"Kui jõuad millelegi suurele nii lähedale ja oled minu vanuses, siis on loomulik, et tahad suurturniirile lõpuks välja jõuda." Nii ütles Islandi koondise peatreener Lars Lagerbäck aastal 2013, natuke pärast seda, kui tema hoolealused olid MM-valiksarja otsustavas play-off'is alla jäänud Horvaatiale.

Hoolimata sellest, et Lagerbäck oli varem Rootsi ning Nigeeria koondistega suurturniiridel korduvalt käinud, oli Island midagi erilist, midagi sellist, mida ei saa lihtsalt kus seda ja teist jätta. Hoolimata tagasilöögist ei kohkunud kogenud treener tagasi, kuigi kõik võimalused selleks olid justkui kätte mängitud.

"Ma olen üsna kindel, et see oli mu viimane mäng Islandi eest," lausus pärast kaotus horvaatidele pisarates ründelegend Eidur Gudjohnsen. Õhus oli tunda, et ühtäkki sülle kukkunud suur võimalus on kasutamata jäetud.

Autsaiderist väike Island oleks võinud pärast tõotatud maale nii lähedale jõudmist langeda masendusse või möönda, et nad lasid oma suure võimaluse raisku, kuid tegelikkus oli hoopis vastupidine. Valusast napikast tehti omad järeldused ning EM-valiksarja mindi mängima hoopis veelgi enesekindlamana.

Enesekindlus teisendati väljakul kindluseks. Pärast loosi surmagrupiks (kuid mitte Islandi pärast!) ristitud seltskonnas - Holland, Türgi, Tšehhi, Läti, Kasahstan - näidati tugevate vastaste vastu suurepäraseid esitusi ning kuigi viimasest kolmest mängust saadi vaid kaks viigipunkti lätlaste ja kasahhide vastu, oli suur töö juba tehtud ning otsepääse Prantsusmaale tagatud. Sealjuures ühe esimese meeskonnana kogu valiksarja peale.

Lars Lagerbäcki soov sai teoks - suure jalgpalliga saab ta hüvasti jätta suurel areenil. Suurimal areenil, kuhu väikese Islandi jalgpallikoondis iial jõudnud on. Pärast finaalturniiri võtab tiimi ohjad üle praegu koos Lagerbäckiga peatreeneriks olev Heimir Hallgrimsson ning legendaarne rootslane saab minna teenitud pensionile.

Nagu Eesti koos ründemänguga

Islandi koondise mängus ja nende dünaamikas saab leida palju paralleele Eesti koondisega. Kui Magnus Pehrsson on veel sarnase süsteemi ülesehitamise protsessiga poole peal, siis Islandi puhul on eeskuju meile juba olemas. Kivikõva kaitsemäng käib käsikäes heal tasemel realiseerimisega ning paremini toimib selline mäng just tugevamate vastaste vastu - nõrkade või keskpäraste tiimide vastu jäävad islandlased rohkem hätta.

Paralleelid Eestiga on selgelt olemas, kui välja arvata rünnakute realiseerimine - ka meie oleme ju viimasel ajal sageli raskustes olnud just nende meeskondade vastu, kes meil lasevad palli hoida ning mängu juhtida. Vasturünnakud, kiired üleminekud ning standardolukorrad on Islandi trumpideks - kõik on ka see, mille poole kodumaised Sinisärgid püüdlevad ja mis vahelduva eduga ka meil välja tuleb. Peatreenerid on ju samuti mõlemal rootslased.

Individuaalne materjal on islandlastel Eestist aga kraadi võrra parem - koduliigas ei palli ükski nende EM-koondislane, suurem osa on välja jõudnud Rootsi ja Norra kõrgliigadesse.  Jällegi aspekt, mille poole Eesti koondis püüdleb. Päris kõrgel tasemel, Euroopa tippliigades igapäevaleiba teenivaid tegijaid on islandlastel aga märksa enam.

Pisarad pühitud

Gudjohnseni emotsionaalsest hüvastijätust oli möödas poolteist aastat, kui mees ühtäkki tagasi koondise orbiidile ilmus. Eelmise aasta varakevadel osales praeguseks 37-aastane ründaja valikmängus Kasahstani vastu, kus vajas vaid 20 minutit, et ka väravasoon taas üles leida.

Kibedate pisarate asemel saab Gudjohnsen lõpuks ikkagi oma võimaluse mängida suurturniiril - ning vähemalt EM-i eelsete kontrollkohtumiste põhjal võib arvata, et tõesti ka mänguaega saada. Nii mängudes Norra kui Liechtensteini vastu andis Lagerbäck oma veteranile poolaja, mille endine Barcelona ja Chelsea äss liechtensteinlaste vastu ka väravaks vormistas.

Finaalturniiril on vähemalt pealtnäha Islandi alagrupp igati mängitav - lisaks tugevale Portugalile ning suurepärase valiktsükli teinud Austriale on samas seltskonnas ka Prantsusmaale sõitnud meeskondade seast ehk kõige mittemidagiütlevama kvalifikatsiooniseeria teinud Ungari. Edasipääs peaks olema igati püütav sihtmärk, kuivõrd kaheksandikfinaali pääseb ka enamik alagruppide kolmanda koha meeskondi.

Meeskonna staar - Gylfi Sigurdsson

Swansea City poolkaitsja on Islandi vaste Konstantin Vassiljevile - või siis on Kostja meie oma Sigurdsson. Fantastiline standardolukordade lahendaja ning ülivalusat kauglöögijalga omava Sigurdssoni esitused olid üheks suureks põhjuseks, miks Island üldse EM-ile jõudis ning väikeriigi vutikoondise mäng hakkab suuresti käima ümber 26-aastase keskväljuri. Tugevust lisab platsi südamesse ka hea partnerlus Aron Gunnarssoniga.

Silm peale - Birkir Bjarnason

28-aastane Bjarnason siirdus lõppenud hooaja alguses Itaalia Serie B-st Šveitsi tippklubisse Basel ning ei petnud ootusi - liigas sai keskpoolkaitsja kirja koguni kümme väravat ning EM-ile sõidab ta omadest ühe parima individuaalse hooaja taustalt.

Koondisest väljas - Rurik Gislason

Viimastel aastatel Islandi koondises küllaltki regulaarselt pallinud Gislason oli lõppenud hooajal hädas vigastusega ning kuigi ta hooaja lõpus tagasi platsile naasis, ei suutnud ta oma koduklubi Nürnbergi tagasi Saksamaa Bundesligasse tõsta. Hoolimata sellest, et mees veel eelmisel kevadel A. Le Coq Arenal Eesti võrku sahistas, ta EM-koondisesse ei mahtunud.

Treener - Lars Lagerbäck

Tehniliselt on Islandil lisaks Lagerbäckile ka teine võrdne peatreener Heimir Hallgrimsson, kuid meedia ja vutiavalikkuse tähelepanu koondub siiski kogenud 67-aastasele rootslasele. Oma kodumaa koondisega sajandi alguses viiel järjestikusel suurturniiril käinud Lagerbäckil kogemustest puudu ei tule ning palju käinud-näinud-teinud mehel on kindlasti mõni trikk varrukast võtta, millega vastaseid üllatada.

Raul Ojassaar: "Alagrupp on vähemalt nimede poolest Islandi jaoks selline, kust edasipääsu üritamine tundub fantastilist valiksarja arvestades igati jõukohane. Ungarist jagu saamine tähendaks suure tõenäosusega juba vähemalt kolmanda kohana kaheksandikfinaali jõudmist, viimase vooru mäng Austriaga võib aga vabalt tulla matš grupi teise koha peale, kui eeldada, et Portugal esikoha endale napsab. Teine koht alagrupis tähendaks tõenäoliselt play-off'is vastaseks Venemaa, Walesi või Slovakkia saamist - kõik nemad oleks Islandi jaoks aga kahtlemata alistatavad vastased, nii et heade esituste korral ei pea veerandfinaali jõudmiseks islandlased isegi ühtegi päris suurt skalpi võtma. Alagrupist edasipääs oleks aga juba iseenesest kahtlemata õnnestumine."

Mängud alagrupis:

T, 14. juunil kell 22.00 vs Portugal
L, 18. juunil kell 19.00 vs Ungari
K 22. juunil kell 19.00 vs Austria

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Hannes Halldorsson (Bodö/Glimt), Ogmundur Kristinsson (Hammarby), Ingvar Jonsson (Sandefjord).
Kaitsjad: Ari Skulason (OB), Hordur Magnusson (Cesena), Hjortur Hermannsson (PSV Eindhoven), Ragnar Sigurdsson (Krasnodar), Kari Arnason (Malmö), Sverrir Ingi Ingason (Lokeren), Birkir Saevarsson (Hammarby), Haukur Heidar Hauksson (AIK).
Poolkaitsjad: Emil Hallfredsson (Udinese), Gylfi Sigurdsson (Swansea), Aron Gunnarsson (Cardiff), Theodor Elmar Bjarnason (AGF), Arnor Ingvi Traustason (Norrköping), Birkir Bjarnason (Basel), Johann Gudmundsson (Charlton), Eidur Gudjohnsen (Molde), Runar Mar Sigurjonsson (Sundsvall).
Ründajad: Kolbeinn Sigthorsson (Nantes), Alfred Finnbogason (Augsburg), Jon Dadi Bodvarsson (Kaiserslautern).