Premium liiga üleminekumängudeks valmistuv Tartu Tammeka rivistas põhihooaja viimases mängus Pärnu Vapruse vastu väljakule duubelvõistkonna noored mängumehed, aga oleks sellest hoolimata äärepealt punkti kätte saanud. Kõrgliigaga hüvasti jätnud pärnakad pääsesid koju 3:2 võiduga tänu 87. minuti karistuslöögile.

Tammeka pääses juhtima juba 3. minutil, kui pärnakate kapten Magnus Villota suunas Carl Robert Mägimetsa nurgalöögi õnnetult oma väravasse - 1:0! Henri Hansonil oli võimalus kohe viigistada, kuid ta ei saanud Robin Limbergi tsenderdust raamide vahele. Üsna pea tartlaste võrk siiski sahises, kui 7. minutil suunas Anton Krutogolov peaga võrku Hansoni tsenderduse - 1:1!

Võinuks eeldada, et Vaprus paneb kogemused maksvusele ja läheb oma teed, kuid väljakul tegutsesid kaks üsna võrdset meeskonda. Poolaja keskpaigas pääses Henri Käblik hoopis Vapruse väravavahiga silmitsi, aga Ott Nõmm oli kiirelt vastas ja blokeeris. Loetud minutid hiljem kordus samasugune olukord teise värava all, aga ka Kristen Saarts ei suutnud üks-üks-olukorda lahendada, saates palli tagapostist mööda.

Vaprus ähvardas paar korda veel standardolukordades, kuid ei suutnud enne poolajavilet enam kuigi ohtlikuks muutuda. Teiseks poolajaks tehti aga vahetus ning liigutati mängijaid väljakul natuke ringi, nii et Hanson siirdus äärelt keskele ning Vaprus sai sealt alates mängu enda kontrolli alla.

51. minutil tabas Villota pealöök Hansoni karistuslöögi järel Tammeka väravaposti. Paar minutit hiljem torkas kodumeeskond vastu, kui Käblik pääses jooksu, aga lasi palli liialt enda ette ja nii langes see vasturutanud Nõmme saagiks. Vapruse surve tõi tulemuse 62. minutil, mil Hanson võttis karistusalajoonel Vihmoja tsenderduse endale esimese puutega ette ja saatis teisega löögi posti kõrvale - 1:2!

Tammeka ei olnud aga veel murtud ning natuke pärast 70 mänguminuti täitumist tekkis neil tugev kümneminutiline periood, kus nad omasid järjestikuseid võimalusi viigistamiseks. Kõigepealt pääses Mart Paul Preiman viiekasti juures väravavahiga silmitsi, aga ei saanud palli Nõmmest mööda. Seejärel pööras Aleksandr Kuhharev end trahvikasti paremast küljest löögile, aga ei leidnud tagumist ristnurka. Siis surus Käblik end kiirrünnakul Villotast mööda ja jäi üle vaid pall tühja võrku lükata, aga nurk läks teravaks ja aega oli vähe, nii et pall lõpetas küljevõrgus. Tammeka survepuhang ei lõppenud siiski tulemuseta, sest 83. minutil saatis Kuhharev võrku löögi, mis jääb küll osaliselt ka Nõmme hingele, aga oli tervikuna igati teenitud - 2:2!

Vaprus ei saanud mängu enam nii hästi kontrolli alguses kui mängu alguses, aga mingil määral suutsid nad end siiski koguda ja sellest piisas ka võiduvärava leidmiseks. Kristen Saarts võttis trahvikasti ees karistuslöögi välja ja Krutogolov saatis selle otsejoones posti kõrvale - 2:3! Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Miks tuli Tammeka mängule duubelmeeskonnaga? 

Juba teist korda sel sügisel rivistas Tammeka peatreener Dmitrijs Kalašnikovs üles duubelvõistkonnal rajaneva koosseisu. Seekordne koosseis oli veelgi rohelisem kui kuu aega tagasi FC Flora vastu, sest põhirivistuses jooksid väljakule lausa viis debütanti ja pingilt sekkusid veel kaks. Mart Paul Preiman oli ainus kogenum mees Tammeka särgis, ülejäänud algkoosseisul oli enne tänast kamba peale kokku kirjas vaid 8 mängu kõrgliigas.

Oktoobri lõpus ohverdatud võõrsilmäng Floraga, mille Tammeka 0:9 kaotas, oli arusaadav selles mõttes, et see leidis aset keset ülitihedat mängudegraafikut, kus Tammeka vajas Premium liigasse püsimajäämiseks iga hinna eest tulemusi. Tänase mängu ohverdamine enne üleminekumängude algust täitis ilmselgelt eesmärki vältida tarbetuid mängkeelde ja vigastusi. Samas tekitab aga küsimusi peatreeneri valik kogu koosseis välja vahetada, sest see tähendab, et Tammeka läheb üleminekumängudele vastu kolmenädalase mängupausi pealt. Värskuse säilitamine on üks asi, aga kaalukausi teisel küljel on mängurütm.

Kalašnikovsi kõik senised riskantsena paistvad käigud on end õigustanud, sest Tammeka on saavutanud sügisel tulemuslikkuse, aga lõplikku õigustust tuleb oodata kuni viimase hetkeni. Kui üleminekumängud ei peaks lõppema positiivselt, siis on Kalašnikovsi otsus üks esimesi kohti, millele näpuga näitama hakatakse.

2. Poisid meeste vastu

Arvestades seda, et Tammeka tänase koosseisu keskmine vanus oli 18 aastat ja 8 kuud, siis pole seal midagi imestada, et Vapruse meeste füüsiline üleolek oli ilmselge. Ükski õhuvõitlus naljalt Tammeka saagiks ei langenud, aga seda iroonilisem on Tammeka juhtvärav nurgalöögist, mis sündis Vapruse kaitsja sundimatust eksimusest.

Kombinatsioonilises mängus ei jäänud Tammeka aga avapoolajal sugugi külalistele alla ning kui Vaprus valdaski pikemalt palli, siis ainult kaitseliinis ja omal poolel. Pärnakatel õnnestus oma keskväli tööle saada teise poolaja esimeses pooles, kuid lõpuks kaotati jällegi mängu üle kontroll. Paberile vaadates poleks tohtinud nende tänases võidus küsimustki tekkida, kuid tegelikult oldi väga lähedal libastumisele.

Kuna Vaprus on sisuliselt tegelenud terve hooaeg Premium liigas kaitsemänguga, panustades ise vasturünnakutele, siis on mõnes mõttes arusaadav, et nüüd mängu domineerimisel hätta jäädi. Samas on see ikkagi üllatav, et Esiliigast välja kukkunud poisid neile mänguliselt nii hästi vastu said. Igatahes tuletati Vaprusele uue hooaja eel Esiliiga maitset meelde ja järgmisel aastal peavad nad sellega palju paremini hakkama saama, kui nad soovivad kõrgseltskonda naasta.

3.  Vaprus kannatas väärikalt lõpuni

Vapruse hooaja lõpp kujunes parajaks kannatamiseks, sest enne tänast oldi kaotatud üheksa liigamängu järjest. Ränk hooaja lõpp sai selgeks tegelikult juba suvel, kui klubi otsustas üleminekuperioodil täiendusi mitte hankida, teades samal ajal, et konkurendid tugevnevad ning et sügisel suunduvad mitmed nende mängijad ajateenistusse.

Kõigest hoolimata tuleb suvepealinlasi tunnustada selle eest, et nad pingutasid väärikalt lõpuni, suutsid oma hõredad jõud ühtseks löögirusikaks koondada ega lagunenud vaimselt. Sportlikus mõttes ei saa hooaega õnnestunuks lugeda, aga selle kõrvalt tehti kogukonnaga eeskujulikku tööd ning hooaja viimasele mängule Tartusse võtsid ligi kolm tundi kestva reisi ette kümned Pärnu fännid, kes kujundasid Sepa staadioni külalisfännide nurgas värvika ja hääleka õhustiku.

4. Mängu parim - Henri Hanson

Hanson ja Krutogolov kujutasid endast Vapruse kõige loovamaid jõude, keda vajati sellises mängus rohkem kui sel hooajal harjumuspärane. Vapruse parim periood selles mängus langes kokku ajaga, mil Hanson tegutses keskvälja ja ründaja vahel, sest ta lisas keskele vajalikku loovust, millest enne selgelt puudust tunti. Paraku tuli ta lõpu eel välja vahetada ning juhus või mitte, aga Vaprus kaotas siis jälle mängu üle kontrolli.

Protokoll:

21. novembril kell 13.00 Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul

Tartu JK Tammeka - Pärnu JK Vaprus 2:3 (1:1)
3. ov. Magnus Villota, 83. Aleksandr Kuhharev- 7., 87. Anton Krutogolov, 62. Henri Hanson

Väravasöödud: 3. Carl Robert Mägimets, 83. Mart Paul Preiman - 7. Henri Hanson, 62. Tõnis Vihmoja, 87. Kristen Saarts
Hoiatused: 50. Mattias Erik Tiik, 57. Kener-Mairon Krull - 39. Robin Limberg
Pealtvaatajaid: 136
Mänguolud: +1, vahelduv pilvisus, kunstmuru heas seisukorras
Peakohtunik: Kristjan-Eric Lääne
Abikohtunikud: Neeme Neemlaid, Maikel Mikson
Neljas kohtunik: Karl Koppel

Tammeka: Marcus Agarmaa, Mikk Raid (60. Egert Naruson), Kener-Mairon Krull, Mattias Erik Tiik, Mihkel Sepp, Carl Robert Mägimets (85. Georg Voldemar Järve), Aleksandr Kuhharev, Herman Pedmanson, Kevin Burov (67. Mark Trubatšov), Mart Paul Preiman, Henri Käblik.
Varus: Andero Antsov, Georg Voldemar Järve, Mark Trubatšov, Egert Naruson.

Vaprus: Ott Nõmm, Rasmus Ilves, Magnus Villota, Uku Kõrre, Reno Mark, Anton Krutogolov, Tauno Tekko (88. Mathias Villota), Marek Kaljumäe, Henri Hanson (76. Rocco Mõtt), Robin Limberg (46. Tõnis Vihmoja), Kristen Saarts.
Varus: Hendrik Vainu, Georg Grahv, Rocco Mõtt, Tõnis Vihmoja, Mathias Villota.