nad nüüd Tšerkassõ või kellegi teise vastu - hooaeg kodumaal algab 9. augustil - käkki korraldaksid.

"Kui ta saab selle positsiooni ja mul läheb rohkem aega, et seda tagasi saada, siis see ei ole probleem. Aga kui olen pingil, siis ma ei ole kindlasti see vend, kes tahab, et keegi teeks halva mängu. Kui ma mängin, siis tahan, et see on sellepärast, et väärin seda, mitte sellepärast, et keegi mängib halvasti. Ma annan endast kõik ja kui minu võimalus tuleb, ma võtan selle!"