Eesti ja San Marino mängu ohjab suvist EM-finaali vilistanud ukrainlanna (0)
Esmaspäeva õhtul kell 21.45 peetavat San Marino ja Eesti vahelist Rahvuste liiga kohtumist vilistab ukrainlanna Kateryna Monzul.
Suvel naiste EM-finaalis õigust mõistnud Monzuli abistavad äärekohtunikena Maryna Striletska ja Svitlana Gruško ning neljas kohtunik on Anastasija Romanjuk ehk kogu brigaad koosneb ukrainlannadest. VAR-i ülesandeid täidab hollandlane Dennis Higler ning teda abistab kaasmaalane Clay Ruperti. Tegu on Rahvuste liiga D-divisjoni viimase alagrupimänguga.
Striletska oli Monzuli abikohtunik ka EM-finaalis. Monzuli, Striletska ja Gruško viimane kokkupuude Eestiga pärineb täpselt aasta tagant ehk mullusest septembrist, kui oldi ametis Pärnus peetud Eesti ja Walesi vahelises naiste koondiste MM-valikmängus.
2020. aastal usaldati Monzulile brigaadile, kuhu kuulusid ka Striletska ja Romanjuk, Rahvuste liiga kohtumine San Marino ja Gibraltari vahel, kus Monzul näitas muuhulgas punast kaarti San Marino kaitsjale Davide Simoncinile. Tegu oli ajaloolise mänguga, sest esmakordselt oli meeste koondiste valikmängul ametis ainult naistest koosnev kohtunikebrigaad. Pärast seda on Monzul vilistanud veel kolme meeste MM-valikkohtumist (Austria-Fääri saared, Rumeenia-Liechtenstein ja Andorra-Inglismaa).
41-aastane Monzul on väga kogenud kohtunik, kes on teenindanud kohtumisi neljal naiste MM-finaalturniiril (2007, 2011, 2015 ja 2019), kusjuures 2015. aastal usaldati talle MM-finaal, kus USA alistas 5:2 Jaapani. EM-finaalturniiril on Monzul olnud ametis kolm korda ning kui tänavu vilistas ta Inglismaa ja Saksamaa vahelist finaali, siis kahel eelmisel puhul poolfinaali (2013 Norra – Taani ja 2017 Taani – Austria).
2014. aastal oli Monzul peakohtunikuks naiste Meistrite liiga finaalmatšil ja alates 2016. aastast on ta teenindanud kohtumisi Ukraina meeste kõrgliigas, sealjuures mitmel puhul ka riigi suurimat jalgpalliduelli Kiievi Dinamo ja Donetski Šahtari vahel.
Kui aga Venemaa 24. veebruaril Ukrainale kallale tungis, oli Monzul sunnitud kodumaalt põgenema. Tema kodulinnaks oli Harkiv, mida venelased kõvasti pommitasid. Marsruudi Ukraina – Moldova – Rumeenia – Ungari – Slovakkia – Tšehhi – Saksamaa kaudu jõudis ta lõpuks välja Itaaliasse, kus kohalik jalgpalliliit võimaldas tal jätkata kohtunikutööd.
