Alates mullu detsembrist ühendavad Eesti liigahooaegu talvised saalijalgpalli meistrivõistlused, mille lõpplahenduseks on valitud suursugune koht – pronksi- ja finaalmäng peetakse maha märtsi alguses hooaja piduliku avamise raames Saku Suurhallis.
Et meistrivõistlusi korraldatakse alles esimest korda, on saalijalgpalli ehk futsali kohanemisraskusi tunda saanud nii mängijad kui ka kohtunikud.
"Olen täheldanud, et keegi pole vist lõpuni siiamaani reegleid selgeks saanud. Kohtunikudki kipuvad siiamaani vahel valesti vilistama, kuigi hooaja käigus on nad tunduvalt paremaks läinud," selgitab FC Twisteri mängija Steiv Silm uue ala võlusid. Ta toob näiteks juhtumi, kui 5 minutit enne hooaja avamängu tuli Neeme Neemlaid (EJL-i kõrgem kohtunik) meeskonna ja vilemehe juurde, et öelda, et tegelikult võib küljeauti ka ettepoole lahti mängida. "Nad olid varem lihtsalt reeglit valesti tõlkinud."
Ebakõlasid ja vaieldavaid punkte määrustikus oli teisigi. "Väravavaht tohib palli enda valduses hoida 4 sekundit. Kui aga pall seisab väravavahist meetri kaugusel ja kedagi teist ümbruses pole, kas siis on pall väravavahi valduses või mitte?" toob FC Flora võistkonna pallur Madis Eskusson näite segadust tekitavast olukorrast. Ta tõdeb, et päris selgeks kõik hooajaga ei saanudki ning paljuski olenevad otsused lihtsalt õigusemõistja tõlgendusest.
Kõik küsitletavad lausuvad kui ühest suust, et futsali näol on tegu hoopis teise alaga kui murujalgpall ja enamike mängijate jaoks on see lihtsalt heaks võimaluseks ka talvel palli taga ajada. "Futsal on väga lahe, aga murumäng on südamelähedasem," kuulutab Rapla Atli mängija Veiko Kampura. "Ma usun et siin võiks võrdusmärgi tõmmata rannajalgpalliga - tegeleda lõbu ja samas ka võistlusmomendi pärast," lisab Eskusson.
Põhierinevuseks saali- ning klassikalise jalgpalli vahel on see, et mäng on tunduvalt tempokam ning olukorrad vahelduvad väga kiiresti. Sellele aitavad kaasa mitmed vastavad reeglid, näiteks tuleb pall alati 4 sekundi jooksul mängu panna. Mänguvahend on väiksem ja põrkab kehvemini, mistõttu tähtsal kohal on tehnika ja palli katmine. Plats on samuti tunduvalt väiksem, mis aitab mängutempole veelgi kaasa.
Huvitava reeglina märgitakse saalis ära kõik vead ning piirarvu ületamise järel lüüakse iga järgneva vea korral penaltit. Kõike seda arvesse võttes ei tundugi saalijalgpalli hiigelskoorid enam nii hirmuäratavana. 30 või rohkem väravat mängus ei olnud alagrupikohtumistes mingi haruldus. Suurima väravatesaju korraldas FC Flora FC Twisterile, kui viimased põrmustati II voorus koguni 44:7.
Kas suured kaotused mänguisu ära ei ole võtnud? "Kindlasti mitte. Nendest ollakse huumoriga üle," kinnitab Twisteri mängija Silm. "Tase on ebaühtlane. Võib-olla on asi selles, et 11 vs 11 mängides on vaja rohkem ühtlase mängutasemega mängijaid. 5 vs 5 saab palju ära teha ka väiksema materjaliga," hindab Atli esindaja Kampura, kelle võistkond tagas omale III alagrupis ülinapilt JK Tondi ees edasipääsu.
Tuntud klubidest panid oma võistkonna välja vaid FC Flora ja FC TVMK, kuid mõlemal tuli IV alagrupis edasipääsust suu puhtaks pühkida. „Igas teises grupis oleks selle meeskonnaga ilmselt kahe esimese hulgas, kuid Betooni eest mängisid mitmed ekskoondislased ja ka näiteks Taavi Tammo. Anži koosneb endistest Levadia ja Ajaxi mängijatest ning neilgi on väga tugev meeskond,“ selgitas Eskusson allajäämise põhjuseid.
Eesti Jalgpalli Liidul on kavas luua lähiaastail ka futsali koondis, kuigi antud hetkel on ala siinmail veel noor ning püsib puhtalt amatöörtasemel. "Minu meelest oleks see koondis mõistlik väljund just nendele mängijatele, kes mingil määral tahavad professionaliseeruda, kuid nö. suures jalgpallis läbi ei löö. II ja III liiga parimatele mängijatele oleks see superkoht oma oskusi näidata," usub Silm.
Kui avahooajal osales meistrivõistlustel 23 võistkonda, kel kõigil oli võrdne võimalus end esimeseks Eesti saalijalgpalli meistriks mängida, siis alates uuest hooajast moodustatakse tänavuste tulemuste põhjal Meistri- ja Esiliiga. Uued tulijad alustavad järgmist hooaega II liigast.
Artikkel on pärit täna müügile tulnud jalgpalliajakirjast Jalka