Vlasi Sinjavski on viimasel poolaastal teinud suuri samme edasi pärast seda, kui tal tekkis kihk liikuda äärepoolikust vasakkaitsesse. Kui uus klubi koputas, küsis ta kohe - mis positsioonist on jutt.

2021. aasta alguses Tšehhi kolinud Vlasi Sinjavski on leidnud kohalikust kõrgliigast endale neljanda klubi. Nii Karvinas, Slovackos kui Praha Bohemiansis oli ta põhitegija ning arvestades Ostrava Baniku huvi, võib tähelendu ennustada sealgi. Kusjuures kui Premium liigas on Sinjavskil kirjas 130 mängu, siis Tšehhi tipus on peagi täitumas uhke 150.

Viimane aasta on aga möödunud tormiliselt. Kõik algas sellest, kui Sinjavski teatas ootamatult, et soovib äärepooliku või -ründaja positsioonilt liikuda hoopis vasakkaitsjaks. Slovackole see idee ei meeldinud, küll aga sobis see Bohemiansile, kes mullu suvel Sinjavski tasuta endale sai. Klubi usaldas ning Eesti koondislane tasus: klubist lahkudes oli ta CV 22 mängu (nii liigas kui karikasarjas) ja viie väravasöödu võrra rikkam. Ka kerkis ta liiga triblingukuningaks.

Sinjavski selgitas Soccernet.ee-le, et nagu kohalikust meediastki tilkus, siis tema vastu tundsid huvi Robi Saarma koduklubi FK Pardubice ja Ostrava Banik. "Pardubice tegi ainult ühe pakkumise ja peale seda loobus, aga Banik näitas huvi lõpuni, mis lõpuks lõppes sellega, et nemad ja Bohemians jõudsid omavahel kokkuleppele. Edasi oli minu teha ja natuke läks aega, et kokkuleppele jõuda," sõnas ta teisel pool telefonitoru.

Mis tingimused loksutamist vajasid? "Esiteks positsioon. Kui huvi tuli, siis see oli minu esimene küsimus. Nemad ütlesid vasakkaitse ja siis hakkasime teisi detaile edasi arutama," alustas ta ja jätkas, et siis läks jutt tingimuste, elamise ja muude nüansside peale.

Ent samal ajal oli Sinjavski jaoks oluline ka see, et klubi, kes tema positsioonimuutust toetas, saaks väärika tasu. Ta teadis rääkida, et summa oli alla miljoni ning samas üle 500 tuhande euro. Diili osaks oli ka vahetuskaup: samal ajal liikus Banikust Bohemiansi 28-aastane Tšehhi keskkaitsja David Lischka.

"Minu jaoks oli peamine, et Bohemians teenib. Kui nemad ei oleks sellest teeninud ja ütleksid mulle, et Vlas, sellest ei piisa, siis ma ei oleks läinud. Tahtsin, et klubi teeniks, kuna nemad, eriti peatreener [Jaroslav Vesely], andsid mulle selle võimaluse mängida seal, kus ma tahan. Nad usaldasid mind ja sellepärast me saame täna rääkida minust kui vasakkaitsjast. Võib-olla oli see kellegi jaoks naljakas, kui ütlesin, et tahan seal mängida - minu jaoks on kõik vastused väljakul."

Täiesti uus hingamine

Tõesti vaatas avalikkus Sinjavski mõtet minna vasakkaitsesse vastakate tunnetega. Mõne jaoks oli sügisel 29. sünnipäeva tähistanud koondislane kergelt ära pööranud ning soovitati tal tagasi mõistuse juurde jõuda, teised mõtlesid, et las ta siis proovib. See oli läbivaks teemaks ka koondises, kus tundub, et Sinjavski on viimaks kaitsjate sekka arvestatud.

"Kõige tähtsam oli leida see klubi, kes tahab sind ja kes mitte ainult ei räägi, et sa mängid, vaid reaalselt annab sulle võimaluse. Klubi ja treener andsid mulle selle võimaluse ja siis oli kõik juba minu teha - ma arvan, mul tuli see hästi välja," analüüsis pallur ise.

Ta meenutas, et ei kuulnud kordagi vasakkaitsesse mineku osas toetust. "Nii paljud treenerid ja inimesed, kes saavad jalgpallist aru, rääkisid, et see ei ole hea ja ma parem mängiks poolikut. Ma ei kuulnud ühtegi inimest ütlemas, et jaa, Vlas, see on sinu positsioon ja sa mängiksid seal hästi. Neid oli, kes olid neutraalsed ja ütlesid, et proovi. Aga pigem öeldi ikka, et ära tee seda," on seljataga hulgaliselt kära.

Oma otsuses näib Sinjavski täna olevat rohkem kui sada protsenti kindel. "Mul oli tunne, et mul ei ole midagi kaotada. Ma ei ütleks küll, et olen praegu midagi saavutanud, aga ma suutsin selle poole aastaga näidata rohkem kui eelneva 4,5 aastaga, kui mängisin poolikut. Ma ei ütle, et see on mingi suur saavutus, aga numbrid räägivad iseenda eest: mul olid see pool hooaega parimad numbrid," tõi ta välja.

Ning jutt on õige! Oma esimeses Tšehhi klubis Karvinas sai Sinjavski kirja 44 mängu, viis väravat ja kolm resultatiivset söötu ning Slovackos vastavalt 97, kaheksa ja seitse. Ehk pea 150 kohtumises (kõikide sarjade peale) andis ta äärepoolikuna kokku kümme söötu, samas kui nüüd äärekaitsest tuli poolaastaga viis väravasöötu. Väravaarve jäi Bohemiansis avamata (üks õnnestumine oli, kuid VAR võttis selle ikkagi ära), kuid see pole äärekaitsja kohta ka üllatav.

"Rõõmsaks teeb mitte see, et ma teistele näitasin - mind teised üldse ei huvita - aga see, et ma ise nägin enda peas seda, et mul tuleks see välja ja tuligi. Mul on rõõm iseenda üle," rõhutas Sinjavski. "Aga ega mul ei ole midagi negatiivset nende inimeste vastu, kes neid asju rääkisid või kirjutasid. Pigem oli huvitav lugeda ja proovida neist aru saada. Seda, et ma oleksin rõõmus, et ma sulle näitasin või sulle, ei ole. Pigem valitseb minus rahu."

Banik kui samm tagasi

Ostrava Banik on sel hooajal sattunud ootamatult peksupoisiks, kuigi eelmine hooaeg tõi kolmanda koha ja aasta enne seda neljanda. Nii on klubil seljataga kaks eurohooaega, mis siiski lõppesid kvalifikatsioonifaasis. Sinjavski teadis rääkida, et klubi praeguse kukkumise taga on kuum müügisuvi: hulk mängijaid müüdi maha ning klubi teenis sellest rohkem kui kümme miljonit eurot. Samas end selliselt ei polsterdatud.

Seda, et eelviimast kohta hoidev Banik on 19 mänguga võitnud ainult kolm mängu ja saanud kirja vaid 14 punkti (võrdselt eespool oleva Praha Duklaga ja viimasel kohal oleva Slovackoga), Sinjavski kuidagi ei pelga. "Ma arvan, et sellist asja nagu hirm pole mul jalgpallis enam üldse. Ka elus on hirmutunnet iga aastaga aina vähem ja vähem. Kuskil sees seda muidugi on, aga pigem, mida vanemaks saan, seda vähem hirmu tunnen," vastas ta.

"Kui me vaatame tagasi, siis see olukord, kus otsustasin, et tahan olla vasakkaitsja ja rääkisin sellest Slovackos treeneriga, oli palju raskem kui see olukord praegu. Just minu jaoks. See kõik, mille ma olen Tšehhis läbi teinud - ma ei mõtle isegi ainult jalgpalli, vaid kõike selle ümber - ei ole olnud lihtne. Aga täna teeb ja juba tegi see mind palju tugevamaks."

Omamoodi elu osaks on saanud Sinjavski jaoks ka klaverimäng, millega juhatati ta ka Banikusse sisse. Sinjavski rääkis õhinaga, kuidas juba üleeile, veel enne lepingu allakirjutamist, kirjutati sotsiaalmeediatiimist ja lepiti kokku, et tahetakse teha selline klipp. Värske liituja oli nõus ning nii tehtigi kohalikus kohvikus vajalikud klipid ära.

Kokku sulatas Sinjavski Hans Zimmeri loomingu eepilisele seiklusmärulile "Gladiaator" ja Ostrava Baniku fännilaulu meloodia. "Nad ütlesid mulle, et mängi ükskõik millist lugu. Mängisin mõned lood ja nad valisid selle," põhjendas eriti jõulise kombinatsiooni pehmeks kunstiks sidunud Vlasi Sinjavski. Uue klubi särgis ametlikult väljakule saab ta astuda 1. veebruaril endise koduklubi Slovacko õuel.