Meistrite liiga A-alagrupis võõrustas Madridi Atletico tiitlikaitsjat Müncheni Bayernit ning pidi piirduma 1:1 viigiga, mis jätab nende edasipääsu sõltuma viimase vooru kohtumisest, kus võõrsil minnakse vastamisi Red Bull Salzburgiga.

Atletico asus kohtumist 26. minutil juhtima, kui Marcos Llorente leidis sööduga värava ees Niklas Sület ennetanud Joao Felixi, kelle löök oli täpne. Kodumeeskond ei suutnud aga mängulist ülekaalu teiseks väravaks realiseerida ja see sai neile lõpuks saatuslikuks.

Atleticol oli kaotada väga palju, aga Bayernil mitte midagi, mis oli näha ka viimaste muretus hoiakus. Prooviti, et äkki näkkab. Ja näkkaski, sest 85. minutil kukutas Felipe karistusalas soleerima lubatud Thomas Mülleri, kes realiseeris enda teenitud penalti kindlalt.

Atleticol avanes veel 89. minutil korralik võimalus, kui Thomas Lemar tsenderdas karistuslöögi värava ette ja peaga pääses löögile Mario Hermoso, aga pall lendas napilt üle Bayerni värava. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:

Kui Atletico oleks võitnud, taganuks nad A-alagrupis teise koha ja pääsu 1/8-finaali. Bayerni viigivärav oli aga suur kingitus Red Bull Salzburgile, kel on nüüd võimalus järgmisel kolmapäeval Atleticost mööduda. Selleks peab Austria meister koduväljakul Atleticost jagu saama. Klausleid pole, muid võimalusi samuti mitte.

Arvestades, et oktoobris Madridis peetud mängu läks Salzburg 2:1 juhtima ja kaotas alles 85. minuti väravast 2:3, siis midagi võimatut see kindlasti pole. Surve lasub Atleticol, kelle renomeega ei käiks kuidagi kokku toppama jäämine alagruppi, mille neljandaks liikmeks Moskva Lokomotiiv. See pole ju mingi surmagrupp, vaid kooslus, kust Atletico peaks rahulikult läbi sammuma.

Bayern oli tänavust Meistrite liigat alustanud nelja võiduga (väravate vahe 15:4) ning kuna teised kolm võistkonda tegid omavahel mitu viiki, oli tiitlikaitsjal enne tänast kindel mitte ainult edasipääs, vaid ka alagrupi esikoht, mis tagab 1/8-finaalpaaride loosimisel soodsama asetuse. See võimaldas Bayernil kahte viimast alagrupimängu võtta treeningkohtumistena.

Täpselt seda peatreener Hansi Flick ka tegi. Nädala lõpus ootab neid Bundesliga 10. voorus ees duell lähima jälitaja RB Leipzigiga ning seda silmas pidades jäid koju Manuel Neuer, Robert Lewandowski, Leon Goretzka ja Corentin Tollisso. Joshua Kimmich ja Alphonso Davies taastuvad endiselt vigastusest. Thomas Müller, Serge Gnabry, Benjamin Pavard, Jerome Boateng ja Kingsley Coman olid olemas, aga vahetuspingil.

Seega laupäeval Stuttgartist 3:1 jagu saanud meeskonna põhikoosseisust alustasid Madridis ainult David Alaba ja Lucas Hernandez. Nende kõrval rivistus üles näiteks 17-aastane Bright Akwo Arrey-Mbi, kelle jaoks oli see debüüt mitte ainult Meistrite liigas, vaid ka Bayerni esindusmeeskonnas!

Kaitsjast sai läbi aegade noorim Meistrite liigas platsile tulnud Bayeri mängija. Ta võttis rekordi ära tänagi alustanud Jamal Musialalt, kes on samuti 17 aastat vana ja kes oli oktoobris Salzburgi vastu platsile minnes kolm päeva vanem kui Arrey-Mbi täna. Masohhistid meenutavad siinkohal seda, mida ise 17-aastasena tehtud sai...

Jalgpallikommentaatorid maailma erinevates otstes ohkasid aga kurvalt, sest Bayerni tavaliste põhimeeste kohta igas mängus kasutust leidvad pähekulunud klišeed tuli sahtlisse lükata. Twitteris uuriti Saksamaa jalgpallispetsialistide käest, mis masti mehed Bayerni noormehed täpsemalt on. Ent midagi ebatavalist Flicki otsustes polnud; see oli antud olukorras ootuspärane käitumine, isegi standard.

Aga kogenumad jalgpallisõbrad võib-olla mäletavad, et Meistrite liiga kujunemisfaasis tekitanuks Arrey-Mbi ja Musiala mängitamine paksu pahandust. Hooajal 2002-03 oli Manchester United võitnud neli esimest mängu ja saatis siis võõrsil Haifa Maccabi (Iisrael) vastu platsile varumeeste varumehed ning sai 0:3 tappa. Toonane formaat nägi 1/8-finaalide asemel ette teise alagrupiturniiri, kus Man United võitis samuti neli esimest mängu, millega kindlustas esikoha.

Ent kaks mängu oli veel pidamata. Kodus FC Baseli vastu (1:1) tegi peatreener Sir Alex Ferguson koosseisus seitse muudatust – "Sellise võistkonnaga mängitakse liigakarikasarja esimesi ringe," märkis The Guardian – ning viimases voorus saatis La Corunas sealse Deportivo vastu (0:2) platsile meeskonna, mis tituleeriti BBC poolt "vähimate kogemuste Manchester Unitediks Meistrite liigas".

David Beckhami polnud, Ruud van Nistlerooy'd polnud Paul Scholesi polnud, Fabian Barthezi polnud. Kuulsaid külalisi oodanud võõrustajad olid pettunud ja teleõiguste omanikud pahased. UEFA ähvardas Man Unitedit karistusega ning kui mõni päev hiljem veerandfinaalpaare loositi, nahutas UEFA toonane peasekretär Gerhard Aigner Man Unitedit avalikult, nimetades "nõrgestatud koosseisude" kasutamist lubamatuks.

17 aastat hiljem ei köhi sel teemal ükski konn. Jalgpall on muutunud niivõrd palju intensiivsemaks ja teaduslikumaks, et iga väike võimalik eelis kasutatakse ära. Kui näiteks taastumisse ja toitumisse panustatakse tohutuid ressursse, siis on ilmselge, et tippmängijatele võimalusel puhkuse andmine pole peatreenerite jaoks valik, vaid kohustus.

Kui superstaarid kohale ei sõida või pingile jäetakse, ei tasu vaadata nende tööandja, vaid vastaste otsa.

Bayerni eksperimentaalne koosseis ei mänginud pahasti, aga Atletico põhikoosseisule, keda motiveeris teadmine, et võit tagab voor enne alagrupiturniiri lõppu edasipääsu 1/8-finaali, jäädi oodatult alla. Mitte teerulli alla, aga initsiatiiv oli selgelt Atletico käes ning Joao Felixi juhtvärav polnud üllatus.

Ka teise poolaja alguses oli mäng pigem Atletico kontrolli all ning 2:0 tundus lähemal kui 1:1. Flick proovis seda muuta kolmikvahetusega 62. minutil, kui platsile tulid Gnabry, Müller ja Chris Richards, kellele tegid ruumi Arrey-Mbi, Javi Martinez ja Bouna Sarr. Viiemeheline kaitseliin muudeti neljaseks ning keskväljale viidi rohkem jõudu.

Restart võrdsustas mängupilti. Väga hea väravavõimaluseni Bayern siiski ei jõudnud, mis polnud üllatav, sest Atletico on teatavasti võistkond, keda 1:0 eduseisus mängimine üldjuhul närvi ei aja. See on Diego Simeone hoolealuste leib, ent kui surve on suur, siis võivad murduda ka nemad. Piisas Mülleri ühest soolost ja vahetusest sekkunud Felipe hooletusest.

Müncheni Bayern tuli mullu Meistrite liiga võitjaks nii, et võitis kõik võistluse käigus peetud kohtumised. Tõsi, kui tavalisel hooajal peaks alagrupiturniirilt alustaja selle jaoks olema edukas 13 mängus, siis koroonaviiruse tõttu lühendatud formaat tähendas, et Bayerni arvele kogunes 11 võitu. See oli ikkagi ainulaadne sooritus, sest ükski meeskond polnud varem Meistrite liigat puhaste paberitega (loe: ainult võidud) läbinud.

Tänavust Meistrite liigat alustati nelja võiduga ehk kokku oli Bayerni võiduseeria pikkuseks 15 mängu, mille sekka mahtus ka legendaarne 8:2 võid FC Barcelona üle mulluses veerandfinaalis. Nende 15 mängu peale kokku oli Saksamaa tippklubi väravate vahe 46-ga plussis. See vägev seeria sai tänasega läbi, aga väärib mäletamist veel pikalt!

2020. aastal oleme näinud mitme vanameistri uuesti tärkamist. Näiteks Madridi Reali kapten Sergio Ramos mängib karjääri võib-olla parimat jalgpalli. Aga sellest teemast rääkides on võimatu mööda vaadata Bayernist. Vahepeal vigastuste ja kehva vormiga hädas olnud Manuel Neuer on taas maailma parim väravavaht.

Ning 2019. aasta kevadel koondisest välja arvatud ning Bayerni eelmise peatreeneri Niko Kovaci ajal kõrvaltvaatajaks jäänud Thomas Müller on Hansi Flicki käe all värske, särav, osav ja tähtis. Täna tuli Müller vahetusest platsile ja otsustas mängu ära. Vinge vana!

A-grupp:

Moskva Lokomotiv - RB Salzburg 1:3 (0:2)
79. pen. Anton Mirantšuk - 28., 41. Mergim Berisha, 81. Karim Adeyemi

Atletico Madrid - Müncheni Bayern 1:1 (1:0)
26. Joao Felix - 86. pen Thomas Müller