FC Levadia ja FC Flora viimane omavaheline mäng sel hooajal kujunes ilmselt aasta kõige vaatemängulisemaks matšiks, kus higi, vere ja pisarate valamise järel lepiti lõpuks 2:2 viigiga.
Nelja värava kõrval jagas kohtunik laiali koguni kolm punast kaarti ning kaks Flora pallurit pidid vigastuse tõttu mängust lahkuma. Teist poolaega alustas kumbki meeskond kümnekesi ning kohtumise lõpuks oli kummalgi pool rivis veel vaid üheksa mängijat.
"Mõlema meeskonna jaoks oli tulemus täna väga tähtis ja seetõttu läkski mäng kohe alguses väga agressiivseks," hindas Levadia kapten Konstantin Vassiljev pärast kohtumist.
Tiitli suunas liikuv Levadia tuli kahel korral kaotusseisust välja ning vajab nüüd esikoha kindlustamiseks järgnevast neljast mängust veel vaid viit punkti.
Sõda algusest peale
Mängutempo krutiti kohe alguses üles, kuna Flora ootamatu juhtvärav sundis Levadia viigitabamust jahtima. Kohtumise alguses vasakult äärelt tihti hästi rünnakule lülitunud Heikki Talimaa andis 3. minutil tsenderduse, misjärel pall eksles mängijate vahel siia-sinna, enne kui teine Flora kaitsja Karl Palatu selle lõpuks väravasse virutas.
Vaid paar minutit hiljem sündis sarnane situatsioon, kuid seekord ei külvanud nahkkera trahvikastis segadust, vaid Talimaa tsenderdus leidis kohe Palatu. Viimase väga healt positsioonilt sooritatud pealöök lendas kõrgelt üle lati ning säästis Levadia teisest kiirest šokist.
“Kolmandal minutil sisse lastud õnnetu värav tekitas olukorra, kus meil polnud enam võimalik taganeda,” tõdes Levadia peareener Tarmo Rüütli. “Mäng kujunes selliseks, et pidevalt oli tarvis sõdida.”
Levadia surub oma mängu peale
Esimesest ehmatusest üle saanud, näitas Levadia, miks just nemad on selle hooaja Meistriliiga valitsejad. Nad haarasid enda kätte tugeva territoriaalse kontrolli ning pall püsis peaasjalikult Flora väljakupoolel. Superhäid väravašansse nad siiski luua ei suutnud ning aegajalt kogus end paariks pikemaks rünnakuks ka Flora.
Florakad mängisid viie kaitsjaga ning hoidsid oma liinid väga tihedalt koos. Tundus juba, et sellisest kaitsemüürist ei olegi võimalik läbi murda, kuid siis kukkus 26. minutil Vladimir Voskoboinikovile kuldne võimalus lausa sülle. Teet Allas ja Alo Bärengrub soperdasid palli näiliselt süütust olukorrast otse Vosko jalale, kuid too saatis selle seitsme meetri kauguselt segamatult üle värava.
Mäng jätkus Levadia initsiatiivil ja kuigi surve kasvas kohati üle lauspressiks, suutsid florakad vahepeal ka ise päris kenasti kombineerida. Tabeliliidreil oli kasutada mitmeid häid võimalusi, kuid kõik need luhtusid. Raisatud šansid tipnesid Indrek Zelinski löögiga viielt meetrilt vastu väravavaht Pavel Londakut.
Esimesed eemaldamised
Poolaja lõpus šõu jätkus, kuid publiku meeli köideti teiste vahenditega - mõlemad meeskonnad pääsesid vaheajale kümnekesi. Esmalt teenis punase kaardi Voskoboinikov, kes sai teise kollase pärast Martin Hurdile jalatald ees sissesõitmist.
Poolajavile eel oli Hurt teises väljakuotsas juba ise patustaja rollis, kui ta tegi kohtuniku arvates eemaldamist vääriva vea Andrei Kalimullinile. Pallivõitluse järel lebasid mõlemad nurgalipu juures murul, misjärel Kalimullin tõusis püsti ning langes kohe taas. Paari meetri kaugusel seisnud äärekohtunik Sten Klaasen lehvitas usinalt lippu ning vilemees Margus Kotteri taskust tõusiski taas punane kaart.
Flora pääses vaheajale pisut teenimatus eduseisus, kuid hoolimata Levadia pidevast survest oli mõlemal meeskonnal küllaltki võrdselt väravavõimalusi. Seda kinnitas ka statistika - Levadia oli sooritanud viis pealelööki Flora nelja vastu ning postide vahele olid neist lennanud Levadia kaks Flora ühe vastu.
Teine poolaeg veelgi tormilisem
Kui esimene poolaeg oli olnud tavapärasest palju dramaatilisem, siis teisel poolajal läks lahti tõeline tulevärk. Tähtsad momendid vaheldusid pea iga minuti tagant ning tulemata ei jäänud ei väravad ega uued kokkupõrked mängijate vahel.
Mitmeid häid võimalusi raisku lasknud Levadiale tõi kauaoodatud viigitabamuse lõpuks 63. minutil Nikita Andrejev. Meekonna kapten Konstantin Vassiljev noppis vastaste trahvikasti lähistel Ott Reinumäe jalalt palli, liikus sellega värava lähistele ning andis siis suurepärase söödu Andrejevile, kel jäi viie meetri kaugusel üle vaid pall võrku saata - 1:1.
Kogu õhtu jooksul näilise kergusega vastastest mööda purjetanud Vassiljev sai lõpuks teenitud tasu ning vibutas selle märgiks heameelest rusikaid.
Flora ümbersünd... kümneks minutiks
Pärast avaväravat pea kogu kohtumist domineerinud Levadia näis lõpuks võtvat, mis neile kuulus. Viigivärav oli juba varem pikemat aega õhus olnud ja teinegi tabamus tundus olevat vaid aja küsimus, kuid ometi läks teisiti.
Flora oli ühtäkki kui ümbersündinud ning kiiresti löödud 2:1 juhtvärav andis neile veel indu juurde. Kolm minutit pärast Andrejevi viigistamist oli seis taas Flora kasuks, kui Enver Jääger võitles rünnakul Marek Lemsalu ja Vitoldas Cepauskase vahelt palli imekombel enda kätte ja järgnenud sööt karistusala keskele leidis Martin Vungi, kel tarvitses vaid pall tühja väravasse saata.
Nagu mängu esimese värava puhul, nii avanes ka nüüd Floral otsekohe võimalus eduseis sarnasest olukorrast kahekordistada. Vaid minut pärast eelmist väravat võitles Jääger taas ohtlikus positsioonis palli endale ning järgnes läbisööt Vungile, kuid tema löök põrkas seekord Artut Kotenko kaudu napilt üle väravalati.
Üheksa vs üheksa
Flora mäng oli varasemaga võrreldes hoopis teisest puust ning nende surve kestis ligi kümme minutit, enne kui mäng taas rahunema hakkas ning traagiline sündmus kohtumise ligi viieks minutiks üldse peatas.
Nimelt teenis Aleksandr Dmitrijev 76. minutil otse punase kaardi ning Ott Reinumäe oli sunnitud platsilt vigastuse tõttu lahkuma, kui levadialase õlg kohtus õhuvõitluses floraka näoga. Eemaldamise õigustatuse koha pealt jäid kummagi meeskonna esindajad erimeelsusele, kuid intsidenti väga lähedalt näinud peakohtunik ei kõhelnud hetkegi ja tõmbas resoluutselt taskust punase kaardi.
Kuna Floral olid juba kõik kolm vahetust tehtud, tähendas see seda, et ka neil tuli kohtumine üheksakesi lõpuni mängida. Haiglasse toimetatud Reinumäel tuvastati
ninaluumurd ning tugev peaajupõrutus.
Nahk 100!
16 väljakumängijaga näis platsil ruumi rohkem kui küll olevat ning seda eriti Floral, sest nemad ei vajanud väravat nii hädasti ja said iga pallivõidu korral vastaste hõredat kaitset proovile panna. Levadia oli taas initsiatiivi haaranud, kuid Flora ei võtnud mingeid riske ning seisis suurte jõududega oma karistusalas.
Teiseks poolajaks sisse vahetatud Venemaa noortekoondise ründaja Nikita Andrejev jätkas teravuste loomist ja oleks 83. minutil Levadia peaaegu jälle viigini aidanud, kuid healt positsioonilt teele saadetud pall vuhises napilt väravapostist mööda.
Vilemehe Margus Kotteri järjekordse julge otsuse järel muutus kohtumise sündmustik taas täielikult, kui ta määras 85. minutil Levadia kasuks 11-meetri karistuslöögi. Alo Bärengrub rebis viiekastijoonel Marek Lemsalut särgist ning viimase meeskonnakaaslaste kinnitusel koguni nii kõvasti, et võistlussärk oli rebenenud.
Penaltit asus lööma Levadia kogenud standardolukordade lahendaja Konstantin Nahk, kes pettis puurivahi probleemideta ära ning sai sellega ühtlasi kirja oma sajanda värava Eesti Meistriliigas.
Kingi viimane šanss
Viigiline seis levadialasi veel ei rahuldanud ning kohtumise üleminutite jooksul teeniti koguni neli nurgalööki, kuid võimalusteks need jäidki. Viimane neist lõppes Andrejevi ülelöögiga.
Kohtuniku lisatud kuue üleminuti lõpuhetkeil oleks Tarmo Kingil äärepealt õnnestunud mäng Levadia kasuks pöörata, kuid penaltipunkti juurest teele saadetud tugeva pealöögi tõrjus Mihkel Aksalu ristnurgast. Napilt jäi puudu, et kõik Levadia vahetusmehed oleks jala valgeks saanud ja sellega kohtumise saatuse otsustanud.
Kokkuvõtvalt seega 2:2, kes rahul, kes mitte?
"Tuleb rahul olla," teatas Levadia juhendaja Tarmo Rüütli. "Kui sa suudad nii palju eksida ja lasta endale kaks väravat mitte millestki lüüa, siis on raske loota, et suudad ise kolm või neli lüüa."
"Ausalt öeldes oli Levadial täna palju võimalusi ja meie väravavahid tegid head tööd, mõlemad väravavahid," kiitis Flora loots Pasi Rautiainen nii avapoolajal põlve vigastanud Pavel Londakut kui teda teisel mängupoolel asendanud Mihkel Aksalut. "Tuleb punktiga rahul olla, sest Levadia on tõesti väga tugev meeskond."
Hõbeda eest võitleva Flora allajäämine peakonkurent Narva Transile on nüüd kolmepunktiline, mistõttu vajatakse nädala pärast toimuvas omavahelises kohtumises kindlasti võitu.
kl. 16:00 Kadrioru staadion
FC Levadia Tallinn - FC Flora Tallinn 2:2 (0:1)
Peakohtunik: Margus Kotter
Abikohtunikud: Eduard Rõžov, Sten Klaasen
Väravad: 63. Nikita Andrejev, 85. pen. Konstantin Nahk - 3. Karl Palatu, 66. Martin Vunk
Hoiatused: 9. Andrei Kalimullin, 19., 36. Vladimir Voskoboinikov, 69. Marek Lemsalu
Eemaldamised: 36. Vladimir Voskoboinikov, 76. Aleksandr Dmitrijev - 44. Martin Hurt
Mängupaiga olud: Õhutemperatuur +10, päikeseline ilm; väljak väga heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 450
Statistika: Pealelöögid 16:10, neist postide vahele 5:4. Nurgalöögid 8:2.
FC Levadia: 1-Artur Kotenko, 2-Andrei Kalimullin, 21-Marek Lemsalu, 3-Vitoldas Cepauskas (80. 15-Tarmo Kink), 7-Tihhon Šišov, 5-Vitali Leitan (46. 8-Konstantin Nahk), 9-Aleksandr Dmitrijev, 6-Konstantin Vassiljev, 19-Ats Purje, 11-Indrek Zelinski (46. 18-Nikita Andrejev), 36-Vladimir Voskoboinikov.
Varus: 30-Modestas Stonys, 16-Darius Regelskis, 14-Deniss Malov, 8-Konstantin Nahk, 18-Nikita Andrejev, 27-Taijo Teniste, 15-Tarmo Kink.
FC Flora: 1-Pavel Londak (46. 21-Mihkel Aksalu), 20-Martin Reim (71. 13-Tomas Sirevicius), 18-Teet Allas, 16-Martin Hurt, 14-Ott Reinumäe, 3-Heikki Talimaa, 15-Karl Palatu, 9-Vjatšeslav Zahovaiko (56. 11-Andrei Sidorenkov), 6-Martin Vunk, 10-Enver Jääger, 5-Alo Bärengrub.
Varus: 21-Mihkel Aksalu, 8-Gert Kams, 4-Jevgeni Novikov, 13-Tomas Sirevicius, 17-Jürgen Kuresoo, 7-Ken Kallaste, 11-Andrei Sidorenkov.