"Roosa jalgpalliga" rekordeid purustanud Tammeka tugitala: nii-nii suur üritus aitas seda entukat luua

27. AUGUST 2022 18:01

Siim Hummal, Tamme staadion

Eva-Maria Niit. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Tartu JK Tammeka alistas naiste Meistriliiga 17. mänguvoorus Pärnu JK Vapruse tulemusega 4:2. Heategevusürituse "Roosa jalgpall" raames peetud kohtumises purustati mitmeid rekordeid ning nii Kristina Bannikova kui ka Eva-Maria Niidu sõnul oli see kohati suurem kui jalgpall. Bannikova lisas, et eriti palju andis juurde see, et kohtumist oli tulnud jälgima enam kui 450 inimest.

"Kui on mõni inimene kes tegelikult elab seda läbi, siis me saame väga hästi aru, miks selliseid üritusi on vaja, miks on tarvis seda esiplaanil hoida, sest tegelikult abi on nii meeletult kallis. Selleks, et neid inimesi motiveerida, on vaja neid aidata. Nii tore, et sellist üritust nagu "Roosa jalgpall" tehakse. Ma loodan, et seda tehakse ka 20-30 aastat edasi. Palju õnne sellele üritusele ka, juubeliaasta ikkagi," alustas Pärnu JK Vapruse mängija Kristina Bannikova Soccernet TV otseülekandes.

Kohtumist oli jälgima tulnud 457 inimest, mis on nii "Roosa jalgpalli" kui ka Tammeka esindusvõistkondade tänavune rekord. Mida tähendab säärane number just naiste jalgpalli jaoks? "Kindlasti palju rohkem inimesi, kes tegelikult nägid, kuidas naised mängivad jalgpalli. Küll see mäng ei olnud võib-olla kõige ilusam vaadata, aga kindlasti tartlaste poole pealt väga suur emotsioon ja elamus ning nende võit.

Tegelikult mängijate jaoks ka hästi motiveeriv. Võõrsilvõistkonnana oli ka meeldiv mängida, kui inimesed elavad kaasa, ükskõik kas meile või vastastele, aga vähemalt on inimesed. Pärnus on meil ka väga hea kogukond, käiakse mänge vaatamas, aga üle Eesti ei ole sellist menu. Minu arust väga lahe, et saame niimoodi ühendada asju," jätkas Bannikova.

Mängust rääkides tõdes Vapruse pallivõlur, et hetkel ongi naiskonnal keeruline. "Kui te vaatate meie protokolli, siis meil oli vahetuses ainult kolm mängijat, aga üks on vigastatud, kes niikuinii ei oleks saanud mängu tulla. Ma arvan, et treeningutel kohal käimine võiks ka palju parem olla, mõned mängijad on Tallinnas, mõni läheb kooli. Väga keeruline on ikkagi sellist kooslust väljakul tekitada. Kui kusagil mingi lüli teeb midagi muud, siis teised jällegi mõtlevad, et see on ebaloogiline ja siis ei saagi seda voolavust tulla. Tuleb lihtsalt treenida ja teha seda, mida me oskame, ja loota, et kuidagi saame hakkama," selgitas Bannikova.

Mida positiivset saab tänasest kohtumisest kaasa võtta? "Kaks väravat ikkagi lõime ja juhtisime ka. Väljakul selline võitlusvaim on meil alati olnud hea, võib-olla see. Aga ma ei oska rohkem positiivset välja tuua," lõpetas Bannikova.

Kristina Bannikova. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

"Roosa jalgpalli" üks peakorraldajatest Eva-Maria Niit alustas mängujärgset intervjuud kiidusõnadega. "Kõigepealt ma tahaks öelda kõigile aitäh, kes olid täna Tartus siin või kuskil eemal - see üritus ei ole ainult jalgpall, vaid see on kogu meie ühiskond. See, kuidas me suudame kõik kokku tulla ja teha midagi head, on täiesti kirjeldamatu tunne. Aitäh kõigile!"

Ka Niit tõdes, et pealtvaatajate rekordi purustamine on suur samm. "Rekordite aasta! Ma arvan, et meil ei olnud teist valikut. Siit ainult edasi. Nüüd on meil üks kõrge latt ees, millest tuleb vaikselt mäng mängu haaval üle hüppama. Tõesti, suur-suur asi. Aitäh kõigile, kes aitasid selle teoks teha!" sõnas Tammeka pallur südamest.

Kas vastane üllatas ka? "Me teadsime, et tuleb raske mäng. Meie omavahelised mängud on näidanud, et need on väga-väga võitluslikud, siin ei ole mitte midagi lihtsat. Jah, me võisime veidi toetuda sellele, et meil on nii-nii suur üritus siin ka, mis aitab seda entukat (entusiasmi - toim.) luua. Aga teadsime, et me ei saa ära unustada, et Pärnu on väga-väga raske vastane. Nad on põhjusega olnud esinelikus," lausus Niit.

Tammeka on suvekuudel saanud oma mängu natuke paremini käima. Mõneti võib selle osas vaadata Eestimaale naasnud Renate-Ly Mehevetsa poole. "Renate-Ly on hingega mängija. Ta on võistkonnamängija ja ta aitab igat mängijat nii platsil kui selle kõrval. Ma ütleks, et kõige suurem on see emotsionaalne tugi ja jõud, mis ta on meile toonud. Nagu me platsil näeme, siis ega ta seal ka alla ei jää, seal teeb samamoodi tegusid," selgitas Niit.

Järgmised sammud seab Tammeka esineliku poole. Kas saadakse ihaldatud koht ka kätte? "Võiks. Lootust on!" lõpetas Niit.