70 aastat pärast Jules Rimet' geniaalset ideed hakata korraldama MM-i jõudis suurturniir oma "isa" kodumaale. Lisaks teenisid prantslased lõpuks ka aastakümneid unistatud tiitlivõidu.

1998. aasta MM-ile lubati esmakordselt 32 koondist, kes jagati kaheksasse alagruppi, millest pääsesid edasi kaks paremat. Seejärel alustati play-off'idega. Lihtne ja loogiline ülesehitus võrreldes eelnevate MM-ide valemitega.

Automaatselt kvalifitseerusid MM-ile tiitlikaitsja Brasiilia ning korraldajamaa Prantsusmaa. Brasiilia asetati A-gruppi ning Prantsusmaa C-gruppi. Debüüdi tegid Horvaatia, Jamaica, Jaapan ning Lõuna-Aafrika Vabariik. Mõneti üllatuslikult jäid MM-ilt eemale Portugal ning Tšehhi. Eestiga ühest valikgrupist pääsesid MM-ile Šotimaa ning Austria, kuid nendel finaalturniiriks enam püssirohtu ei jätkunud.

Terad eraldatakse sõkaldest

MM98 avamäng peeti Pariisis Saint-Denis' staadionil, kui 10. juunil jooksid väljakule Brasiilia ning Šotimaa. Juba neljandal minutil nägid 80 000 pealtvaatajat esimest väravat, mille lõi brasside poolkaitsja Cesar Sampaio. Šotlased hakkasid küll südilt vastu, ent lõpuvile kõlades oli 2:1 edu Brasiilial.

Teises mängus leppisid Maroko ning Norra 2:2 viiki. Järgmises voorus mängis Norra sedakorda viiki šotlastega ning Brasiilia käis suure kolmiku - Ronaldo, Rivaldo ja Bebeto - väravatest 3:0 üle Marokost. Viimase vooru eel pidi Maroko edasipääsuks võitma Šotimaa ning lootma edasipääsu kindlustanud Brasiilia võidule Norra üle.

Maroko täitis oma osa hästi ning šotlased said 0:3-ga võrdunud sauna. Brassid ja norralased hoidsid tablool kuni 78. minutini 0:0, kuid siis viis Bebeto brassid juhtima. Uudisest kuulnud Maroko fännid alustasid juba juubeldamist, kuid norralased lõid viimase seitsme minutiga kaks väravat ning hõivasid ise teise koha.

Teises alagrupis jäi eelmise aasta finalist Itaalia kohe hätta Tšiili vastu, kui lõunaameeriklased pääsesid Salase väravatest 2:1 juhtima. Viis minutit enne mängu lõppu teenisid itaallased penalti ning selle realiseeris 1994. aasta finaalis eksinud Roberto Baggio.

Kamerun ja Austria leppisid samal ajal viiki, kusjuures austerlaste värav löödi viimasel minutil. Teises voorus käis Itaalia jaks 3:0 üle Kamerunist ning Austria viigistas taas viimasel minutil Tšiiliga. Viimastes mängudes viigistasid Tšiili ning Kamerun ja Itaalia käis 2:1 üle Austriast. Austria värav sündis taas viimasel minutil ning Itaalia 1:0 juhtima viinud Christian Vierile oli antud värav sel turniiril juba neljandaks.

Prantsusmaa läbis C-grupi täiseduga. Esmalt alistati 3:0 LAV, seejärel 4:0 Saudi Araabia. Mängus saudidega teenis ebavajaliku punase kaardi Zinedine Zidane ning pidi kaks mängu vahele jätma. Viimases grupimängus kohtuti Taaniga ning võeti taas võit. Kolme mängu jooksul lõi noor täht Thierry Henry kolm väravat.

D-grupis olid suurfavoriitideks Hispaania ning Pele soosik olümpiavõitja Nigeeria. Favoriidid kohtusid juba esimeses mängus ning 47. minutil viis Raul Hispaania 2:1 eduseisu. Ometi näitas end mängu viimasel veerandtunnil halvast küljest hispaanlaste vananev väravavaht Andoni Zubizaretta, kelle ebakindluse tõttu said musta mandri mehed 3:2 võidu.

Teises kohtumises leppisid Paraguay ning Bulgaaria väravateta viiki. Nigeeria võttis võidu ka Bulgaaria üle ning tagas endale edasipääsu. Hispaania ründas terve mängu Paraguay vastu, ent Chilaverti värav jäi taas puutumata ning enne viimast vooru pidi Hispaania lootma Nigeeriale, kes oleks pidanud võitma Paraguayd.

Nigeerlased jätsid mitmed põhimängijad varumeestepingile ning Celso Ayalal lasti juba esimesel minutil Paraguay juhtima viia. Põnevuse taastas Wilson Oruma, kes viigistas mänguseisu. Samal ajal Lens'is kolkis Hispaania eelmisel MM-il poolfinaali jõudnud Bulgaariat. Poolajaks juhiti 2:0 ning teisel poolajal ei lastud samuti tempot alla. Ometi tuli 59. minutil ärevaks tegev sõnum Toulouse'st, et Paraguay on taas juhtima läinud ning mõned minutid enne lõppu läks Paraguay juba 3:1 ette. Hispaania jätkas pisarsilmi Bulgaaria lammutamist ning viimasel minutil tegi Kiko lõppseisuks 6:1.

E-grupis mängisid Holland, Belgia, Lõuna-Korea ning Mehhiko. Avamängus alistas Mehhiko kaotusseisust 3:1 korealased ning naabrid Holland ja Belgia tegid tulise 0:0 viigi. Teisel mängupäeval läks Belgia Marc Wilmotsi väravatest 2:0 Mehhiko vastu juhtima, kuid mehhiklased viigistasid 2:2. Holland alistas 5:0 Lõuna-Korea. Viimases mänguvoorus jäi Mehhiko taas 0:2 kaotusseisu, seekord Hollandi vastu, ent viimase veerandtunniga tuli Mehhiko jällegi tagasi ja võttis 2:2 viigiga edasipääsukoha, sest Belgia ei suutnud enamat 1:1 viigist korealastega.

F-gruppi oli loos kokku viinud poliitiliselt plahvatusohtliku seltskonna. Lisaks Saksamaale kuulusid alagruppi WorldPolice USA ning kaks kurjuse kehastust Iraan ja Jugoslaavia. Sakslased alistasid 2:0 USA ja Iraani ning viigistas 2:2 Jugoslaaviaga. Kurjuse duellist väljus võitjana Jugoslaavia seisuga 1:0 ning head Ameerikast said mõlemalt kurjalt üsna kindlalt kolki. USA leppis alagrupis nulli punktiga ning edasi pääsesid Saksamaa ja Jugoslaavia.

G-gruppi valitsesid Rumeenia ja Inglismaa. Kahe liidri omavahelisest duellist väljus võitjana Rumeenia, kui 90. minutil viis Dan Petrescu Rumeenia 2:1 juhtima. Inglaste värava lõi 79. minutil 18-aastane Michael Owen. Kolumbial ja Tuneesial oli täita statisti roll.

Kahekordne maailmameister Argentina oli H-grupis sattunud üsna huvitavasse seltskonda. Nimelt kuulusid sinna nendega koos koguni kolm debütanti. Argentina läbis alagrupi täiseduga ning teisena läks edasi Horvaatia, kelle ridades lõi kaks väravat Davor Šuker. Viimases voorus võttis ajaloo esimese võidu MM-il ka Jamaika, kes alistas 2:1 Jaapani.

Brasiilia alistas säravalt Tšiili

Play-off'idega alustati 28. juunil, kui esimesena jooksid väljakule Norra ja Itaalia. Üks pikk läbisööt, Vieri spurt ja värav ning mäng oli tehtud. Sama päeva õhtul pidasid tulise heitluse Brasiilia ja Tšiili, kus Brasiilia jaks käis vastastest 4:1 üle. Korraldajamaa Prantsusmaa oli tõsiselt hädas Paraguayga. Hingestatult mänginud Paraguay oli kogu mängu vältel küll surve all, ent murduti alles 113. minutil, mil Prantsusmaa viis järgmisesse ringi Laurent Blanc.

Pele ennustatud võitja Nigeeria sai järgmises mängus Taanilt 1:4 sugeda ning Pele hiilgav ennustusseeria sai jätku. Nimelt eemlsel MM-il ennustas Pele võitjaks Kolumbiat ning 2002. aastal teatas Pele, et Brasiilial pole MM-il mitte mingit lootust. Mehhiko ja Saksamaa vahelises mängus läks Mehhiko endale ebakohaselt juhtima ning see maksis ka kätte, sest Klinsmanni ja Bierhoffi väravad viisid sakslased võidule.

Põneva mängu pidasid Holland ja Jugoslaavia, kus Holland läks vaheajale 1:0 eduseisust, kuid teise poolaja alguses lõunaslaavlased viigistasid. Poolaja keskel määrati Jugoslaavia kasuks penalti ning seda läks realiseerima kerge vigastusega võidelnud Predrag Mijatovic. Ülitugev löök tabas latti ja mänguseis jäi muutmata. Tulpidemaale tõi võidu Edgar Davidsi värav teisel lisaminutil.

Viimasel kaheksandikfinaalide päeval astusid vastamisi Rumeenia ja Horvaatia. Edukast alagrupiturniirist tiivustatuna olid rumeenlased mängu eel oma juuksed kollaseks värvinud ning lubati meedias võidukarikas enda valdusesse saada. Horvaatlased seda ei arvanud ning Davor Šukeri penalti esimesel poolajal jäi ka mängu ainsaks tabamuseks.

30. juuni õhtul pidasid kõige tulisema kaheksandikfinaali Inglismaa ja Argentina. Argentina läks juba 6. minutil Batistuta penaltist juhtima, kuid neli minutit hiljem viigistas penaltist Alan Shearer. Seejärel tõstis end megastaariks Michael Owen, kes spurtis mööda kolmest argentiinlasest ning lõi seejärel inglased juhtima. Ometi suutsid lõunaameeriklased viigistada, kui esimese poolaja lisaminuteil mängiti kavalalt lahti karistuslöök ning seejärel lõi Javier Zanetti viigivärava.

Teise poolaja märkimisväärseim liigutus oli David Beckhamile antud punane kaart. Maas lamav Beckham tegi jalalöögi Diego Simeone suunas ning argentiinlane kukkus niidetult. Kim Milton Nilsen ei kahelnud ning näitas inglise iluspoisile punast kaarti. Kavalad ärihaid Inglismaal avasid seepeale hotline'i, kuhu helistades sai Beckhamit sõimata. Mäng läks lisaajale ning seal lõi Sol Campbell värava, kuid Alan Shearer takistas löögi ajal määrustevastaselt Carlos Roa'd ning värav tühistati. Järgnenud penaltiseerias eksis Argentina ühe korra (Crespo) ning Inglismaa kahel korral (Ince ja Batty).

Horvaatia jätkas üllatamist

Veerandfinaalidega alustati Pariisis, kus kohtusid Prantsusmaa ja Itaalia. Väravateta lõppenud mänguaja järel mindi lööma penalteid ning Zidane viis esimese lööjana prantslased juhtima. Itaalia poolt oli esimene julge Roberto Baggio ning veteranründaja suutis end taas rehabiliteerida, lüües tabloole viigiseisu. Järgmises ringis tõrjuti nii Lizarazu kui ka Albertini penaltid ning seis oli endiselt 1:1. Seejärel löödi sisse järjest viis penaltit, kui resultatiivsed olid Trezeguet, Costacurta, Henry, Vieri ning Blanc. Viimasena asus end lööma kiilaspäine Luigi Di Biagio, kes lennutas nahkkera aga väravast mööda ning Itaalia oli taas penaltiseeriaga väljas.

Põnevusmäng peeti ka Brasiilia ja Taani vahel. Taanlased läksid juba teisel mänguminutil Jorgenseni väravast juhtima, kuid Bebeto viigistas peagi ning Rivaldo viis juba Brasiilia juhtima. Seejärel tegi karistusalas lapsiku vea Roberto Carlos ning võimaldas Brian Laudrupil viigistada. Ometi suurüllatust ei sündinud ning Rivaldo tõi brassidele 3:2 võidu.

Kuumaks läks ka kohtumises Hollandi ja Argentina vahel. Esimesel veerandtunnil lõid värava Patrick Kluivert ja Claudio Lopez. Seejärel teenisid mõlemad meeskonnad ühe eemaldamise. Hollandi poolelt eemaldati Arthur Numan ning seejärel sai peaga Edwin van der Sari löömise eest punase kaardi Ariel Ortega. Mäng näis suunduvat lisaajale, kuid 89. minutil saatis Frank De Boer pika-pika söödu vastaste karistusalla, kus selle võttis maha Dennis Bergkamp ning lõi palli väravasse.

Nagu ka EURO 96-l, kohtusid veerandfinaalis Saksamaa ja Horvaatia. Seekord oli Horvaatia kord tasumiseks ning pärast Christian Wörnsi punast kaarti esimesel poolajal löödi sakslaste väravasse kolm palli. Üks värav läks taas Davor Šukeri arvele.

Šuker vedas Horvaatia pronksile

Aastal 1994 oli Brasiilia Hollandi seisuga 3:2 konkurentsist lülitanud ning nüüd lootis Holland revanši. Ronaldo viis kohe teise poolaja alguses Brasiilia juhtima, kuid ETV vaatajatel jäi see värav Nutella reklaami tõttu nägemata. Holland asus kõigi jõududega viiki püüdma ning selleni jõuti alles 87. minutil, mil peaga oli täpne Patrick Kluivert. Lisaaeg lahendust ei toonud ja kasutusele tuli võtta penaltid. Nagu aastatel 1992, 1996 ja 2000, nii tuli Hollandil ka seekord kaotajana lahkuda. Brasiilia poolt olid täpsed kõik neli lööjat (Ronaldo, Rivaldo, Emerson, Dunga). Hollandi poolt tabasid F. De Boer, Bergkamp, kuid kaks viimast lööjat (Cocu ja Ronald De Boer) eksisid.

8. juunil jooksid poolfinaalis väljakule Prantsusmaa ning suurüllataja Horvaatia. Horvaatlastel oli varuks veel üks üllatus ning teise poolaja alguses viis Davor Šukeri viies värav turniiril Horvaatia juhtima. Prantsusmaa päästjaks osutus ootamatult Lilian Thuram, kes lõi oma kaks ainsat väravat koondise eest just selles poolfinaalis. Mängu mustaks plekiks oli Laurent Blanci eemaldamine Slaven Bilici löömise eest. Korduses võis siiski näha, et tegu oli Bilici poolse näitemänguga.

Horvaatia läks kõrge motivatsiooniga kolmanda koha kohtumisele, kus vastaseks oli Holland. Parc des Princes'i staadionil viis vanameister Robert Prosinecki horvaatlased juba 13. minutil juhtima, kuid Zenden viigistas peagi. Mängu viimane värav löödi 35. minutil, kui Davor Šukeri tabamus tõi temale kuue väravaga Kuldse Saapa ning Horvaatiale debüüt-MM-il kolmanda koha.

Prantsusmaa ületab viimase tõkke

12. juulil peetud finaalis mängisid Prantsusmaa ning Brasiilia. Dramaatika algas juba enne kohtumist, kui esialgsest algkoosseisust oli välja arvatud turniiri parimaks nimetatud Ronaldo. Peagi saabus uus algkoosseis ning sinna oli Ronaldo nimi juba sisse kandnud. Liikusid kõlakad, et Ronaldot oli mängupäeva hommikul tabanud ootamatu krambihoog. Kollased ajalehed väitsid hiljem, et Ronaldo sai vahetult enne mängu teada oma naise tiivaripsutusest, kuid täpset selgust pole ses juhtumis siiani.

Algkoosseisud:
Brasiilia - Taffarel; Cafu, Aldair, Junior Baiano, Roberto Carlos; Leonardo, Cesar Sampaio, Dunga, Rivaldo; Ronaldo, Bebeto.
Prantsusmaa - Fabien Barthez; Lilian Thuram; Frank Leboeuf, Marcel Desailly, Bixente Lizarazu; Christian Karembeu, Didier Deschamps, Zinedine Zidane, Emmanuel Petit; Youri Djorkaeff, Stephane Guivarc'h

Ronaldo alustas küll mängu, ent tema varem üles näidatud sära puudus. Finaalis tõusis megastaari staatusesse hoopis mees vastaspoolelt. 27. minutil andis Emmanuel Petit nurgalöögi ning pallini jõudis esimesena Zinedine Zidane, kelle tugeva pealöögi vastu oli Claudio Taffarel võimetu. Prantsusmaa valitses finaali ning head võimalused avanesid ka Djorkaeffil ja Guivarc'hil. Esimese poolaja teisel lisaminutil andis Djorkaeff korneri ja taas jõudis pallini esimesena Zidane ning jällegi maandus pall väravas.

Teisel poolajal asus Brasiilia küll viiki üritama, ent aja edenedes muutus nende mäng järjest tujutumaks. 68. minutil teenis kiirel vasturünnakul punase kaardi Marcel Desailly ning Prantsusmaa pidi mängu lõpetama kümnekesi, kuid ka sellest ei saanud Brasiilia abi. Kohtumise lisaminuteil pääsesid prantslased taas läbi ning Emmanuel Petit tegi lõppseisuks 3:0.

Prantsusmaast sai läbi ajaloo seitsmes tiitli võitnud riik. Nad ei kaotanud kogu MM-i jooksul ühtegi mängu ning endale lasti lüüa vaid kaks väravat. Prantsusmaa jalgpalli edukaim generatsioon täiendas oma auhinnakogu kahe aasta pärast EM-i võiduga. MM-tiitlile järgnesid Prantsusmaa tänavatel mitmeid päevi kestnud pidustused.