Kuidas tõrust tugev tamm kasvatada? Tartu Tammeka võttis appi klubi legendi Kaarel Kiidroni, kes asub presidendiametis laiendama ja kasvatama klubi struktuuri. Aga mida muud saabki oodata mehelt, kelle soontes voolab tema enda sõnul sinine veri?

Mil moel asjad täpselt nii läksid, et Kiidron ligi kümneaastase pausi järel tagasi "koju" jõudis? Ühest vastust on sellele ka värske presidendi enda sõnul keeruline anda. "Eks ma olen aastaid mõelnud, et tahaks Tammekat mingil viisil aidata. Selle aasta alguses hakkasin rohkem kohtuma juhatuse liikmetega ja arutama, kuidas see võimalik oleks. Ühiste arutelude käigus jõudsimegi lõpuks sinna, et sellisel moel oleks tulem ehk kõige positiivsem – et lisaks toetamisele hakkan ka ise kaasa mõtlema," sõnab ta Soccernet.ee-ga vesteldes.

Kiidron lõpetas mängijakarjääri 2017. aastal, saades lõpuks Premium liigas kirja 168 kohtumist – kõik Tammeka särgis. Lisaks jõudis ta esindada Tšehhi klubi Žižkovi Viktoria ning pääses 2012. aastal peetud maavõistluses Horvaatiaga väljakule ka Eesti A-koondises. Putsade varnariputamise järel keskendus ta tööle kinnisvara valdkonnas, taandudes jalgpallis pealtvaataja tasandile. Kogemusi jagub tal seega mitme nurga alt.

"Staadionil sai ikka käidud ja kodus sai väga palju vaadatud, aga sisulist kokkupuudet mul jalgpalliga vahepeal polnud," meenutab Kiidron, kes jõudis selle ajaga käima lükata mitu kinnisvaraarendusega tegelevat ettevõtet. Nende aastatega korjunud teadmised annavad talle nüüd usku, et Tammekat on võimalik viia praegusest suuremasse mängu.

Kui Kiidroni nimetamine Tammeka presidendiks välja hõigati, täiendas uudist märge, et ta hakkab tegelema klubi strateegilise juhtimisega. Mismoodi tööülesanded praeguse tegevjuhi Kristjan Tiirikuga ära jagatakse?

"Iga muutus nõuab veidi aega, aga eks see ongi vaja paika sättida. Kõik on tehtav ja me teemegi!" lausub Kiidron. "Lõppeesmärk on meil struktuuri osas paigas, struktuur ise veel muidugi mitte. See ongi ehk esimene igapäevane ülesanne – kasvatada Tammeka struktuuri nii tegevtöötajate mõistes kui ka liikmete, vabatahtlike poole pealt."

Samas toonitab ta, et jalgpalliklubi vedamine erineb mõnevõrra tavapärasest ettevõtlusest. "Me ei loo ju uut projekti, et mõtleme nüüd kuus kuud, siis tuleme suure plaaniga avalikkuse ette ja asume tegutsema. Olemasolevat hooaega tuleb samal ajal jätkata ehk pigem üritame uusi asju meie igapäevaelusse sobitada."

Organisatsiooni kasvatamine on tema sõnul siiski asi, millega saab tegeleda nüüd ja kohe. Kiidron usub, et Tartus jagub inimesi, kes tahavad Tammeka tegemistes kaasa lüüa. "Peame nad üles leidma ja neid sütitama, inspireerima. Kui tahad olla jätkusuutlik, pead inimesi kõnetama ja kaasama," sõnastab ta lihtsa tõe. "Ei tohi tekkida seda, et mingid olulised asjad jäävadki vaid ühe-kahe-kolme inimese õlule. Ja teisalt ei saa olla 200 arvamust, millel on võrdne kaal."

Sõna "struktuur" käib Kiidroni jutust läbi väga mitmel korral. Eesti jalgpalli puhul pole see üllatav, sest tugineb ju paljude klubide kontoripool suuresti üksikute töötjate fanatismile. Just seda tahabki Kiidron muuta – ta on nõus, et ka Tammeka juhtimine on jäänud väga väheste inimeste õlgadele.

"Sa ei suuda lihtsalt kõike üksi teha, sest klubi juhtimise juures on nii palju ülesandeid. Müts maha, et Tammeka on seda niigi kaua teinud! Tegu on ju endiselt Eesti ühe suurema spordiklubi, mitte ainult jalgpalliklubiga. Palju asju on aastate jooksul õigesti tehtud, Tartustki on järjest tulnud koondise tasemel mängijaid. Kuid nüüd tahaks anda järgmise käigu, olemasolevat potentsiaali veel paremini realiseerida," arutleb Kiidron.

Palka ta presidendiameti eest ei taha, ent ööpäeva sisse tuleb jätkuvalt mahutada ka senine töö- ja pereelu. Kas 24 tunnist väheks ei jää? Kiidron tunnistab, et just sel põhjusel pole ta varem julgenud niisugust sammu teha, kuid tunneb end nüüd kindlamalt. "Juhtimine on kunst, mida sa õpid terve elu. Pead leidma õiged inimesed, seadma õigeid sihte. kontrollima, motiveerima. Kuid ise ei saagi samas kõike teha, see ei ole realistlik. Maailma tippjuhid juhivad kümneid tuhandeid inimesi, aga mitte kõiki ükshaaval. Usun, et saan hakkama!"

Kiidron ei tee saladust sellestki, et hing kiskus tagasi jalgpalli kui elu peegelpildi suunas. "See ju ongi meid – või vähemalt mind! – ümbritsev elu. Elasin näiteks väga tulihingeliselt eurosarjas mänginud Levadiale kaasa. Nende eesmärk kahjuks ei täitunud, aga see emotsioon, mida sa sealt saad, on hindamatu," sõnab ta.

"Mõnes mõttes on asi ju lihtne – kaks väravat, punt mehi ja mängu lõpus saad teada, kas olid teisest parem või ei. Ühtpidi on tegu kindlate reeglitega piiritletud, aga teisalt ka ettearvamatu mänguga. Ja see mind paelubki. Mind tõmbab igapäevane tagasiside, mille sa oma tegevusele saad!" kirjeldab Kiidron ning lisab, et on ajaga õppinud vaatama ka laiemat pilti.

"Lõpuks otsustame ju kõik üheskoos, milline meid ümbritsev keskkond välja näeb – kus meie lapsed kasvavad ja mille keskel nad tahavad elada. Ju ma olen juba selles vanuses, et see läheb mulle aina rohkem korda," nendib Kiidron.

Tammekasse on kommunikatsiooni- ja turundusjuhi rolli naasnud Kalle Paas, kellega koos Kiidron, Tiirik ja Erki Tarro vedasid kümmekond aastat tagasi Sepa jalgpallikeskuse projekti. Ühisrahastuse toel valminud kunstmurustaadion oli tollases Eesti jalgpalliilmas midagi uut ja värsket, millele panid õla alla ka paljud teised klubid ja nende poolehoidjad.

Samuti avalikustati eelmisel nädalal uudis, et septembrist alustab Tammekas ürituste ja koostöösuhete juhina tööd Veiko Soo. Kunagi samuti Tammekas ametis olnud Soo on viimased 11 aastat töötanud jalgpalliliidus ja pidanud tippliigade tegevjuhi ametit. 

• Jalgpalliliidust tagasi Tartusse! Veiko Soo: Lõuna-Eesti väärib tugevamat Tammekat

Kiidron kinnitab, et inimesi tahetakse Tammeka kontoripoolele veel lisada. "Spordidirektorit on vaja, kommertsjuhtimise poole pealt on vaja juurde panna. Infrastruktuuriga oleks vaja tegeleda, akadeemia oleks vaja tekitada," loetleb ta. "Need mõtted on muidugi juba aastaid klubi arengukavas olnud, jalgratast me ei leiuta. Väljakutse seisneb aga selles, mis järjekorras neid asju teha."

Äsja värske kunstmurukatte ja nimitoetaja saanud Sepa staadioni lugu jätkub, kuid mis võiks olla "uus Sepa staadion" ehk Tammeka järgmine suur siht? Kiidron tõdeb, et loodetavasti võtab see millalgi ilmet, aga praegu on vara veel ühte selget eesmärki paika panna. "Mõtteid on muidugi erinevaid, sest võime rääkida nii sisehallist, akadeemiast, esindusmeeskonna tugevdamisest kui ka paljust muust. Kõik on ju oluline!"

Et tabada ära, mis võiks Tammekas toimida, on ta silmad lahti hoidnud. "Häid ideid on maailmas ju palju. Oleme vaadanud näiteks Iirimaa, samuti Soome ja Rootsi klubide poole. Ja näiteks Norras on Bodö/Glimt üks klubi, kes teeb asju väga hästi ja huvitavalt. Aga muidugi peab kohandama need ideed sellele, mis toimiks väikeses Eestis. Mix and match (sega ja sobita – K. J. K.)," sõnastab Kiidron sihid.

Mõistagi ei saa suuri plaane tehes üle ega ümber rahast. "Paljud asjad muidugi ka maksavad ning samal ajal pead finantseerima ka klubi igapäevategevust. Minu üks eesmärke on küll kaasata enda ringkonnas olevaid inimesi, aga sellegi aluseks on ettevõtja silmis selge ja sobilik struktuur, samuti järjepidev töö. Seda ma tahangi Tammekasse tuua ning olen valmis oma nime sellele külge panema," lubab Kiidron.

Sarnast edulugu ei pea otsima kaugelt – samuti Tartus tegutsev Welco on viimaste aastatega püsti pannud uue staadioni, kogub järjepidevalt tribüünile sadu pealtvaatajaid ning liigub väikeste sammudega aina kõrgemale. Kiidron tõdeb, et kaaslinlaste töö inspireerib teda.

"See klubi on õigetele alustele üles ehitatud ja seda on olnud vahva vaadata. Elan ka mingis mõttes nende tegemistele kaasa. Kui neil on võimalik, siis on meil ka võimalik!" tunnustab Kiidron, kuid lõikab potentsiaalse jätkuküsimuse juba enne selle kõlamist kiirelt läbi. "Mis aga puudutab ise kaasa löömist, siis andke andeks, aga minus voolab sinine veri. Käsi ei tõuse Welco ridadesse minema!" naerab ta.

Et raha oleks Tartust, veel enam Eestist otsa saanud, ta ei usu. "Oleneb ju alati, kuidas küsida ja kes küsib. Ma tunnen, et aeg on õige ja seda on võimalik teha. Võib-olla on põlvkonnad muutumas, uus generatsioon peale tulemas. Usun, et avalikkus ja toetajad ootavad seda, et tuleks keegi, kellel on plaan ja visioon!"

Kiidron tahab eeskätt luua Tammekast keskkonna, kust mängijad esimesel võimalusel Tallinna poole ei torma. "Ütleksin isegi, et see on A ja O. Ettevõtluses on kõik veendunud, et Tartu saab Tallinnale vastu küll. Miks siis jalgpallis ei peaks saama?"