Jalgpalli MM-id on pakkunud ilusaid mänge, väravaid, tõstnud staariseisusesse mängijaid, kuid MM-idel on juhtunud ka palju sellist, mille üle vaieldakse aastakümneid. Siinkohal pakub Soccernet.ee enda nägemuse kümnest kõige vastuolulisemast hetkest MM-ide ajaloos.

10. koht - Esimene dopinguskandaal 1974. aasta MM-il

1974. aasta MM-ile kvalifitseerus esimest ja seni viimast korda ajaloos Haiiti meeskond. Väikest Kariibi mere riiki juhtis diktaator Papa Doc Duvalier ning viimases valikmängus alistati Trinidad ja Tobago, kuid Haiitis peetud kohtumises ei loetud vastaste nelja täiesti määrustepärast väravat.

MM-il pidas Haiiti avamängu Itaalia vastu. Haiitilased näitasid hoolimata kaotusest südi mängu ning 1:3 allajäämise järel koheldi neid kui kangelasi. Kõigest 24 tundi hiljem teatati, et Haiiti kaitsja Ernst Jean-Joseph on andnud positiivse dopinguproovi ning kangelastest said vaenlased. Haiiti koondis kaotas ka kõik ülejäänud kohtumised ning MM-ilt lahkuti häbiga.

9. koht - Maradona põrub dopinguga

Diego Maradona nimi võrdus argentiinlastele jumalaga. El Diego juhtis Argentiina MM-tiitlini 1986. aastal ning 1990. aastal jõuti finaali. 33-aastane Maradona pidi juhtima MM-koondist ka 1994. aasta MM-il USA-s.

Esimene mäng algas Argentiinale roosiliselt ning alistati 4:0 Kreeka. Ühe värava lõi ka Maradona. See mäng ja värav jäidki aga Maradona MM-i viimasteks, sest enne teist kohtumist teatati, et Maradona dopinguproovist on leitud efedriini. Maradona eemaldati turniirilt ning endine meeskonna kapten pidi kaheksandikfinaalis tribüünilt oma meeste kaotust pisarsilmi pealt vaatama.

8. koht - sõjaväelise hunta juhitav Argentiina korraldab MM-finaalturniiri

Kui 1966. aastal Argentiinale FIFA poolt 1978. aasta MM-i korraldusõigus anti, siis valitses seda riiki Juan Peron ning Argentiina oli Lõuna-Ameerika üks stabiilsemaid riike. 1975. aastal suri Peron ning järgmisel aastal tuli riigipöördega võimule sõjaväeline hunta. Hunta korraldas teisitimõtlejate vastu "räpase sõja" ning kõik poliitilised vastased tapeti. Kadunuks jäi ligi 30 000 inimest. 1976. aastal selgitas üks kindral eelseisvaid aegu nii: "Me peame tapma 50 000 inimest. Neist 25 000 on meie vastased, 20 000 neile kaasatundjad ning 5000 tapetud on meie eksimused."

USA vaikival heakskiidul loodi vasakpoolse opositsiooni kõrvaldamiseks "surmapataljonid". Taoline inimõiguste rikkumine tekitas suurt protesti Euroopa riikides ning enamus riike lubasid Argentiinas peetavat MM-i boikoteerida. FIFA alustas ulatuslikku lobitööd ning MM-ile sõitsid lõpuks kõik sinna kvalifiteerunud meeskonnad.

Sõjaväeline hunta valitses Argentiinat kuni 1983. aastani.

7. koht - Lõuna-Korea jõuab kohtunike abiga poolfinaali

2002. aasta MM-i eel üritasid UEFA liikmesmaad sooritada FIFA-s paleepööret, kuid Sepp Blatter valiti siiski järgmiseks neljaks aastaks FIFA presidendiks. Vandenõuteoreetikud hakkasid kohe spekuleerima võimalusest, et  UEFA riikidele makstakse kätte MM-il erapoolikute vilepartiidega.

Kaheksandikfinaalis kohtus Lõuna-Korea Itaaliaga ning kohe mängu alguses anti korealastele ülikaheldav penalti, mida asiaadid siiski realiseerida ei suutnud. Itaalia pääses 18. minutil siiski Vieri väravast juhtima ning peagi lõi Vieri ka teise värava, kuid Ecuadorist pärit kohtunik tühistas selle, viidates olematule suluseisule.

Korea jõudis viigini kaks minutit enne lõpuvilet. Järgnenud lisaajal niideti karistusalas murule Francesco Totti, kuid kohtunik näitas kollast kaarti hoopis Tottile ning kuna see oli itaallase teine hoiatus, siis pidi Itaalia jääma kümnekesi. 117. minutil lõi kuldse värava Jung-Hwan Ahn ning viis korealased järgmisesse ringi. Itaallased olid maruvihased ja Perugias mänginud Ahn vallandati klubist.

Järgmises ringis aitas kohtunik korealastel alistada Hispaania. Lisaajal lõi Morientes Joaquini söödust värava, kuid Egiptuse kohtunik tühistas selle. Kohtuniku väitel olevat pall ületanud enne Joaquini tsenderdust otsajoone, kuid kordused näitasid, et pall oli otsajoonest ligi poole meetri kaugusel. Mäng lõppes väravateta ning penaltiseeriast väljus võitjana Korea. Hispaania poolt eksis ainsana Joaquin.

6. koht - Andres Escobari tapmine

Kolumbia kvalifitseerus 1994. aastal USA-s peetud MM-ile Lõuna-Ameerika tsooni parima meeskonnana ning turniiri alustati ühe suurima favoriidina. Ometi ebaõnnestus suurturniir kolumblastel täielikult. Juba enne mänge hakkas koondise peatreener saama surmaähvardusi, sest osad fännid polnud rahul tema valikutega koosseisu nimetamisel.

Esimeses kohtumises jäädi 1:3 alla Rumeeniale ning järgmises mängus pidi Kolumbia kindlasti võitma USA-d. Ometi kaotati 1:2 ning 35. minutil oli ameeriklaste avavärava löönud Kolumbia kaitsja Andres Escobar, kes üritas ebaõnnestunult söötu vahelt lõigata. Kolumbia suutis viimases mängus võita küll Šveitsi, kuid alagrupi viimasest kohast see neid ei päästnud.

Kolumbiasse naastes võeti koondislasi vastu sõimu ning kivirahega, kuid kõige halvemini läks Escobaril. 2. juulil ümbritsesid kolm meest ühe Medellini klubi parkimisplatsil Escobari ja tema tüdruksõbra ning tulistasid teda 12 korda. Iga kuuli saadeti mõrvarite poolt hüüdega "Gol!" (Värav!).

Escobari mõrvas mõisteti süüdi Humberto Muñoz Castro, kellele määrati kohtus karistuseks 46 aastat vangistust. Siiani pole selge, kas mõrvar tegutses omal initsiatiivil või täitis kellegi tellimust.

5. koht - Peruu aitab Argentiina MM-finaali

Argentiina vajas 1978. aastal finaalipääsuks viimases vahegrupimängus Peruu vastu vähemalt neljaväravalist võitu, vastasel korral oleks finaalis mänginud Brasiilia. Peruu oli näidanud varasemates mängudes väga head mängu, kuid nende edasipääsuvõimalused olid vahegrupis juba luhtunud.

Argentiina andis vahetult enne mängu vaesele naabrile majandusabi 50 miljoni dollari väärtuses, millest suurem osa olevat väidetavalt läinud Peruu mängijatele ning lisaks anti abina Peruule 35 000 tonni vilja. Peruu mängis Argentiina vastu oma MM-i halvima mängu ning kaotati 0:6. Argentiina pääses finaali ning võitis esimese MM tiitli.

4. koht - Santiago Lahing

1962. aasta finaalturniiril toimus alagrupifaasis mäng kodumeeskonna Tšiili ja Itaalia vahel, mida tuntakse Santiago Lahinguna. Santiago Lahingust sai räpase mängu sünonüüm.

Mäng toimus 2. juunil ning juba mängu eel olid Tšiili fännid üles köetud mitmetest Itaalia ajalehtedes avaldatud artiklitest, kus halvustati tšiillasi. Esimene viga tehti juba mängu 12. sekundil ning hinnatud inglise kohtunikul Dean Astonil kasvas mäng peagi üle käte. Juba 12. minutil eemaldati itaallane Giorgio Ferrini, kuid mängija keeldus väljakult lahkumast ning teda veeti sealt ära politseinike poolt.

Tšiili koondise mängijad ärritasid itaallasi neile näkku sülitades ning pekstes. Leonel Sanchez murdis vasakhaagiga Itaalia kapteni Humberto Machio ninaluu. Sama mees lõi ka Mario Davidit, kuid itaallane lõi vastu ja kohtunik eemaldas itaallase väljakult. Möll jätkus väljakul kuni lõpuni ning politseinikud pidid väljakul toimuvasse sekkuma veel kolmel korral.

Tšiili võitis lõpuks tulemusega 2:0.

3. koht - Saksamaa ja Austria kõrvaldavad Alžeeria

1982. aasta MMi avamängu kaotas Lääne-Saksamaa Alžeeriale ning viimases kohtumises vajasid nad edasipääsuks võitu. Mäng peeti austerlaste vastu, kes ei tohtinud edasipääsuks kaotada enam kui nelja väravaga.

11. minutil läks Saksamaa juhtima ning seejärel veeretati 80 minutit järjest palli keskväljal. Mängus ei loodud enam ühtegi väravavõimalust ning publiku vilekontserdi saatel kindlustasid mõlemad edasipääsu järgmisesse ringi. Alžeerlased protestisid, kuid kokkuleppemängu tõestada ei suudetud.

Järgmisel MM-il mängiti alagruppide viimased kohtumised juba ühel ajal.

2. koht - Hurst lõi värava või mitte?

Juba 40 aastat on inglaste ja sakslaste vahel suurimaks vaidlusteemaks 1966. aasta vastuoluline finaal. Normaalaeg lõppes seisuga 2:2 ning mindi lisaajale. 101. minutil sai karistusalas palli Geoff Hurst, kes saatis tugeva löögi vastu põiklatti. Sealt põrkas pall väravajoonele ning seejärel lõid sakslased palli auti.

Šveitslasest kohtunik Gottfried Dienst pidas nõu grusiinist abikohtuniku Tofik Bakhramoviga ning kahe peale jõuti otsusele, et pall ületas väravajoone ja värav loeb. Hurst lõi lisaaja lõpus seisuks 4:2 ning temast sai esimene mängija, kes MM-finaalis kübaratriki teinud. Tema otsustavast väravast tehakse siiani uurimusi ning seni pole ikka kindel, kas värav oli määrustepärane või mitte.

1. koht - Jumala käsi

Meie edetabelist võib näha argentiinlaste oskust korraldada korralike skandaale ning ka esikoht kuulub teenitult argentiinlasele. Diego Maradona ja Argentiina mängisid 1986. aastal veerandfinaalis Inglismaa vastu. Kõigest 4 aastat tagasi olid Argentiina ning Inglismaa pidanud maha Falklandi saarte pärast sõja.

Mängitud sai 50 minutit, kui inglise kaitsel ebaõnnestus palli puhtaks löömine ning palli poole hüppasid väravavaht Shilton ja Maradona. Peajagu lühem Maradona sirutas pallini ulatumiseks välja käe ning pall lendaski Maradona käest väravasse.

Vihased inglased üritasid apelleerida, kuid Tuneesia kohtunik jättis värava jõusse. Möödus neli minutit ja Maradona lõi teise värava ning Argentiina pääses järgmisesse ringi. Maradona tunnistas hiljem värava ebaõigsust, kuid lisas, et värav löödi natuke jumala käega ning natuke Maradona peaga.