Enam polegi palju jäänud – jalgpalliaasta on olnud pikk ja kohati kõigi jaoks ka vaevarikas, ent saab detsembri algul siiski otsa. Premium liiga hooaja lõpust lahutab mõnd meeskonda veel paar-kolm mängu, mõned aga pääsesid äsja juba talvepuhkusele. 2021. aastat ja liigahooaega aitavad tavapäraselt meelde tuletada Soccernet.ee kokkuvõtted.

• Mängijate statistika 24. novembri seisuga.

Otsa teeme harjumuspäraselt lahti parimat ja halvimate üleminekutega, ent ritta seadmist ootavad ka noored ja vanameistrid, enim arenenud mängijad, parimad kaitsjad, poolkaitsjad, ründajad ja väravavahid, treenerid, fännid, ämbrid, üllatused ja pettumused ... Seejuures on need kõigest meie, Soccernet.ee toimetuse valikud, sest lõpliku otsuse saavad teha kõik meie lugejad! Oma arvamuse saate kirja panna suurel hääletusel, mille lükkame käima päev pärast hooaja lõppu ehk 6. detsembril. Selleks ajaks on jagatud medalid ja selgitatud välja kõik need kümme meeskonda, kes mängivad Premium liigas aastal 2022.

Kümnest esile tõstetud üleminekust koguni seitse olid seotud välisklubiga, ent nagu näha, võib piiri tagant mängijat tuues tabada kümnesse, ent ka märklauast täiesti mööda lasta. Teisalt kehtib täpselt sama ka Eesti-siseste üleminekute kohta, millest mõnda ei osanud keegi ennustada isegi siis, kui hooaeg juba ammu käis.

Põneva faktina leiab seekord parimate üleminekute esiviisikust ühe sellisegi nime, mis käis meie hääletusest läbi juba siis, kui hakkasime 2006. aastal esmakordselt vastavaid kategooriaid kokku lööma. Toona mahtus see mängija aga esikolmikusse halvimate klubivahetajate hulgas – ajad muutuvad! Samas oli üks teine mängumees parimate üleminekute esikolmikus 2007. aastal ja sihib sinnapoole ka tänavu.

NB! Siin ja edaspidi pakutavad "eelnimekirjad" on sündinud toimetuse ühise hääletuse tulemusel ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplik fännide lemmik selgub suurel hääletusel, kus igaüks saab valida endale meelepäraseimad Premium liiga pallurid. Hääletus avatakse päev pärast hooaja lõppu ehk 6. detsembril ning parimate valimiseks on aega kaks nädalat.

Premium liiga parimad üleminekud 2021 (tähestikulises järjekorras):

Zakaria Beglarišvili 
(KTP -> FCI Levadia)
Klubi: FCI Levadia
Positsioon: poolkaitsja
Vanus: 31
Senine hooaeg: 
29 mängu (28 põhis); 22  (12 penaltist); 18 väravasöötu; 2 ; 0 .

Mida on Levadia keskväljadünamo kohta veel öelda, mida me poleks juba öelnud iga kuu parimate valimisel, kus Beglarišvili järjepidevalt figureerib? Ühelt poolt võib lasta kõneleda numbrite keelel, mis on terav ja konkreetne – grusiinist aastate jooksul peaaegu eestlaseks saanud poolkaitsja arvel on paar vooru enne hooaja lõppu 22 väravat ja 18 väravasöötu. See tähendab, et Levadia 79 liigaväravast enam kui poolte juures on olnud mängus Beglarišvili jalg!

Väravate arvestuses heitleb Beglarišvili liiga parimate ründajate Henri Anieri ja Rauno Sappineniga esikoha eest, söötude osas on ta aga pea konkurentsitu liider. Jah, võib ju viidata sellele, et koguni tosin tema väravat ehk enam kui pooled on sündinud penaltipunktilt, ent sealtki tuleb osata palli võrku saata ning seejuures on Beglarišvili hooaja jooksul vääratanud 11 meetrilt vaid korra.

Teisalt on Beglarišvili roll Levadia tänavuses edus mõõtmatult suurem pelgast statistikast. Peaaegu alati on just tema metronoom, mis annab Levadia mängule rütmi, ning tema kätteantud tempos on suudetud püsida kogu senise hooaja jooksul. Kui Levadia talvel igipõlise floraka pärast kesiseks jäänud Soome-perioodi Eestisse tagasi tõi, arvasid paljud, et pealt 30-aastane mees ei pruugi enam teist tooni rohesärgis sama edukas olla, kuid Beglarišvili on kõigi skeptikute suud veenvalt sulgenud.

Karl Mööl 
(Paide Linnameeskond -> FC Kuressaare)
Klubi: FC Kuressaare
Positsioon: poolkaitsja
Vanus: 29
Senine hooaeg: 
28 mängu (27 põhis); 2  (0 penaltist); 4 väravasöötu; 5 ; 0 
(neist Kuressaare eest 11 mängu (11 põhis); 0  (0 penaltist); 3 väravasöötu; 3 ; 0 ).

Hooaja alguses tundus suisa mõeldamatu, et Mööl võiks Paidest niipea kuskile kolida – või kui, siis äärmisel juhul piiri taha, mitte mõne koduse konkurendi ridadesse. Ometi juhtus nii, et juba tükimat aega Premium liiga raudvara hulka kuuluv universaalne mängumees, kes omandatud mängijatarkusi alati ainult enda teada ei soovi jätta, läks raksu Paide peatreeneri Vjatšeslav Zahovaikoga ning kaks kõva kivi ei mahtunud enam ühte riietusruumi ära.

Mis ühe õnnetus, see teise õnn. Üliharva juhtub, et parimas eas ja tippvormis mängija, kelle tase lubab kuuluda liiga esikolmiku meeskonna algkoosseisu, sedasi keset hooaega vabaks meheks osutub, kuid seekord täpselt nii juhtus. Kiireima käega oli Kuressaare, kes korjas "ripakile" jäänud Mööli hea meelega üles ning tema saabumine lükkas saarlaste laeva hoogsalt kaldamudast lahti.

Senise karjääri jooksul enam-vähem kõigil võimalikel positsioonidel tegutsenud Mööl sai Kuressaares endale keskväljamootori rolli ning täitis seda nii edukalt, et oleks saarlased peaaegu esikuuikusse vedanud. Mööli osalusel peetud 11 kohtumisest võitis Kuressaare viis ja viigistas kaks ehk kogus terve hooaja punktisaagist täpselt poole. Kõnekas.

Henrik Ojamaa 
(Lodzi Widzew -> FC Flora)
Klubi: FC Flora
Positsioon: ründaja
Vanus: 30
Senine hooaeg: 
23 mängu (22 põhis); 5  (0 penaltist); 10 väravasöötu; 7 ; 0 .

Maailmaränduri maine omandanud Ojamaaa jõudis 30. eluaasta täitumise künnisel sinna, kus ta ei olnudki karjääri jooksul varem mänginud – Eesti meistriliigasse. Uue katsumusega kohanemine näis kujunevat väga ladusaks, sest aprillis-mais kogus Ojamaa enda kontosse ühe väravasöödu teise järel, tegi ajuti ka ise skoori ja oli Flora üks ohtlikumaid ründerelvi.

Statistikanumbrid pole hooaja jooksul küll enam sama tempokalt kasvanud, aga lause lõpuosa peab endiselt paika. Ojamaa füüsilisus ja sirgjoonelisus valmistab peavalu enamikule kaitsjatele, kusjuures ääreründaja kohta mõnevõrra ebaharilikult armastab Ojamaa ka ise kõikides duellides lõpuni minna, mis toob sageli kaasa päris jõulisi kokkupõrkeid.

See kompromissitus nii tegudes kui ka platsil lausutavates sõnades ning teiselt poolt sagedased katsed ise kohtunikelt vilesid välja võluda on Ojamaast teinud hooaja lõikes liiga ühe vastakama kuju, kes ei jäta naljalt kedagi külmaks. Ent miks peakski kogu mängijatearmee koosnema paipoistest või suisa hallidest kujudest? Kuniks Ojamaa oma sisemist põlemist piisavalt taltsutada oskab, ja seda on ta seni suutnud teha eeskujulikult, võib Flora tema panuse julgelt plusspoolele kanda.

Sander Puri 
(Nõmme Kalju -> TJK Legion)
Klubi: TJK Legion
Positsioon: poolkaitsja
Vanus: 33
Senine hooaeg: 
23 mängu (23 põhis); 2  (0 penaltist); 3 väravasöötu; 5 ; 0 .

Noorena enda õlule saadud suured lootused on nii mõnegi väärt jalgpalluri maadligi vajutanud ja leidus aastaid, mil näis, et midagi sarnast võib juhtuda Sander Puriga. Ent tänaseks saab sellised mured lõplikult maha matta. Elu- ja mängijakogemuse toel on Purist kujunenud rahulik, enesekindel ja oma väärtust teadev mängumees, kellesuguste najale treenerid armastavad meeskondi ehitada.

Pärast kahte Nõmme Kaljus veedetud aastat võttis tänavuse hooaja jooksul Kalju põhikonkurendiks kujunenud Legion Puri enda ridadesse ning ei ole pidanud seda otsust kahetsema. Et vanale koerale tasub värskemat sorti trikke õpetada küll, tõestas Puri olude sunnil äärekaitsja ametit endale sobivaks kohendades.

Head esitused klubis ei jäänud märkamata ka koondisetreeneritel ning kevadel õnnega pooleks võimaluse saanud ja selle hiilgavalt ära kasutanud Puri on sestpeale jälle ka pidevalt sinisärgis oma taset tõestanud. Peamiselt tarkuses ja stabiilsuses väljenduv teine noorus näib olevat andnud Purile vabama hingamise, mille najal veel mitu hooaega suures mängus püsida.

Sergei Zenjov 
(Karagandõ Šahtjor -> FC Flora)
Klubi: FC Flora
Positsioon: ründaja
Vanus: 32
Senine hooaeg: 
27 mängu (25 põhis); 13  (1 penaltist); 6 väravasöötu; 4 ; 0 .

Hooaja esimese poole põhjal kippus mõnigi paigutama Zenjovi suurimate põrujate kategooriasse. Flora tõi ju välismaalt tagasi koju ikkagi Eesti koondislase, kellelt oodati ohtralt väravaid ja liidrirolli kandmist. Juuni keskpaigaks oli Zenjovil kirjas aga vaid kolm tabamust ja üks väravasööt.

Flora ja Zenjovi õnneks tehakse kokkuvõtteid siiski alles pärast hooaja viimast vooru ning mida sügisesemaks lähevad Eesti ilmad, seda paremasse hoogu on sattunud ka Zenjov. Euromängud olid talle justkui äratuskell, mis organismile uue hingamise andis, ning nüüdseks on ta aidanud Floral juba sepistada paarkümmend väravat.

Vähe on olnud selliseid koduliiga mänge, kus Zenjov oleks olnud platsi säravaim mees, kuid välismaal korjatud kogemused on lubanud tal oma hetke oodates ikkagi järjepidevalt meeskonnale kasulik olla. Arvestatav osa Zenjovi tööst väljakul võib jääda märkamatuks, aga koht Flora ründeliini paremal äärel kuulub ülikindlalt talle.

Ragnar Klavan (Cagliari Calcio -> Paide Linnameeskond)
Kristen Lapa (FC Flora -> FC Kuressaare)
Hindrek Ojamaa (KTP -> Paide Linnameeskond)
Aleksandr Šapovalov (Freiburg -> TJK Legion)
Maximiliano Ugge (Gubbio -> FCI Levadia)

Eelmiste aastate parimad üleminekud:

2020: 1. Rauno Sappinen (Domžale -> Flora), 2. Pavel Marin (Levadia -> Tulevik), 3. Henri Anier (Go Ahead Eagles -> Paide)
2019: 1. Konstantin Vassiljev (Gliwice Piast -> FC Flora), 2. Alassana Jatta (Real de Banjul -> Paide Linnameeskond), 3. Kaimar Saag (B36 -> Viljandi Tulevik)
2018: 1.-2. Dante Leverock (Robin Hood -> Narva Trans), 1.-2. Marko Brtan (Gorica -> Nõmme Kalju), 3. Henri Järvelaid (FC Flora -> Tartu Tammeka, laen)
2017: 1. Herol Riiberg (Tallinna Flora -> Viljandi Tulevik), 2. Joao Morelli (Middlesbrough -> Tallinna Levadia), 3. Martin Miller (Tartu Tammeka -> Tallinna Flora)
2016: 1. Ofosu Appiah (Riia Skonto -> FC Infonet), 2.-3. Dmitri Kruglov (FC Levadia -> FC Infonet), 2.-3. Anton Mirantšuk (Moskva Lokomotiv -> FC Levadia)
2015: 1. Siim Luts (IFK Norrköping -> FC Levadia), 2. Gert Kams (Seinäjoki JK -> FC Flora), 3.-4. Martin Vunk (Jakarta Persija -> Pärnu Linnameeskond), 3.-4. Vjatšeslav Zahovaiko (Sillamäe Kalev -> Paide Linnameeskond)
2014: 1. Dmitri Kruglov (Bakuu Ravan -> FC Levadia), 2. Andrei Sidorenkov (FK Gomel -> Sillamäe Kalev), 3. Omar El Hussieny (Kahraba Ismailia -> FC Levadia)
2013: 1. Dmitri Kruglov (FK Rostov -> FC Levadia), 2. Martin Vunk (FC Panachaiki -> Sillamäe Kalev), 3. Allan Kimbaloula (Lille OSC -> Nõmme Kalju)
2012: 1. Damiano Quintieri (AC Montichiari -> Nõmme Kalju), 2. Ilja Antonov (FC Puuma -> FC Levadia), 3. Elhadj Ousmane "Pato" Barry (Etoile Sahel -> Tartu Tammeka)
2011: 1. Aleksandrs Cekulajevs (Vikingur Olafsvik -> Narva Trans), 2. Hidetoshi Wakui (FK Minsk -> Nõmme Kalju), 3. Nikolai Mašitšev (Marijampole Suduva -> FC Flora)
2010: 1. Sander Post (Go Ahead Eagles -> FC Flora), 2. Jüri Jevdokimov (Viljandi Tulevik -> Nõmme Kalju), 3. Valeri Minkenen (Valkeakoski Haka -> FC Flora)
2009: 1. Vitali Gussev (Enköping SK -> FC Levadia), 2. Aleksei Naumov (-> Sillamäe Kalev), 3. Diego Balbinot (Atletic de Ciutadella -> Nõmme Kalju)
2008: 1. Henri Anier (Valga Warrior -> FC Flora), 2. Ingemar Teever (Östers IF -> Nõmme Kalju), 3. Felipe Nunes (-> Nõmme Kalju)
2007: 1. Juha Hakola (HJK -> FC Flora), 2. Sander Puri ja Eino Puri (FC Levadia -> Viljandi Tulevik), 3. Kaimar Saag (FC Levadia -> Tallinna Kalev)
2006: 1. Nikita Andrejev (Lasnamäe Ajax -> FC Levadia), 2. Marek Lemsalu (Bryne -> FC Levadia), 3. Martin Kaalma (FC Flora -> Narva Trans)

Halvimad üleminekud (tähestikulises järjekorras):

Mark Edur 
(Veliko Tarnovo Etar -> Nõmme Kalju)
Klubi: Nõmme Kalju
Positsioon: äärekaitsja
Vanus: 22
Senine hooaeg: 
0 mängu (0 põhis); 0  (0 penaltist); 0 väravasöötu; 0 ; 0 .

Mullu oli Edur kuni hooja keskpaigani tabelikeskmiku Viljandi Tuleviku kindel põhimängija ning kui Bulgaaria klubi Etar pakkus talle elu esimest välislepingut, võttis noor äärekaitsja selle mõistetavalt ka vastu. Paraku kujunes välismaa-karjäär konarlikuks ja Edur naasis Eestisse, lüües käed Nõmme Kaljuga.

Paberil oli seegi justkui samm edasi – Kalju on aastaid lõpetanud tabelis Tulevikust kõrgemal, leping tehti kolmeks aastaks ning lisaks sai Kalju registreerida Eduri oma KTM-ina, mis on selles klubis sageli tähendanud arvestatavat mänguaega. Paraku läks mingil põhjusel kõik untsu – Premium liigas pole Sergei Frantsev usaldanud Edurit seni väljakule sekundikski ning tema osalemine on piirdunud üheksas mängus pingil istumisega.

Omamoodi haripunktiks kujunes märtsikuine karikamäng Viljandiga, kus Edur KTM-reegli tõttu algkoosseisu pandi, ent juba 48. sekundil välja vahetati.  Mis veel hullem, Esiliigas B-s mänginud ja hooaja lõppedes sealtki välja kukkunud duubliski sai Edur kirja kõigest kümme kohtumist. Tõsi, ka vigastused segasid, kuid ainuüksi nende süüks ei saa Eduri santi aastat panna. Veel aasta tagasi Eesti U21 koondise eest EM-valikmängus 90 minutit mänginud mehe jaoks on lõppenud hooaeg kindlasti unustamist väärt.

Strahinja Krstevski 
(Crvena zvezda -> FCI Levadia)
Klubi: FBC Gravina
Positsioon: ründaja
Vanus: 24
Senine hooaeg: 
10 mängu (8 põhis); 3  (2 penaltist); 0 väravasöötu; 0 ; 0 .

Nii Serbia kui ka Põhja-Makedoonia noortekoondistes mänginud Krstevski, keda iseloomustati palkamisel kui omaaegset Balkani üht lootustandvamat talenti, ei jõudnudki Levadias avaneda. Või ei antud talle selleks lihtsalt võimalust? Väikeseid märke, et Levadia võttis tema palkamisega riski, võib tagantjärgi leida sellestki, et temaga sõlmiti vaid üheaastane leping. Või sellest, et Krstevski nimetas üheks oma trumbiks seljaga värava poole mängimist, samas kui Levadias hooaja jooksul juurutatud mängujoonis vajas natuke sirgjoonelisemat tegutsemist.

Ametlikult kuulsa Belgradi Crvena zvezda duubelrivistuse ridadest Eestisse saabunud, ent tegelikkuses oma nooruse kohta juba palju ringi rännanud Krstevski näis esmalt Eestis kanda maha saavat, olles märtsis-aprillis kindel esiründaja. Väravaid tuli aga kasinalt, ennast leidnud Robert Kirss surus Krstevski pingile ja sealt ründaja enam tõusta ei suutnudki. Suvises üleminekuaknas ja selle järel panustas Levadia juba uutele meestele ning nii lastigi Krstevskil osapoolte kokkuleppe tulemusena minna.

Tänaseks on serblane jõudnud Itaaliasse, kus pallib tugevuselt neljandasse liigasse ehk Serie D-sse kuuluva Gravina ridades. Mõneti kõnekas on seegi, et tegu on Itaalia liigapüramiidis esimese mitteprofessionaalse liigaga. 

Daaniel Maanas 
(Tartu Tammeka -> Narva Trans)
Klubi: Team Helm
Positsioon: keskkaitsja
Vanus: 21
Senine hooaeg: 
2 mängu (0 põhis); 0  (0 penaltist); 0 väravasöötu; 1 ; 0 .

Mulluse hooaja alguses Tammeka põhikaitsja rolli täitnud Maanas otsutas pärast kodulinnas pingile langemist minna õnne otsima Narvast, kuid see jäigi tal leidmata. Peatreener Igor Põvin pani panuse enamjaolt välismaalastele või Transi raudvarale ning Maanase saldosse jäi mõne kuuga vaid kahes liigamängus saadud 51 minutit.

Pole ootamatu, et seda arvestades jõuti suvel mõlemaid pooli rahuldanud kokkuleppele ning klubi ja mängija teed läksid lahku. Märksa üllatavam oli aga vaid 21-aastase Maanase järgnenud otsus profikarjäärile üldse joon alla tõmmata. Hooaja lõpetas Premium liigas 29 korda platsil käinud mees III liigas mängivas Team Helmis, kus ees ootamas palju kunagisi Tammeka noormängijaid.

"Sain mingil hetkel aru, et on õige aeg sellelt karussellilt maha astuda ja oma eluga muud moodi edasi minna," selgitas tippjalgpalli mängimise asemel hoopis kõrgharidust omandama asunud Maanas avameelselt tehtud valikut. "Arvan, et targem on kohe eemale astuda, kui saad aru, et midagi ei klapi. Pole mõtet silmad kinni rapsida ja lõpetada ikka sama koha peal." Ausad sõnad.

Daniils Skopenko 
(Valmiera -> Tartu Tammeka)
Klubi: Tartu Tammeka
Positsioon: poolkaitsja
Vanus: 21
Senine hooaeg: 
0 mängu (0 põhis); 0  (0 penaltist); 0 väravasöötu; 0 ; 0 .

Kes? Kui te septembris seda nime ei teadnud, võisite lugeda end võrdväärseks vähemalt ühe Premium liiga klubi peatreeneriga. Skopenko õnnetuseks oli see treener Dmitrijs Kalašnikovs, kes pidanuks teda Tartu Tammekas juhendama hakkama ...

Hea küll, jätkem iroonia. Läti noortekoondistki esindanud 21-aastane Skopenko saabus juuli lõpus Tartusse, jõudis sinises särgis fotograafile poseerida ja pidada augusti alguses Esiliigas ühe kohtumise Tammeka duubelmeeskonna eest, enne kui vigastada sai. Et Kalašnikovs toodi kuu aega hiljem Tammekat sandist seisust päästma, oli tal paraku aega ja võimalust arvestada vaid nende meestega, kes terved, ning nii jäigi Skopenko pildilt välja.

Eeskätt sümboliseerib Skopenkoga toimunu kogu Tammeka klubi selle hooaja värbamismuresid. Tugitalaks plaanitud Taijo Teniste andis endast platsil kõik, kuid oli pidevalt vigastuste küüsis, Sander Kapper pidi suurema osa hooajast mängima olude sunnil kõikvõimalikel positsioonidel peale talle sobivaima ning Kevin Mätase ja Marko Lipu õnnestunud lisandumised ei suutnud vajakajäämisi kompenseerida. Mõistagi pole Skopenko ise süüdi, et paljude silmis just temast ebaõnne võrdkuju vormiti, aga sellest saatusest ei ole tal ka pääsu.

Nikolai Vdovitšenko 
(Lozova Codru -> Narva Trans)
Klubi: -
Positsioon: ründaja
Vanus: 32
Senine hooaeg: 
5 mängu (5 põhis); 0  (0 penaltist); 0 väravasööt; 1 ; 0 .

Iga-aastase välismaalastekarusselli keerutamine pole kindlasti Narva Transi esmane valik, kuid klubi kasutada olevaid vahendeid arvestades teatav paratamatus. Seejuures tuleb Transil juba teist aastat järjest enne hooaja lõppu loobuda mõnestki mehest, kelle panusega tegelikult rahule jäädi, kuid keda administratiivsed põhjused ei luba meeskonnas pikemalt hoida.

Vdovitšenko polnud üks neist, vaid langes Igor Põvini soosikust juba varakult. Tema varasem CV oli kirev, sisaldades muuhulgas selliseid tööandjaid nagu Nabereznõje Tšelnõ Kamaz, Kostroma Spartak, Utšalõ Gornjak, Ivanovo Tekstilštšik ja Dzeržinski Himik, ent Narva saabus ründaja Moldova kõrgliigaklubi Lozova Codru ridadest. Paraku langes ta kiirelt selle ohvriks, et Transi koosseisus oli välismaalasi rohkem kui mängupäevaks tohtis üles anda, ning just Vdovitšenko oli tihtipeale mees, kes pidi pealtvaatajaks jääma.

Lõpuks kanti tema arvele Premium liigas vaid viis kohtumist ning väravatearvet ei õnnestunudki tal avada. Juunis, kui Vdovitšenko ei olnud enam tükk aega Transi mänguks üles antavasse koosseisugi kuulunud, lõpetati temaga leping. Kus või kas üldse Vdovitšenko tänasel päeval mängib, sellest andmebaasid vaikivad.

Veel halbu üleminekuid:

Eelmiste aastate halvimad üleminekud:

2020: 1. Henri Välja (Paide -> Flora), 2. Manucho (Liepaja -> Levadia), 3. Andreas Vaikla (Norrköping -> Trans)
2019: 1. Jevgeni Kabajev (SKA-Habarovsk -> FCI Levadia), 2. Roman Sobtšenko (Tallinna Kalev -> Nõmme Kalju), 3. Hector Nunez (Club Hayes -> Nõmme Kalju)
2018: 1. Vlasi Sinjavski (Nõmme Kalju -> FC Flora), 2. Kaspar Paur (Tartu Tammeka -> Nõmme Kalju), 3.-4. Hector Marrero (Marino -> Narva Trans), 3.-4. Kristjan Tamme (FCI Levadia -> Paide Linnameeskond)
2017: 1. William Opoku Asiedu (Middlesbrough -> Tallinna Levadia), 2. Daniil Ratnikov (-> Sillamäe Kalev), 3. Mindaugas Kalonas (Bolnisi Sioni -> Sillamäe Kalev)
2016: 1. Trevor Elhi (FC Infonet -> Nõmme Kalju), 2. Alex da Silva (Turnhout -> Nõmme Kalju), 3.-4. Vladislav Ivanov (FC Infonet -> Narva Trans), 3.-4. Märten Kuusk (Rakvere Tarvas, laen -> Nõmme Kalju)
2015: 1.-2. Kaimar Saag (Vejle FF -> FC Levadia) , 1.-2. Joonas Tamm (Viljandi Tulevik -> FC Flora), 3. Jarmo Ahjupera (Nõmme Kalju -> Viljandi Tulevik)
2014: 1. Jarmo Ahjupera (Ujpest -> Nõmme Kalju), 2. Novo Papaz (FK Famos Vojkovic -> Nõmme Kalju), 3. Said Atie (-> Paide Linnameeskond)
2013: 1. Adis Hadžanovic (Olimpic Sarajevo -> Nõmme Kalju), 2. Guram Mikadze (Arnhemi Vitesse -> FC Flora), 3. Kaspar Kaldoja (Tartu Tammeka -> FC Levadia)
2012: 1. Albert Prosa (Tartu Tammeka -> FC Flora), 2. Aleksei Belov (SC Verl II -> FC Flora), 3. Martti Pukk (FC Kuressaare -> FC Flora)
2011: 1. Geir Andre Herrem (Babelsberg -> FC Flora), 2. Siksten Kasimir (FC Flora -> Tartu Tammeka), 3. Göksu Hasancik (Kayseri Erciyesspor -> Tartu Tammeka)
2010: 1. Siksten Kasimir (FC Flora -> FC Kuressaare), 2. Ali Al-Gashamy (Vindbjart FK -> FC Flora), 3. Eduard Ratnikov (Narva Trans -> FC Levadia)
2009: 1. Rafael (-> Nõmme Kalju), 2. Urmas Rooba (TPS -> FC Flora), 3. Andre Frolov (Viljandi Tulevik -> FC Flora)
2008: 1. Pärnu Vapruse esimesed ukrainlased, 2. Kert Kütt (Maag Tammeka -> FC Levadia), 3. Vadim Petrenko (FBK Kaunas -> FC Levadia)
2007: 1. Vjatšeslav Zahovaiko (FC Flora -> Kuwait Sporting Club), 2. Eimantas Marozas (FBK Kaunas -> Maag Tammeka), 3. Liivo Leetma (KooTeePee -> TVMK)
2006: 1. Maksim Smirnov (TVMK -> FC Levadia), 2. Sergei Zenjov (Pärnu Vaprus -> TVMK), 3. Jevgeni Novikov (Tomski Tom -> FC Flora)