Terviseameti peadirektor Üllar Lanno avaldas tänasel pressikonverentsil arvamust, et Eesti koduse MM-valikmängu viimine Tallinnast Poola Lublinisse on kõigile hea.

Eesti pidi 24. märtsil võõrustama Tšehhit A. Le Coq Arenal, aga Terviseamet seda ei toetanud ja Vabariigi Valitsus seetõttu ei lubanudki mängu Eestis pidada. Eesti Jalgpalli Liidule läheb kodumängu kolimine maksma ligi 300 000 eurot.

Lanno selgitas Terviseameti seisukohta tänasel pressikonverentsil järgmiselt: "Kindlasti on see hästi palju kirgi tekitav küsimus, kuna inimeste kaasaelamist on igasugustele spordiüritustele palju. Aga hakkame pihta sellest, et võtame täna Eestis kehtiva tervishoiu olukorra ja mõtleme selle peale, et meil on nakatumise poolest esikoha riik, tuleme mängima teise esikohale kandideeriva riigiga. Samal ajal teame, et meil on haiglates arstide ja õdede puudus, meil on haiglad jõudnud sinna kulminatsiooni, kus tavainimene võib-olla ei saa enam arstiabi. Peame aru saama, milline tõsine olukord meil riigis on. Oleme ära jätnud kõik tegevused alates presidendi vastuvõtust kuni kõikvõimalike kokkusaamiste, pidustuste ja üritusteni ning siseruumides sportimiseni. Kui me mõtleme selle peale, kui suured on need huviliste või harrastajate hulgad, keda puudutab jalgpall, aga kes tahaksid ka saada arstiabi sellel hetkel, kui seda vaja on, siis antud olukorras Terviseamet ei soovitanudki anda luba selle mängu toimumiseks Eestis.

Küll aga pakuti välja kolme erinevat lahendust. Pakuti välja seda, mida on kasutanud päris paljud teised osapooled - võistluse edasiviimist suvisesse perioodi, kus nakkus on minimaalne või nakkusest on võitu saadud. Teine võimalus oli viia see välja nendesse riikidesse, kus nakkus on täna kordades madalamal tasemel kui Eestis. Ja mul on siiras heameel, et selline lahendus on ka täna olemas. See on viidud sellisesse kohta, kus kõik võidavad. Võidab Eesti riik, sest me ei too sisse nakkusriski. Võidab Eesti riik ka sellest, et mõlemad meeskonnad võistlevad erapooletul pinnal, kedagi ei ole koduseinad toetamas. Ja võidab tervishoiusüsteem sellest, et ei teki ühiskondlikku meelsust, et nüüd on olukord juba nii hästi, et võib hakata juba ka kõiksugu muid asju tegema, mis viib lõpuks sinnamaani välja, et me oleme järgmises väga kiires kasvufaasis ja peame võtma kasutusele tervishoiu hädaolukorra taseme kolm. Seda Terviseamet kindlasti ei tahtnud teha."