Äsja USA-s lõppenud klubide MM-iga võis jalgpalliaastale vähemalt ühes mõttes viimaks joone alla tõmmata. Aasta parima mängija valimise ehk Ballon d’Ori arvestuses ei ole maailma muutvaid tegusid enam võimalik teha, edaspidised saavutused lähevad juba järgmise hooaja arvestusse.

Vahepealse 15 aasta jooksul auhinnalaua puhtaks löönud Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo – vaid Luka Modric ja Karim Benzema suutsid selle aja jooksul korra nende eest kuldpalli napsata – on esikohakonkurentsist viimaks taandunud. Tõsi, võib-olla veel mitte päris lõplikult. Kui emb-kumb peaks aasta pärast maailmameistriks kroonitama, siis mine tea, aga mullu jäid mõlemad üle paarikümne aasta esmakordselt isegi 30 nominendi seast välja. Paleepööre, võib selle kohta rahus öelda.

Rodri kroonimise ja Real Madridi jonnimisega lõppenud hääletus tõstis küll mulluse esikolmiku teistest selgelt kõrgemale, aga võrreldes Messi-Ronaldo kuldaegadega, kus kõige hullemal juhul korjasid kaks staari kahe peale ligi 70% häältest, oli pilt hoopis teine.

Ilmselget soosikut pole ka tänavu, pigem on pilt veel segasem kui aasta eest. Kas lugeda tähtsamaks saavutuseks koondisega kordasaadetut? Või loeb ennekõike see, mida tehti aasta jooksul koduklubiga? Ja kas tippklubide mehed võtavad hääled üksteise eest ära? Millist rolli mängib pingerea moodustamises klubide MM? Kas üldse? Portaal The Athletic pani peamised kandidaadid ritta.

• Ousmane Dembele (Paris Saint-Germain ja Prantsusmaa)

Kui antaks välja kõige arenenuma tippmängija auhinda, oleks Dembelel see juba sisuliselt käes. Kaheksa aastat tagasi maksis Barcelona tema eest 145 miljonit eurot, mis oli tol hetkel kõigi aegade suuruselt teine üleminekusumma, aga pikalt näis, et Dembele ei suuda seda hinnasilti kuidagi õigustada. Ehkki tema võimeid kiitsid korduvalt taevani nii peatreener Xavi kui ka klubi president Joan Laporta, ei suutnud ta kuidagi stabiilsust leida.

Tasakaalu ei toonud esimese hooga ka 2023. aasta suvel PSG-sse kolimine. Kaasmaalase Kylian Mbappe mullusuvine lahkumine võimaldas Dembelel aga viimaks esile astuda ja see samm on olnud võimas. Äärelt valeüheksa rolli nihutatud ründaja lõi lõppenud hooajal 52 mängus 35 väravat (peaaegu sama palju kui kuue Barcelona-aasta peale kokku!) ja andis 16 väravasöötu. PSG võitis seejuures peaaegu kõik mis võita andis, sealhulgas lõpuks ometi ihaldatud Meistrite liiga. Uues kuues klubide MM-il joosti finaalis küll lati alt ootamatult läbi, aga sinnani jõuti muljetavaldavas stiilis.

View this post on Instagram

A post shared by ESPN FC (@espnfc)

"Ballon d’Ori võitmiseks tuleb igal juhul täita paar tingimust. Pead olema nii hea väravalööja kui ka söötja, aga pead ühtlasi oma meeskonna karikateni aitama. Selles osas pole lõppenud hooajal mitte kellelgi mitte midagi Ousmane Dembelele vastu panna. See on minu arvamus ja jään selle juurde," teatas PSG peatreener Luis Enrique pärast klubide MM-i poolfinaali, kus tema hoolealused olid tuuseldanud Real Madridi.

• Lamine Yamal (Barcelona ja Hispaania)

Juuli keskel 18-aastaseks saanud Yamal jättis juba mullu kõik teised Raymond Kopa nimelise noormängija auhinna nominendid kaugele selja taha. Žürii andis talle üksi 113 häält, kogu ülejäänud esikümnele kokku 94. Tänavu – ja samamoodi jätkates veel mitmel järgmisel aastal – peaks Kopa auhind kindlalt Yamali päralt olema, aga Ballon d’Or?

Yamali statistika on tema vanuse kohta pöörane. Euroopa viies tippliigas jagasid tema 13 väravasöödust rohkem vaid Michael Olise Müncheni Bayernis ja Mohamed Salah Liverpoolis. Mullu tõestas Yamal EM-finaalturniiriga, et saab hakkama ka suurimatel lavadel; tänavu lisandusid suurepärased esitused Meistrite liiga otsustavas faasis. Lummav soolovärav poolfinaali avamängus Interi vastu pälvis ühtlasi turniiri kauneima tabamuse tiitli.

Lamine Yamal's solo effort against Inter is the Fans' Goal of 2024/25 😮‍💨@Heineken | #UCLGOTT pic.twitter.com/wkZoCAbMH9 — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) June 6, 2025

Samas vaimus jätkates võidab Yamal Ballon d’Ori ühel päeval kindlasti. Kuid tänavusega läheb keeruliseks, sest Barcelona langes lõpusirgel Meistrite liigast ning ka Hispaania koondis jäi Rahvuste liiga finaalis üllatuslikult Portugalile alla. Meeldigu see või mitte, hääletajad hindavad tiitleid.

• Vitinha (PSG ja Portugal)

Jätame korraks statistika ja vaatame süvitsi. Iga edukas meeskond vajab arhitekti ning PSG-s täidab seda rolli 25-aastane Vitinha. Lisaks on tal ette näidata Rahvuste liiga võit Portugaliga, kui poolfinaalis pandi kaotusseisust viie minutiga selili Saksamaa ja finaalis alistati penaltite toel ka valitsev Euroopa meister Hispaania.

Metronoom, tempotegija, mängu dikteerija – The Athleticu kiidusõnadele lisaks võib leida veel ja veel ülivõrdeid. Ning kui naasta numbrite juurde, siis Vitinhast rohkem sööte pole lõppenud hooaja Meistrite liigas ega ka klubide MM-il jaganud mitte ükski mängija.

Vitinha having fun 🪄#UCL pic.twitter.com/DtP2yBWIIe — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) June 6, 2025

Kõigest kaks aastat tagasi olevat Messi talle PSG treeningu järel otse näkku nähvanud, et ta on kehv ja teeb ka teised kehvemaks. Vitinha ise on niisugust kõlakat alati alusetuks kuulujutuks nimetanud, aga ometi on selge, et sarnaselt Dembelele on ka tema teinud viimase hooajaga tohutu arenguhüppe. Portos ja Wolverhamptonis varumehe rolli täitnud portugallase palkamisega näitas Luis Enrique taas, et suudab nii mängija talenti ära tunda kui ka selle temast suurepäraselt välja tuua.

• Mohamed Salah (Liverpool ja Egiptus)

Liverpooli talisman sõlmis klubiga hiljuti lepingupikenduse, mis hoiab teda Anfieldil veel kaks aastat. Ja kes üldse julges pakkuda, et Liverpoolil oleks mõistlik saudide huvile järele anda ning Salah lõpuks rahaks teha? Premier League’i ajaloos pole keegi sellist hooaega teinud, sest osaluseni 47 väravas jõudsid omal ajal küll nii Alan Shearer kui ka Andy Cole, aga toona mängiti 42, mitte 38 mängu.

47 - With 29 goals and 18 assists, Mo Salah has now equalled the all-time record for most goal involvements in a Premier League season (47), levelling Andy Cole (1993-94) and Alan Shearer (1994-95). King. pic.twitter.com/6KZwXwwjUP — OptaJoe (@OptaJoe) May 25, 2025

Salah korjas 29 värava ja 18 väravasöödu toel Premier League’ist kõik saadaolevad auhinnad ja meistritiitli mõistagi kauba peale, aga kardetavasti jääb sellest väheks. Individuaalses plaanis egiptlase jaoks suurepärase hooaja üks eesmärke jäi Liverpoolist kaugele, sest Meistrite liigas valitseti küll põhiturniiri, aga kaotati siis hilisemale võitjale PSG-le juba 16 parema hulgas. Klubide MM-ile ei pääsenud Liverpool samuti, seega pole Salah saanud end hääletajate mällu samavõrd edukalt kinnistada.

• Raphinha (Barcelona ja Brasiilia)

Sarnaselt Dembelele kulus ka sama vanal Raphinhal veidi aega, enne kui tema täht tõeliselt särama lõi. Kõigi sarjade peale lõi 28-aastane brasiillane lõppenud hooajal Barcelona eest 34 väravat ja lisas veel 22 väravasöötu. Tulid ka tiitlid – nii La Liga kui Copa del Rey võit. Samuti krooniti Raphinha liigahooaja parimaks mängumeheks.

🚨 Raphinha named La Liga Player of the Season! 🥇 pic.twitter.com/oNiWF8bMYD — FC Barcelona (@FCBarcelona) June 6, 2025

Pikalt liiguti PSG-ga samal kursil ehk lootus igal rindel puhta töö tegemisest oli mõlema klubi jaoks reaalne. Kuid Inter lõi mõnevõrra ootamatult Barcelona Meistrite liiga poolfinaalis auti ja see andis edu juba pariislastele. Ka klubide MM jäi Barcelona jaoks kättesaamatuks, sest varasematel aastatel oli Meistrite liigas liialt sageli koperdatud.

• Fabian Ruiz (PSG ja Hispaania)

Sarnaselt Vitinhale sai Ruiz veel mõne aasta eest sarjata, sest tema taset ei peetud piisavaks, et PSG teravaimasse tippu viia. Aga Rodri näitel on keskväljamehi hakatud taas aina rohkem hindama ning Ruiz tegi EM-tiitli järel suurepärase hooaja. Seejuures on taas tegemist küpses eas ehk 29-aastase mängijaga, keda Luis Enrique lihtsalt ei saanud koosseisust välja jätta – Ruiz tegi lõppenud hooaja jooksul kõigi sarjade peale kaasa koguni 61 kohtumises.

Fabián Ruiz is a baller 🔥 pic.twitter.com/MuOlJbOg6U — UEFA EURO (@UEFAEURO) April 3, 2025

Targalt väljakul vaba ruumi leidev Ruiz on alati valmis karistusalasse sööstma ja ise värava löömiseks valmis olema, nagu ta alles kolmapäeval klubide MM-i poolfinaalis Real Madridi vastu tõestas. Paljud pilgud on PSG keskvälja ülistades Vitinhal ja 20-aastasel Joao Nevesel, aga Ruizi rolli alahinnata oleks äärmiselt ülekohtune.

• Pedri (Barcelona ja Hispaania)

22-aastane keskväljamees rügas lõppenud hooajal jälle kõigist oma meeskonnakaaslastest enam, käies platsil 59 kohtumises. Tema võimekus mängu dikteerida ja geniaalsel moel kaaslasi leida annab selleks ka põhjust ning analüütikute andmetel ei jaganud La Liga hooaja jooksul ükski mees liine läbistavaid sööte niisuguse täpsusega.

Sarnaselt Yamalile ja Raphinhale ei ole Pedri hooaja lõpuga kindlasti kehvemaks läinud, kuid Meistrite liigast langemine ja Rahvuste liiga kaotamine maksab ilmselt ka talle valimistel kätte. Samuti võib rolli mängida hääletajate kaalutlus, et niivõrd noorena on tema aeg veel ees.

• Achraf Hakimi (PSG ja Maroko)

Pärast Fabio Cannavaro võitu 2006. aastal on mõni kaitsja Ballon d’Ori esikolmikusse mahtunud vaid korra, kui 2019. aastal hääletati Messi järel teiseks Virgil van Dijk. Või mis siin kolmest paremast rääkida, sest isegi esikümnesse on kaitsjatel olnud viimase 17 aasta jooksul asja täpselt kuus korda!

Lisaks van Dijkile on selle au ära teeninud veel vaid Philipp Lahm, Pepe, Sergio Ramos, Raphael Varane ja mullu neljandaks tulnud Dani Carvajal. Kuigi 30 nominendi seas oli eelmisel aastal lisaks Carvajalile veel viis kaitsjat, jäid nende osaks kamba peale vaid näpuotsatäis hääli ja kohad pingerea kolmandas kümnes.

Seega oleks tagumine aeg hoiakuid muuta ja 26-aastane Hakimi ongi viimase aastaga selle nimel palju teinud. Meeletu töövõime toel suudab Hakimi väljakut katta nii hästi, et Luis Enrique tunnistas hiljuti muigega: "Ta ei olegi äärekaitsja, vaid tal on vaba roll. Kui pall on meie käes, võib ta olla tipuründaja, ääreründaja, liinide vahele lõikaja või keskvälja siduja. Kui pall on vastastel, suudab ta äärel kõrget pressingut teha, aga alati ka tagasi kaitsesse jõuda," ülistas PSG juhendaja marokolast.

• Kylian Mbappe (Real Madrid, Prantsusmaa)

Kas iseenda edu ohver? Juba üheksandat hooaega tipptasemel võrke purustav Mbappe on pildile tõusmisest saadik olnud parimate valimisel alatasa esikümnes, aga esikolmikusse murdnud vaid korra, 2023. aastal. PSG-s sai takistuseks järjepidev koperdamine Meistrite liigas, Prantsusmaa tiitlitest ei piisanud.

Aga ka Real Madridi kolimine ei toonud vähemalt debüüthooajal loodetud edu. Mbappe lõi küll 31 väravat, millest enamat ei suutnud La Ligas keegi, aga hooaja parima mängija tiitlit see talle ei toonud. Klubide MM võinuks olla lunastuse koht, ent Mbappe hoopis haigestus ja väljakule naasnuna jäi ta koos kaaslastega kahvatuks, kui PSG poolfinaalis Real Madridi kohvreid pakkima saatis.

Meediakajastuse põhjal võinuks Mbappe hooaega Hispaanias suisa ebaõnnestunuks pidada, sest prantslane sai pigem pidevat kriitikat kui kiitust. Et ka koondise eest jäid suured võidud seekord saavutamata, näib Mbappe käivat kuldpalli arvestuses vana rada – kindlalt esikümnes, aga kindlasti mitte parim.

• Cole Palmer (Chelsea, Inglismaa)

Kui tähtis see klubide MM siis ikkagi on? Vastavalt sellele, kuidas hääletajad Palmerit hindavad, on võimalik ka värskenduskuuri läbi teinud turniirile hinnanguid anda. Oli ju Palmer finaali kuningas, lüües kaks väravat ja pälvides finaali parima mängija auhinna. Ühtlasi kuulus talle turniiri parima mängija kuldpall. Ka Konverentsiliiga finaalis andis just Palmer kaks väravasöötu, mis andsid Chelseale võimalus mäng enda kasuks pöörata.

Esimesel poolikul Chelsea-hooajal lõi Palmer Premier League'is lõpuks 22 väravat ja andis 11 väravasöötu, saades vastavates pingeridades vastavalt teise ja viienda koha. Tulemus? Palmerile anti  seitse häält ja ta pälvis hääletusel alles 25. koha. Sel liigahooajal oli Palmer kohati pildilt kadunud ning enne klubide MM-i ei rääkinud temast kui Ballon d'Ori reaalsest pretendendist keegi. On see nüüdseks muutunud?

• Harry Kane (Müncheni Bayern, Inglismaa)

Mitte-kunagi-võitmise naljadele saab nüüd lõpuks kriipsu peale tõmmata, sest teist aastat järjest Bundesliga parimaks väravakütiks kroonitud Kane vedas Bayerni meistriks. 31-aastasena on Kane käesolevas nimekirjas koos Salahiga juba "veteranide" klassis, aga antud kontekstis võivad kogemused tähendada pigem trumpi.

Paraku jääb aastatepikkusest stabiilsusest ka seekord tõenäoliselt väheks, et hääletuses suurde mängu sekkuda. Kane garanteerib küll efektiivsuse, aga efekti napib ning see on niisuguste hääletuste puhul teinekord isegi tähtsam. Kardetavasti ei aidanuks teda kõrgele kohale isegi Bayerni edu klubide MM-il, aga kaotus veerandfinaalis mattis lõplikult ootused, mis ei olnud kuigi märkimisväärsed juba pärast Meistrite liiga veerandfinaalikaotust Interile.