Sarnaselt Eesti Premium liigale osaleb ka Läti kõrgliigas ehk Virsligas praegu kümme meeskonda. Ent uuel hooajal pole võimatu, et neid on kahe võrra rohkem ehk 12.

Kui Eestis mängitakse kõrgliigat kümne klubi osalusel muutumatult juba alates 2005. aastast ning enne seda varieerus osalevate klubide arv 8 ja 14 vahel, siis Lätis on muudatusi olnud märksa rohkem. Näiteks 2007. ja 2020. aastal lõi liigas kaasa kümme klubi, aga 2019. ja 2021. aastal üheksa. Vahemikus 2015-18 mängiti tiitel välja sootuks vaid kaheksa klubi osalusel. Alates 2022. aastast on liigas siiski taas kümme meeskonda.

Läti Jalgpalli Liidu (LFF) president Vadims Lašenko lausus portaalile Sportacentrs.com, et ta ei saa praeguse seisuga kinnitada ega ümber lükata, kas osalejate arv tõesti kasvab kahe võrra. Teisalt on aega otsustamiseks väga vähe, sest Läti kõrg- ja esiliigas on hooajad kohe-kohe lõppemas.

Sportacentrs kirjutas juba juulis, et Läti klubid on omavahel kaalunud Virsliga kasvatamist 12-liikmeliseks. Alaliidu juhtkond kinnitas, et selline mõte on laual, kuid pole veel täpsemat kuju võtnud. Juba novembri keskel peaks aga Virsliga eelviimane ja esiliiga teine klubi pidama üleminekumänge. Praeguse seisuga on nendeks vastavalt Super Nova ja Riga Mariners, kuid näiteks kõrgliiga neli viimast meeskonda mahuvad kolm vooru enne hooaja lõppu tabelis seitsme punkti sisse ja seega võib kõik veel muutuda.

Läti esiliiga ehk Nakotnes Liga on erinevalt Eestist 14-liikmeline ja seal mängivad kõik klubid omavahel kaks korda läbi ehk hooaeg koosneb 26 voorust. Tabeliseis on kõrgliiga lõpust seejuures veel pingelisem, sest kolm vooru enne lõppu on Ogre United ja Riga Mariners kogunud võrdselt 52 punkti ning JDFS Alberts jääb neist maha vaid kolme punktiga.

✅ Turnīra tabula trīs kārtas līdz sezonas beigām! Intrigu netrūkst!

🎞️Noskaties ērti kārtas labākās epizodes, vārtu guvumus, preses konferences un citas aktualitātes jaunajā Virslīgas aplikācijā. Aplikācijas lejuplāde mūsu mājaslapā 👉 https://t.co/wxadinqSk8 pic.twitter.com/47ljN7Y82Y — Tonybet Virslīga (@FutbolaVirsliga) October 21, 2025

"Ka mina olen igasuguseid jutte kuulnud. Räägitakse 12 meeskonnast, räägitakse 8 meeskonnast. Aga hetkel ei oska ma ühelegi kuulujutule midagi konkreetset vastata," lausus Lašenko Sportacentrsile. "Klubid räägivad omavahel, meie pakume neile suhtluseks kindlasti kanalit, aga Virsliga ja alaliit peavad üheskoos otsustama, milline arengusuund on Läti jalgpallile parim. Praegu ei saa ma ühegi muutuse toimumist kinnitada ega ümber lükata."

Siinkohal tuleb rõhutada, et Läti kõrgliigat veab endiselt kohalik Läti Jalgpalli Liit. See tähendab, et klubidel ja liiga juhtkonnal on ametlikult kõigest nõuandev roll, aga formaadi muutmise või mittemuutmise osas saab lõpliku otsuse vastu võtta ainult alaliit.

Kui Virsligas osalejate arvu tõepoolest tõstetakse, on kõige tõenäolisem, et pääsme teenivad kaks esiliiga paremat klubi. Kõrgliiga viimane mängiks aga üleminekumänge esiliigas kolmanda koha saanuga. Nagu öeldud, on konkurents Tukumsi, Grobina ja Super Nova vahel tabeli lõpus ülitihe ning ka viimasel real olev Metta ei ole veel pääsemislootust kaotanud.

Küll võib käesoleva nädalavahetusega selgeks saada, et Riga FC tuleb klubi ajaloos neljandat korda Läti meistriks. Aastatel 2018-20 kolm korda järjest triumfeerinud klubi on kolmel viimasel aastal lõpetanud RFS-i järel teisel kohal, kaotades meistritiitli vastavalt vaid nelja, ühe ja kolme punktiga. Nüüd edestatakse RFS-i aga kolm vooru enne hooaja lõppu juba kaheksa punktiga ehk tiitlivõit on vaid vormistamise küsimus. Eurosarja viival kolmandal kohal lõpetab igal juhul Liepaja meeskond, kes jääb samas liidrist maha juba ligi 30 punktiga.