Treeneri vallandamine on raskes seisus olevates jalgpalliklubides populaarseks otsuseks, ent Saksamaa teadlaste uuringud näitavad, et see ei aita.

Münsteri ülikoolis läbi viidud uuringute käigus analüüsiti 35 aasta jooksul Bundesligas tehtud 206 treenerivahetusest, ajavahemikus 1963-1998.

"Kolm-neli mängu pärast treeneri vahetamist on märgata võistkonna esituste parenemist, kuid see ei kesta," ütles Alexandra Tippenhauer, üks kahest uuringute läbiviijast. Alexandra isa Hans-Dieter Tippenhauer oli Bundesliga klubi Arminia Bielefeld treener, ta vallandati ametipostilt 1980. aastal.

Uurides kahteteist mängu enne ja pärast juhendaja vahetust, selgus, et võistkonna esitus oluliselt ei muutu, selgitas Tippenhauer Saksamaa spordiagentuur SID-le. Analüüsid näitasid, et 70 protsenti treeneri vallandanud võistkondadest lõpetasid hooaja tabeli alumises kolmandikus.

Paljudel juhtudel palgatakse uus treener eesmärgiga pääseda väljakukkumistsoonist. Ent nimetatud uuringud tõestavad, et ligi 60 protsendil juhtudest see ei toimi, meeskonnad pudenevad lõpuks ikkagi madalamasse seltskonda. Sama protsent probleemsetel võistkondadel, kes treenerit ei vahetanud, oli vaid 37.

Algavat Bundesliga hooaega silmas pidades on sealsed fännid juba alustanud kihlvedudega - nimelt püütakse ära arvata, kes Saksamaa kõrgliiga treeneritest esimesena tööpostilt vabastatakse. Praegu on kihlveokontorites "favoriidiks" äsja kõrgemasse seltskonda tõusnud Eintracht Frankfurti peatreener Willi Reimann.