Numbrid ju ei valeta! Kuningas Agyiri kukutamisele on kõige lähemal Mattias Männilaan (1)
Kuna Premium liigas algas viimane ring, siis võiks maakeeli öelda, et alanud on lõpuspurt. Kui laskuda eriti hallidesse toonidesse, võib isegi härdalt väita, et on viimane aeg võtta 2023 hooajast maksimumi. Kuidas seda teha? Soccernet.ee-l on mõned näpunäited!
Wyscout nopib mängudest ikka ja jälle igasugust statistikat, millele on aeg-ajalt värskendav otsa vaadata. Kuna numbrid on olemas ja nii teada ka erinevad jõujooned, ongi tore proovida ka matšides konkreetsetele nüanssidele näppu peale panna. Näiteks millal tasuks väravat oodata, milline mängija kipub kõige rohkem peale lööma ja kes proovib oma peanuppu pea igas duellis maksma panna.
1. Kalev arvestab ka hiljem saabujatega - väravaid lüüakse selgelt rohkem just teisel poolajal
Esmalt on rõõm tõdeda, et kõik kümme meeskonda on igas Wyscouti välja toodud ajaraamis (mäng on jagatud kuueks tükiks 15 minuti kaupa) suutnud värava lüüa. Sealjuures on mingisugused ajahetked selgelt popimad.
See on joonistunud kenasti välja JK Tallinna Kalevi puhul, kes on seni löönud 29 väravat ning neist 21 just teisel poolajal. Aga lähme veel täpsemaks! On täiesti reaalne, et kui jõuad Kalevi mängule 75. minutil, siis võib veel päris palju juhtuda - sest tänavu on koguni 12 (ehk kõikidest tabamustest 41%) väravat löödud viimasel veerandtunnil. Viimati juhtus see 27. voorus Harju JK Laagri vastu, kus Ats Purje tuli teiseks poolajaks mängu ning vanameistri 75. ja 80. minuti väravatest saadi 2:1 võit.
2. Flora soovitab kannatada vileni - väravaid tuleb sagedamini poolaegade lõpus
Kui tabad end teinekord mõttelt, et ennetaks sabasid ja läheks varem tualetti või limpsi ostma, siis Tallinna FC Flora mängude näitel pole sellel ideel eriti jumet. Sest nii võib juhtuda, et pool melust jääb nägemata!
Flora on seni löönud 59 väravat, mis teeb kõikidele konkurentidele silmad ette. 28 mänguga pole välja joonistunud lemmikpoolaega, sest tabamusi sünnib üldiselt päris võrdselt, kuid kui vaadata mängu hoopis 15-minutiliste portsude kaupa, siis on pilt sootuks teine. Kui alates 31. minutist kuni avapoolaja lõpuni on sündinud 14 väravat, siis teise kolmveerandtunni lõpp (alates 76. minutist) on olnud pisut ägedam - löödud on 17 väravat. Näiteks viimati Kaleviga mängides sündis võiduvärav 34. minutil, 3. septembril peetud Tallinna derbis tehti skoori minutitel 36 ja 83.
3. Hoopis Floral on laskmisega probleem!
Väravate laskmise puhul on samuti kõik meeskonnad ära kasutanud pea kõik aknad - vaid Tallinna FCI Levadia pole võrgust pidanud korjama 61.-75. minutil. Ja ka nagu löömiste puhul, siis on välja joonistunud teatud loogikad.
Kui näiteks pikalt oli Nõmme Kalju FC meeskond, kes kipub teisel poolajal ära vajuma, siis sarnane murekoht on tegelikult ka Floral. Valitsev Eesti meister on endale lasknud lüüa 17 väravat, millest 11 on sündinud avapoolajal. Kalju on see-eest pidanud korjama 31 palli, neist 20 teisel kolmveerandtunnil.
Kui panna need numbrid protsentide keelde, siis on murekoht sama suur - Flora esimese poolaja väravad moodustavad koguarvust 64,7%, Kalju teise poolaja libastumised 64,5%. Näitaja jääb samaks kui noppida välja kõige problemaatilisem 15-minutiline amps: Flora puhul avapoolaja viimane veerandtund (5 väravat) ja Kaljul teise kolmveerandtunni viimane osa (9) - ümmarguselt 29 protsenti, enim kopikaid Floral.
4. Kui ... Ernest Agyiril on pall jala juures, tasub oodata lööki?
Tänavust hooaega jääb kindlasti-kindlasti varjutama see, et kuigi Ernest Agyiri on Tallinna FCI Levadiast lahkunud, siis on ta jätkuvalt väravalööjate edetabeli tipus (koos Tristan Koskoriga). Heakene küll, kui mehel oli jalas rohkem täpsust kui teistel ässadel, siis ei saa seda otseselt pahaks panna. Aga Agyiri on jätkuvalt esimene ka pealelöökide arvestuses.
Kokku tegi ta 20 mänguga 66 pealelööki, 90 minuti keskmiseks on Wyscout arvutanud 3,60. Löökide arvult on järgmine mees Mattias Männilaan (Kuressaare) - 60; järgneb Alex Matthias Tamm (Kalju) - 57. Viiekümne piiri on ületanud ka Narva Transi mängija Harlin Suarez (56), Flora nelik Konstantin Vassiljev (53), Rauno Alliku (52), Sergei Zenjov (51), Henrik Ojamaa (51) ning mitu kuud vigastuspausil olnud Paide Linnameeskonna ründaja Robi Saarma (50).
5. Kui Bourama Fomba on kastis, tasub oodata väravat?
Vahepealkirjas esitatud küsimus viitab otseloomulikult sellele, et Levadia keskkaitsja Bourama Fomba on seitsme väravaga klubisiseses skooriässade konkurentsis kolmandal kohal (sekka on arvestatud ka Agyiri). See viitab sellele, et Levadia standardolukorrad on ohtlikud - numbrid kinnitavad.
Sel hooajal on Levadia löönud 14 väravat standardolukordadest, Flora näitaja on 11. Kõige vähem on nurga- ja karistuslöökidega suutnud nõelata Trans ja Harju, kes on sääraselt saanud kätte vaid kaks väravat. Kauglöökidega on enim tabamusi (8) saanud kätte samuti Levadia ja Flora. Kontrarünnakud on selgelt Tallinna Kalevi teema, sest nii on kirja saadud viis väravat.
6. Kes on suurim mängumootor? Ikka Konstantin Vassiljev!
Kuna jalgpall keerleb suuresti ümber söötmise (ja siis ka väravate löömise), tundub seniste kalkulatsioonide järgi suurim mängumees ikka vanameister Konstantin Vassiljev. FC Flora poolkaitsjast kapten teeb 90 minuti jooksul keskmiselt 70 söötu, kusjuures täpsuseks on mõõdetud 84%. FCI Levadia kaitsjast kapten Rasmus Peetson on toimetanud samuti väga eeskujulikult: mängu peale tuleb 63 söötu, 86-protsendise täpsusega.
Kui edetabeli esimesed seitse kohta on ära jaganud Flora (Marco Lukka, Ungarisse tagasi läinud Märten Kuusk ja Erko Jonne Tõugjas) ja Levadia (Bourama Fomba ja Til Mavretic) mehed, siis kaheksandalt positsioonilt leiab Paide Linnameeskonna "mängumootori" - vasakkaitsja Joseph Saliste. Kümne parema mehe sekka mahub ka kaljukate keskkaitsja Yohan Mannone.
7. Anname Ioan Yakovlevile sõna vastulauseks, põhjusega
Selleks, et mängumootor käiks ja pallid jõuaksid värava alla, kust on neid võimalik edasi võrku toimetada, on vaja tsenderdusi. Seda teab selle hooaja eel Kalevist Levadiasse liikunud Ioan Yakovlev väga hästi. Niisiis on välejalgsel ääremängijal enim tsenderdusi - 90 minuti peale keskmiselt 7,83.
Selgelt tagasihoidlikumalt on võtnud seni Flora äärekaitsja Kristo Hussar, kelle näitajaks on 4,76. Järgneb sel hooajal enim väravasööte jaganud Daniil Tarassenkov - 4,53. Nelja piiri ületajateks on ka Levadia äärekaitsja Edgar Tur ja suvel Kaljust Levadiasse lahkunud, kuid siis tõsiselt põlve vigastanud Henri Järvelaid.
8. Olgu Kuressaare kaitse kuitahes lekkiv, duellid on ikka nende leib
Kui Muhu leib on vast Eesti üks armastatuim, siis sama hinnas on Premium liigas ka saarlaste duellivõime. Ka nende puhul on Wyscout võtnud näitajaks 90 minuti keskmise. See on kõige kõrgem esimese poolaasta Kuressaares veetnud, ent Florasse mineku järel katki läinud Mark Anders Lepikul - 32,84. Tihkelt kannul vastupidises suunas liikunud Sten Reinkort - 32,58. Esikolmikusse mahub ka Harju JK Laagri ründaja Andre Järva (30,91).
Sarnases viisis saab jätkata, kui jutt läheb õhuduellidele. Enim kipub oma peanuppu ohverdama Lepik (12,99 duelli 90 minuti kohta). Järgnevad saarlased Mattias Männilaan (7,85) ja Moorits Veering (7,57). Ka klubide arvestuses on Kuressaare noppinud pea iga esikoha.
9. Vaprus on teisisõnu julgus ja kartmatus - kuidas on lood Pärnu Vaprusega?
Teinekord on mõni mäng eriti jõuline ja päris tihti räägivad pallurid pärast, et nõndamoodi ongi just ägedam. Seni on välja joonistunud, et kõige jõulisemat jalkat eelistab Nõmme Kalju - keskmiselt tehakse 11,47 viga, mis on seni toonud meestele kokku 73 kaarti. Rohkem kollaseid (80) on näinud vaid Harju, kes teeb keskmiselt 10,47 viga. Kõige malbemad mehed tulevad aga Florast, sest 90 minuti jooksul tehakse keskmiselt 8,87 viga ning kätte on saadud 43 hoiatust.
Kui vigade vallas hoidavad pärnakad 10,01 näitajaga teist kohta, siis ise on jäädud kannatajaks kõige rohkem - keskmiselt 11,33 korda. Esikolmikus on ka Paide (10,85) ja Kalev (10,80). Kõige vähem on seni liiga tehtud Kuressaare meestele (7,16).
Suurimateks veategijateks on seni erinevate klubide poolkaitsjad: narvakas Irie (2,73 viga 90 minuti kohta), saarlane Pavel Dõmov (2,27) ja Paide mees Dominique Simon (2,09). Kannatajateks on enim jäänud florakas Rauno Alliku (2,45), kalevlane Tristan Toomas Teeväli (2,43) ja pärnakas Reno Mark (2,20).
10. Unarusse ei tohi jätta ka nupukaid Transi ja Harju mehi
Mida tasub otsida tabeli tagumise otsa meeskondade mängust? Näiteks vaheltlõikeid, sest on täiesti aus öelda, et need näitavad mängulugemisoskust ja mingitviisi kavalust. Seda on seniste mängude jooksul olnud enim Transi legendil Iriel, kellel on vaheltlõikeid 90 minuti kohta kogunenud 7,32. Järgnevad harjukad Daniil Rudenko (6,93) ja Marius Samoura (6,72) ning Transi äärekaitsja Artjom Škinjov (6,37).
Teistest klubidest on esikohad napsanud Moorits Veering (Kuressaare), Maksim Podholjuzin (Kalju), Daniil Sõtšugov (Kalev) ja Eugenio Bracelli (Tammeka). Kui vaadata vaheltlõikeid klubide kaupa, on esikolmikus Kuressaare, Harju ja Trans.
