Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko ei jäänud 2:7 kaotusmängus Tallinna Flora vastu Miko Puparti juhitud kohtunikebrigaadiga üldse rahule. Pärast kohtumist oli tal palju öelda.

"Nüüd on tunded natuke maha jahtunud. Mängujärgses teleintervjuus ei osanud ma oma mõtteid väga hästi formuleerida, praegu saan kõike täpsemalt kirjeldada," rääkis Zahovaiko umbes tund aega pärast kohtumist Soccernet.ee-le.

"Valmistasime meeskonna ette minu arvates hästi. Kahjuks tehti meile esimese viie minutiga tugevalt liiga ja kaks kiiret väravat mõjutasid edasist mängu. Penaltiolukord oli 50-50 olukord, kus kaks suurt meest olid kätega kontaktis. Teise värava puhul oli enne nurgalööki sajaprotsendiline viga, mille ründaja kätega minu keskkaitsjale tegi. Uskumatu, et ainult üks silmapaar seda ei näinud, kui kõik ülejäänud nägid.

Meil löödi puur täis, me ei suutnud ennast koguda. Kui oled viie minutiga 0:2 kaotusseisus, siis sinu plaan A ega plaan B ei päästa enam mitte midagi. Mängijad olid väga löödud ja me ei saanud enam mängurütmi tagasi.

Teisel poolajal läksid kohtuniku otsused minu jaoks veelgi veidramaks. Florale jäeti sajaprotsendiline penalti ja minu mängijale kollane kaart andmata. Kaheldavaid otsuseid oli veel. Kuskilt tuli kohtunikebrigaadile mingi südametunnistuse aspekt sisse ja järsku sümpatiseeris neile hoopis minu meeskond.

Ma püüdsin endale selgeks teha, et kuidas see võimalik on, ja jõudsin mingile järeldusele. Hiljuti lugesin [Aleksandar] Rogici konkreetset kriitikat kohtuniku suunas ja mina läheksin isegi natuke sügavamale. Esikolmiku meeskonnad on minu jaoks hästi huvitava hoiakuga. Mängueelsetest kommentaaridest võib tihtilugu lugeda, et "me lähme kindla kolme punkti järele". Tõenäoliselt see mõjutab ka kohtunikebrigaadi mõttemaailma - "mis seal ikka, Paide-Flora, noored amatöörid proffide ja meistrite vastu, mul tuleb üks lõdva mäng".

Minul tekib küsimus, et kuidas reaalselt mängudeks valmistutakse. Kas sa lähed kohtunikuna eelmisel õhtul korralikult magama? Kas sa käid pärast ärkamist korra duši all ennast värskendamas? Kas sa sööd hommikusööki? Kas sa juba vaikselt hakkad mõtlema selle peale, et õhtul on sul tippmäng? Ilus staadion A. Le Coq Arena, pealtvaatajad, mõlemal meeskonnal on palju kaalul, telekas filmib sinu sooritusi. Huvitav, kuidas ettevalmistus käib. Seda kõike pealt vaadates ma arvan, et see käib poolkõvaga.

Mina olen oma karjääri jooksul kõike näinud, aga minu mängijatele teeb see liiga. Teeb liiga väga lihtsal põhjusel - nad panustavad nii füüsiliselt kui ka mentaalselt klubi ja meeskonna edu nimel jube palju. Ja siis see viis minutit, saad aru, mida see noore mängijaga võib teha? See viib kogu isu ära, tekitab mängijas küsimuse, et miks ma seal trennis rügan ja miks treener minult rügamist nõuab, kui meile tehakse niimoodi ära.

See on väga sügav probleem. Ja see probleem tuleneb minu arvates top kolme mentaliteedist, kommentaaridest ja suhtumisest - "ah, me mängime täna Paide vastu või Tartu vastu, kohustuslikud punktid peaksid tulema, raske vastane jah, aga need kolm punkti me saame kätte niikuinii". Ja seda loevad kõik, seda loeb ka kohtunikebrigaad. Ja seda sõnumit võib-olla tõlgendatakse valesti. Ma ei oska öelda, ma lihtsalt püüan ennast kuidagi kohtuniku asemele panna.

See on absoluutselt raske amet ja mäng on läinud täielikult kiireks. Olen tihtipeale näinud, et kui esikolmiku sats kohtub allpool asuva satsiga, siis on kohtuniku otsused kaugelt distantsilt võetud. Ta peaks läbima pika vahemaa, et olukordadele lähemal olla, aga võtab tegelikkuses asja natuke lõdva jalaga. Seega, siin tuleb konkreetselt üle vaadata, milline on fitness-seis. Jah, võib-olla tehakse mingisuguseid teste. Ma ei oska öelda, kui tihti, sest mina ei ole kohtunike hindaja.

Aga ma tahan kaitsta oma mängijaid, sest mina propageerin ja õpetan nendele ausat mängu. Kui vastane on sinust parem, siis peab seda tunnistama ja tunnustama. Aga sa pead võitlema edasi, et üritada jõuda kunagi samale tasemele, ausat teed pidi.

Jube lihtne on kõike lõhkuda. Mina arvan, et see on noorte meeste mentaalne lõhkumine, kui sa ei ole valmis vilistama mängu, kus mõlemal meeskonnal on, mille eest võidelda. Ja enne seda mängu oli mõlemal meeskonnal, mille eest võidelda. Pärast mängu võib öelda, et Narva püüdmine saab olema kuradi raske ja neljas koht libiseb meil käest ära. Kuidas see meil käest ära libiseb, on omaette küsimus.

Pettumus on suur, aga ma olen oma mängijate üle uhke. Püüdsime sisendada, et unustame esimese poolaja ära ja teeme tipptasemel teise poolaja. Müts maha meeste ees, et nad ei murdunud ja tegid teise poolaja päris huvitavaks. Võib-olla jäi natuke õnnest puudu ja kuskiltmaalt hakkas väsimuse tõttu kvaliteet kannatama. Väravamomente tekitasime ohtralt ja seis oleks võinud täna isegi natuke teistsugune olla."