Ukraina jalgpallikoondis on silmitsi süüdistusega, mis võib halvimal juhul kukutada nad alanud EM-valiksarjas alagrupi esimeselt kohalt viimasele. Probleem puudutab värsket "ukrainlast" ehk ründajat Junior Moraesi, kes sai Ukraina passi vahetult enne valiksarja algust.

Moraes sekkus avakohtumises Portugaliga mängu vahetusest ja viibis platsil 18 minutit. Võidumängus Luksemburgi üle mängis ta juba algusest lõpuni. Ukraina tegi Portugaliga 0:0 viigi ja võitis Luksemburgi tänu vastaste kolmanda lisaminuti omaväravale 2:1, mis annab neile tabelis praegu neli punkti ja esikoha.

Luksemburgi alaliit esitas aga pärast kohtumise lõppu FIFA-le kaebuse, väites, et Moraes ei oleks tegelikult tohtinud platsil käia. Kui FIFA peaks leidma, et reegleid on tõesti rikutud, tähendaks see Ukrainale kahte tehnilist 0:3 kaotust, mis kukutaks nad tabelis hoobilt viimasele kohale.

Milles siis probleem seisneb? FIFA reeglite punkt 5.1 sätestab korra, mille alusel mängijal on õigus mingit riiki esindada – kõige aluseks on mõistagi kodakondsus. Punkt 7 täpsustab aga, et mängija peab "elama antud alaliidu territooriumil pärast 18-aastaseks saamist püsivalt vähemalt viis aastat".

Selle reegli järgi ei kvalifitseeru Moraes justkui Ukraina täieõiguslikuks koondislaseks, kuivõrd ta mängis aastatel 2012-15 Donetski Metallurgis, siirdus seejärel Kiievi Dinamosse, kuid läks 2017. aastal laenule Hiinasse Tianjin Quinjiani meeskonda. Pärast sealt naasmist on ta küll mänginud esmalt uuesti Dinamo ja viimasel hooajal Donetski Šahtari eest, ent viit järjestikust aastat ta kokku ei saa – pikim ühtejärge Ukrainas veedetud periood kestab tema puhul 2012. aasta juulist 2017. aasta veebruarini ehk on nelja aasta ja kaheksa kuu pikkune.

Et saada naturalisatsiooni korras Ukraina kodakondsust, kehtib samasugune reegel – riigis peab elama viis aastat. Kuid siinkohal on tähtis märkida, et Ukraina seadused ei nõua järjestikust viie aasta pikkust riigis viibimist. Kokku tuleb Moraesil aga viis aastat Ukrainas elamist kenasti täis. Samas sai 31-aastane ründaja väidetavalt Ukraina passi vaid tänu presidendi Petro Porošenko 15. märtsi eriotsusele, mis viitaks justkui sellele, et talle tavakorras kodakondsuse andmine oli siiski mingil moel takistatud.

Beglarišvilil kõik paberid korras

Naturalisatsiooni korras jalgpallurile kodakondsuse andmine on viimase aasta jooksul olnud teemaks ka Eestis – 5. aprillil täitub 8 aastat Eestis elamist poolkaitsjal Zakaria Beglarišvilil, kes on tänaseks juba edukalt sooritanud kodakondsuseksami. Ka Beglarišvili puhul kerkis korraks üles küsimus viiest püsivalt Eestis elatud aastast, sest poolkaitsja tuli Eestisse Flora ridadesse 2010. aastal, ent naasis 2013. aastal Gruusiasse. Tänavu talvel siirdus ta küll laenulepingu alusel Ungarisse Honvedi ridadesse, kuid kodakondsuse saamist see ei takista.

Nimelt siirdub Beglarišvili teise Euroopa Liidu riiki, mis tähendab, et tema Eesti elamisloa kehtivust ega ka kodakondsuse taotlemist see ei mõjuta. Seaduse mõistes tähendabki aga Eestis püsivalt elamine elamisloa olemasolu ehk Beglarišvilil täituvad kümnekonna päeva pärast nii nõutav kaheksa-aastase Eestis elamise kui ka viieaastane püsivalt siinviibimise periood ning takistusi Eesti passi saamisel enam olla ei tohiks.

Moraesi puhul peavad FIFA juristid aga ilmselt sukelduma Ukraina seaduste paragrahvirägastikku, et teha esmalt kindlaks, kas talle kodakondsuse andmine oli üldse seaduspärane ning teiseks selgitada välja, kas vastaval moel kodakondsuse saanu tohib FIFA egiidi all peetavatel võistlustel osaleda. Aega selle kõigega tegelemiseks õnneks on, sest selgus peab saabuma alles juunikuuks, kui peetakse järgmised EM-valikmängud.

Probleemide keskmes varemgi

Veidral kombel on Junior Moraes suutnud Ukrainas juba varemgi segadust tekitada, ent seda suuresti enda süül. Eelmisel hooajal keeldus ta nimelt Kiievi Dinamoga lepingut uuendamast ning visati seetõttu ajutiselt isegi meeskonna treeningutelt välja. Lõpuks lõi ta aga 18 liigamänguga viis väravat, lisades Euroopa liigas sellele seitse tabamust.

Hooaja lõpus sai temast siiski vabaagent ning brasiillane lõi käed Donetski Šahtari ehk Dinamo suurima konkurendiga. Ametlikult oli tal küll täielik õigus Šahtariga läbirääkimisi pidada ja nendega leping sõlmida, ent brasiillane oli enne seda mitu kuud vandunud, et talle on tehtud pakkumisi Hiinast ja Araabia Ühendemiraatidest, kui neist ei peaks aga asja saama, liitub ta kindlasti taas Dinamoga. "Juudas" ja "reetur" olid sestap ühed leebemad pöördumised, millega Dinamo fännid Moraesi kostitasid.

Seejuures ei võtnud ka Šahtari fännid Moraesi just kõige soojemalt vastu. 2016. aasta detsembris puhkes Dinamo ja Šahtari vahelises mängus suur lööming, kus peaosa täitis just Moraes. Brasiillane läks 61. minutil arust ära ning kostitas mitut Šahtari mängijat obadusega, enne kui punase kaardiga väljakult minema saadeti. Alaliit määras talle karistuseks koguni viiemängulise keelu, mille järel Dinamo kupataski ründaja Hiinasse laenule – hoolimata sellest, et tal oli Dinamo särgis tolleks hetkeks 16 mänguga kirjas 10 väravat.

Ebaõnnestunud Hiina-visiidile ja Dinamosse naasmisele järgnes eelkirjeldatud minek Šahtari ridadesse, mis ajas marru isegi tema kunagised kaaslased Dinamost. Esimese mängu uue klubi särgis pidas Moraes just Dinamo vastu, sest meeskonnad läksid vastamisi Ukraina superkarikafinaalis. Mängu eel ei surunud ükski Dinamo mees Moraesi kätt, sama kordus liigahooaja kolmandas voorus peetud omavahelises mängus. Dinamo fännid pildusid aga Moraesi tualettpaberirullidega ja demonstreerisid plakateid, mille sisu pole viisakas siinkohal tõlkima hakata.

Kas Ukraina koondise raske töö ja vaevaga välja teenitud neljale punktile tõmmatakse Moraesi tõttu samuti vesi peale või mitte, selgub hiljemalt suve alguseks. Selge on, et FIFA hoiab antud teemal teraselt silma peal ning välismängijast "ukrainlase", "eestlase" või ükskõik kelle tegemisel tuleb seadust väga täpselt järgida.

EM-valiksarja B-alagrupi hetkeseis praegu, mil Ukraina võit ja viik on endiselt jõus. Kui FIFA Ukrainalt punktid ära võtaks ja määraks neile kaks 0:3 kaotust, kukuksid ukrainlased väravate vahe tõttu Leedu järel viimasele kohale.