Harjumustest ja tehnoloogilistest arengutest Toomas Uba ajatu nipi taustal (0)

Telejaama TV3 Sport kommentaatorid Sander Jürjens ja Gert Kams kasutasid eelmise nädala teisipäeval Amsterdami Ajaxi ja Valencia kohtumist kommenteerides üht esmapilgul unustusehõlma vajunud kommunikatsioonitrikki.

Nad palusid nimelt hetkeks teleheli maha keerata noil vaatajail, kes samal ajal peetud Chelsea – Lille mängus toimuva kohta mitte midagi kuulda ei soovinud. Mäletan ikka, kuidas seesama võte Toomas Uba tööarsenali kuulus.

Samaaegselt peetavate ning teineteisest sõltuvate jalgpallimängude vahendamine on kommentaatorile omajagu väljakutse, kuna ühelt poolt tuleb jälgida konkreetse mängu arengudünaamikat, mis, nagu öeldud, võib sõltuda samal ajal peetavast teisest kohtumisest, samas tuleb aga arvestada televaatajate huvidega, mis kriitilisel määral erineda võivad.

Nii võtsid ka siin viidatud kommentaatorid seisukoha, et enne samaaegselt toimuvast teisest mängust kõnelema hakkamist tuleb anda hoiatus noile vaatajaile, kes hiljem tolle mängu täispikkuses ning tulemust teadmata järele soovisid vaadata.

Teeme kohe selgeks, et tollele juhtumile siin sai osutatud mitte seepärast, et juhatada sisse arutelu taolisest kommenteerimistaktikast ajal, mil ligipääs igasugusele lisainformatsioonile televaatajale endale mugavaks ja odavaks on muudetud, vaid hoopis seepärast, et rõhutada, kui erinevad võivad olla televaatajate soovid, mida kommentaatoritel ühel või teisel moel igal juhul arvestada tuleb. Nüüd juba konkreetsemaks minnes ühele eristuvale vaatajasoovile alljärgnevalt tähelepanu osutamegi.

Esmalt oleks aga kasulik viidata ühele tähelepanekule, mille on sõnastanud Colorado Springsi Colorado ülikooli emeriitprofessor, sotsioloog Jay Coakley oma esmakordselt 1978. aastal ning hiljem mitmetes kordustrükkides ilmunud klassikaks saanud töös "Sport in Society".

(Profi)spordi ja meedia vastastikuseid suhteid uurivas peatükis ütleb ta, et meedia funktsioonid võib jagada kolmeks – selle ülesandeks on pakkuda informatsiooni, tõlgendusi ning meelelahutust. Coakley lisab, et sõltuvalt olukorrast võivad nood funktsioonid ka kattuda, aga kui võtta arvesse kommertskanalite eesmärke, siis peab ta kõige olulisemaks meelelahutuslikku osa.

Coakley ütleb ka seda, et teleülekandes spordivõistlust vaadates mõtleme harva sellele, et meieni jõudev pilt on vahendaja poolt kontrollitud ning lõpptulemus peab rahuldama nii pildi tootjat, tema toetajat kui ka vaataja soove. Selle õnnestumisse on kaasatud kogu telepilti tootva aparaadi võimekus, olgu see siis loominguline või tehniline: mängueelsed kommentaarid, kaamera katteulatus, võttenurk, plaanisuurus, aegvõte, konkreetsele sportlasele eraldatud eetriaeg, mängujärgne kokkuvõte ja analüüsid.

Coakleyt veidi ümber sõnastades võib öelda, et sellisena jõuab kogu tervikpakett vaatajani anonüümse ehk loomulikuna, mille osade omavaheliste kombinatsioonide üle keegi suurt aru ei pea. Küll aga võib kogu too anonüümsus hajuda, kui mõni tehniline äpardus aset leiab, mõni töövõte ebaõnnestub, mis kokkuvõttes mõne eelpool nimetatud kategooria (informatsioon, tõlgendus, meelelahutus) sisu täiesti kustutada võib. Just taoline äpardus üle-eelmisel nädalavahetusel Saksamaal juhtuski.

Jutt käib telejaama Das Erste laupäevaõhtusest spordisaatest Sportschau. Tegemist on 1961. aastast järjepidevalt eetris oleva saatega, mis tänasel päeval kaks tundi kestab ning mis sõltumata saate nimest peaaegu sajaprotsendiliselt jalgpallile keskendub. Selles vahendatakse kokkuvõtteid umbes pool tundi enne saate algust lõppenud mängudest Saksa jalgpalliliigades. Vahel harva tehakse juttu ka mõnest muust spordialast, seda üldjuhul saate alguses ning seoses mõne olümpiaala suurvõistlusega, kus mõni tuntud sakslane kaasa on tegemas.

Saate ülesehitus on aastate jooksul üsna vähe muutunud. Idee on selles, et ülevaadetes liigutakse mäng-mängult suuremat sportlikku tähendust omavate mängudeni. Enne kõrgliigani jõudmist, mille puhul antakse ülevaade kõikidest mängudest, on eelnevalt tehtud noppeid kolmanda ja teise liiga mängudest ning käesolevast hooajast ka ühest naiste liigas peetud kohtumisest. Sõltuvalt kõrgliiga mängude arvust ning tähtsusest jääb kõrgliigale pühendatud aeg umbes ühe tunni ja viieteist minuti piiresse.

Kõrgliiga mängude esitlusjärjekorda dikteerib peaasjalikult tabeliseis, kuid mängude telejärjekorda suudab mõjutada ka mõni ajalooliselt oluline vastasseis ning täiesti eraldiseisvana Müncheni Bayern, kelle mäng reeglina kõige viimaseks püütakse paigutada. Seda muidugi juhul, kui tabeliseis seda vähegi võimaldab. Viimane märkus on oluline just päevakajalisuse tõttu, sest viimases programmis kolm päeva tagasi jäi Bayerni mäng eelviimaseks. Seitsmendal kohal asunud Bayernit lihtsalt ei suudetud suurima favoriidina välja mängida.

Kõrvalepõikena vääriks osutamist, et inglaste analoogne laupäevaõhtune saade Match of the Day liigub risti vastupidisel sportlikul teljel, alustades kokkuvõtet justnimelt potentsiaalselt enim huvipakkuvast mängust. Teadmata taolise valiku tagamaid võiks ehk ühe põhjusena nimetada saate eetrisse jõudmise hilist kellaaega. Match of the Day algab kohaliku aja järgi kell 22.30 ning pole võimatu, et programmi koostajad arvestavad võimalusega, et suur osa vaatajaid ligemale poolteist tundi kestvat programmi tervikuna vaadata ei jaksa.

Tagasi Das Erste tegemiste juurde tulles olgu siin näitena toodud viimase laupäeva kõrgliigamängude esitlusjärjekord: Hoffenheim – Augsburg (reedel peetud kohtumine), Paderborn – Berliini Union, Köln – Leverkusen, Hertha – Freiburg, Mainz – Dortmund, Bayern – Bremen ning Düsseldorf – Leipzig.

Nüüd on aga aeg teha vahest kõige tähtsam lisamärkus. Nimelt – mitte ühegi mängu tulemust enne kokkuvõtvat ülevaadet programmis teada ei anta. Niisiis säilib kogu saate jooksul sportlik pinge, mis sedasi annab sisu Coakley nimetatud kolmest kategooriast vähemalt kahele: informatsiooni-kategooriale (iga ülevaate lõpus saame teada mängu tulemuse, selle arengukäigu ja tähtsaimad mõjutajad) ja meelelahutus-kategooriale (sportlik pinge jõuab kulminatsioonini iga mänguülevaate puhul eraldivõetuna ning kerib hoogu tervikuna kogu saate ulatuses).

Coakley nimetatud tõlgendus-kategooria jääb saate formaati arvestades nõrgimaks, sest parimal juhul saaks selle hulka arvestada vaid asjaosaliste esimesed mängujärgsed emotsionaalsed kommentaarid ning ajakirjanike lühihinnangud. Hoopis sisukamalt täidab tõlgendus-kategooriat seevastu telejaama ZDF mõni tund hiljem algav spordisaade Das aktuelle Sportstudio. Kell 22.30 eetrisse jõudva saate alguse ning mängude lõpulejõudmise vahele jääb piisav ajaruum, et valmistada ette esimesed sisukamad analüüsid.

Ent tulles nüüd tagasi üle-eelmise nädala Sportschau ning tolle käigus aset leidnud fopaa juurde, tuleb möönda, et kuigi konkreetset teleprogrammi arvestades oli tegemist andestamatu veaga, siis jälgituna Saksamaa jalgpallikultuuri perspektiivist on kõnealune episood tagantjärele väga õpetlikuks osutunud.

Juhtus nimelt nii, et too saade oli täidetud pingega, mille moodustas tabeli liidri Mönchengladbachi Borussia ja Müncheni Bayerni vaheline kohtumine, mis arusaadavalt saate kõige viimaseks oli paigutatud. Seda pinget suurendati eelnevate mängude vahele pikitud ajalooliste ülevaadetega, milleks andis põhjust nonde kahe klubi domineerimine 1970ndatel aastatel.

Üheks selliseks meenutajaks oli Mönchengladbachi kunagine mängija Berti Vogts, kes kuulus klubisse ajal, mil viimati meistriks tuldi – aastal 1977. Vogtsi intervjuu polnud iseenesest kuigi meeldejääv ega särav: jah, Borussial on täna tugev võistkond; jah, Borussial on võimalus sel hooajal meistriks tulla.

Too varem salvestatud videoklipp tuli ettekandele saate keskpaiku, millele järgnes Krombacheri õlle reklaam. Probleem oli aga selles, et televaatajani jõudis vaid reklaami visuaalne osa, seevastu helilainetena ei jõudnud televaatajani mitte Krombacherit kiitvad sõnad, vaid hoopis Sportschau saatejuhi Matthias Opdenhöveli poolt kolleegidele öeldu: "Saate ülesehitust silmas pidades pole see võit üldse mitte paha. Päris hea ärritaja." Alles seejärel märgati Opdenhövel otse-eetrist maha sikutada.

Saatejuht Matthias Opdenhövel läkitas eksimuse järel televaatajatele vabanduse.

Pole kahtlust, et konkreetne juhtum mitmeid õppetunde andis, seostugu need siis töökohakommunikatsiooni või režiitehniliste otsustega, meie siin tahame aga enim tähelepanu juhtida väärtusele, mille loojaks tuleb pidada ajalehte Bild. Nimelt võttis ülejärgmisel päeval ilmunud ajaleht teema üles ning väitis, et kuigi Opdenhövel ühegi klubi nime ei öelnud, ei jäänud televaatajale kahtlust, et vahetult pärast Vogtsi ettemängitud intervjuud ajakirjanik just eelseisvat Mönchengladbachi mängu silmas pidas. Niisiis oli saate seisukohast vajalik pinge ühe tööõnnetuse tõttu kaotsi läinud.

Otseseks kahjusaajaks, nagu väidab Bild, oli vähemalt pool saate vaatajaskonnast ning arvestades, et tol laupäeval vaatas saadet 5,21 miljonit inimest, räägime me umbes kahest ja poolest miljonist inimesest. Kohe selgitame, kuidas kannatajate arvuni jõuti.

Nimelt küsis väljaanne kõnealuse artikli pealkirjas: "Kas te ootate mängutulemusi ikka veel Sportschauni?" Ilmnes, et pooled vaatajad seda tõepoolest teevad. Nii väitis Bildile meediagrupi ARD sporditoimetuse koordinaator Axel Balkausky, kes viitas neli aastat tagasi läbi viidud turuanalüüsile. Sel põhjusel ei plaani ka Sportschau oma saate ülesehitust muuta.

Ent Bild pakkus tolles artiklis veel põnevat lisamaterjali, kui vahendas oma lugejate Sportschuaga seonduvaid laupäevaseid harjumusi, pikkade aastate jooksul välja kujunenud käitumismustreid. Mõned näited.

Sportschau ei kajasta mitte ainult Saksamaa kõrgliigat, vaid ka madalamaid liigasid. Siin klipp 3. Liga mängust Duisburgi ja SpVgg vahel, mis lõppes ...

79-aastane Klaus-Peter Hornung ütleb, et laupäeval alates kella kuuest õhtul teavad kõik pereliikmed ning head tuttavad, et ta Sportschaud vaatab, ega soovi mitte mingil juhul ühegi mängu tulemust ette teada. Eriti puudutab see tema lemmikklubi Mönchengladbachi mänge, kelle tulemusi jälgib ka tema naine Johanna. Viimane pole küll ise alaline Sportschau vaataja, kuid ei tohi enne saate algust mängu tulemust teades seda mitte ühegi näoilmega reeta. Sellised on kodused reeglid.

33-aastane Ronja Hartmann ütleb, et on saadet vaadanud lapsest saadik. Tema ettevalmistuste ehk infosulgu tõmbumise tehnikate hulka kuulub uudisvoogudest eemale hoidmine, näiteks on tal autoga sõites raadio välja lülitatud. Noil juhtudel, kui tema jaoks mõni eriti oluline mäng toimumas, informeerib ta eelnevalt sõpru, et nood talle kogemata tulemusi teada ei annaks.

Huvitav on ka 81-aastase Aloys Senti harjumus laupäeval kell 15.30 oma telefon abikaasa kätte usaldada ning mitte vastata kõnedele enne Sportschau lõppu kell kaheksa õhtul.

Tuletame nüüd meelde, et kui eeltoodut statistikat usaldada, kasutavad ühel või teisel moel analoogseid peitu pugemise tehnikaid kaks ja pool miljonit inimest. See suur inimmass näitab, et vaatamisharjumused ei pea kohanduma tehnoloogiale, vaid vastupidi, tehnoloogia pannakse kohanema väljakujunenud harjumustega.

Tänasest perspektiivist vaadatuna paratamatusest põhjustatud valikust – pikki aastakümneid oli Sportschau esimeseks allikaks, mis mängude tulemused teada andis – on arenenud traditsioon, millele kiire, lihtsasti kasutatav ja odav tehnoloogia veel kriitilist hoopi anda pole suutnud.

Püüdes konkreetset harjumust mõtestada, tuleks kindlasti tähele panna, et nii nagu otseülekandes mänge jälgivate sakslaste aastakümnete pikkusesse harjumusse kuulub teadmine, et mängud algavad laupäeval kell pool neli, algab viiele miljonile Das Erste televaatajale Bundesliga kaks ja pool tundi hiljem, kusjuures, nagu teada saime, noist poolte jaoks algab see täiesti nullist.

Olgu siiski öeldud, et ühe mängu tulemuse annab Sportschau juba enne selle ülevaadet teada. Selleks erandiks on päev enne saadet peetav vooru avakohtumine. See vahemärkus siin oli vajalik seepärast, et osutada selle otsuse põhjus-tagajärjele.

Esiteks on telejaamal keeruline eeldada, et kriitiline mass programmi vaatajaid on suutnud 24-tunnises jalgpalli-infosulus viibida; teiseks vabastab teadmine saate sellisest ülesehitusest televaataja kiusatusest end taolisse infosulgu sisse pakkida. Ka on see ainus mäng, mille puhul võime rääkida Coakley sõnastatud tõlgendus-kategooria täitmisest, kuna tolle mängu kokkuvõte põhineb juba tugeval ajakirjanduslikul analüüsil.

Siin kirjeldatud pooleteist nädala tagune juhtum tõi aga mulle meelde ühe analoogse loo, mida saksa autor Ronald Reng jalgpallitreener Heinz Höheri biograafias kirjeldab. Lugu räägib sellest, kuidas Helmut Kohl kantsleriks oleku ajal juba jutuks olnud ZDF-i Sportstudio toimetusse helistas ning ajakirjanikelt päris, miks nood enne mängude kokkuvõtteid tulemuse ette ära ütlevad.

Saanud vastuseks, et 98 protsenti vaatajaid juba teab tulemusi, olla Kohl vastanud, et see pole üldse oluline. Tema nimelt olevat laupäeva hiliste tundideni tööd teinud ning soovivat pärast rasket päeva spordi kokkuvõtvat saadet vaadata, ega taha, et sellest põnevus eemaldatud oleks.

Näeme siin, kuidas Coakley sõnastusse ümberpandult Kohl lausa nõuab meelelahutusliku kategooria alles hoidmist. Kõige selle taustal võime küllalt julgelt väita, et alati leidub kuskil keegi, kes Toomas Uba nõksude üle tänulik suudab olla. Ka tänasel päeval.

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VARSSAVI OOTAB!
Poolas ree peale saanud Eesti koondise salakuulaja: arvamusi on seinast seina, paljud poolakad tahaks teist treenerit
VÄRSKED VUTIJUTUD
VARSSAVI OOTAB!
Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks
LIIGA OTSIB MEISTRIT
Kaheksa paremat, kes on kukutanud parimaid: Ajaxi ja Benfica esiareenidel lüüakse tuled eriliselt põlema
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0