Mille nimel Eesti koondis seekordsel Rahvuste liiga hooajal mängib? Ainult plusside! Sest langeda ei ole sedapuhku võimalik kuskile.

Nimelt märgib tänavune hooaeg D-tasandi ehk rahvasuus "mudaliiga" luigelaulu. Järgmine ehk 2028-29 Rahvuste liiga hooaeg tuleb juba teistmoodi, kõigest kolme tasandiga. Igale tasandile kuulub 18 meeskonda, kes jaotatakse tugevusgruppide põhiselt kolme kuueliikmelisse alagruppi.

Iga koondis peab alagrupis kuus kohtumist, kusjuures senises kodus-võõrsil süsteemis ei mängita enam kõigiga, vaid ainult sama tugevusgrupi vastastega. Endast tugevamate ja nõrgematega kohtutakse vaid korra.

Suures plaanis meenutab süsteem juba mitu aastat Meistrite liigas, Euroopa liigas ja Konverentsiliigas kasutusel olevat lähenemist. Samamoodi hakkavad välja nägema ka EM-valikmängud, mille süsteemi UEFA hiljuti samuti reformis.

• Plaan paigas: 2028. aasta EM-i korraldajad peavad mängupääsme ise välja teenima

UEFA kiitis muudatused heaks mais ja kinnitas lõplikult hiljuti, 15. septembril Thessalonikis peetud täitevkomitee koosolekul. Kuigi D-tasand kaob, jääb tasandite vahel tõusmise ja langemise süsteem samaks, endiselt peetakse ka tugevaimal ehk A-tasandil veerandfinaalid ning nelja parima vaheline finaalturniir.

EM-valiksari löödi mäletatavasti kaheks – ülemisse poolde kuuluvad 36 Euroopa paremat meeskonda ning alumisse ülejäänud 18. Esimene liiga koosneb kolmest 12-liikmelisest grupist, Eestit puudutab aga praeguse seisuga teine liiga, kus on kolm kuueliikmelist gruppi. Seal mängitakse täpselt sama süsteemi järgi nagu uues Rahvuste liigas.

• FIFA skeemid Rahvuste liiga süsteemi selgituseks

Eesti jaoks on siinkohal kõige olulisem see, et praegu on meie koondis Euroopa edetabelis 44. kohal ehk EM-valikmängudeks kõrgemale tasandile pääsemise piirist päris kaugel. Edukas esinemine homme algavas Rahvuste liiga alagrupis Islandi, Bulgaaria ja Luksemburgi vastu tähendaks kahe kärbse tabamist ühe hoobiga - esiteks oleks võimalik heidelda Rahvuste liigas B-tasandile tõusmise nimel ja teiseks kindlustataks endale EM-valiksarjas parem asetus.

Usalduse kaotus FIFA presidendi Gianni Infantino suhtes on viimaste kuude jooksul ootamatult lähendanud Euroopat ning Kesk- ja Põhja-Ameerikat ehk UEFA-t ja CONCACAF-i. Nii on lauale tõstetud plaan, mis viiks kokku mõlema alaliidu 96 liikmesalaliitu ning looks mandriteülese Rahvuste liiga.

Kuna mõlemal mandril mängitakse Rahvuste liigat juba niigi, ei tooks see kaasa senisest rohkem kohtumisi. Mängud toimuksid septembrist juunini ja kattuksid FIFA koondiseakendega ehk asendaksid praeguseid vastasseise. Mõistagi kasutataks reisikulude vähendamiseks geograafilistest põhimõtetest lähtuvaid mängutsükleid, ehkki tegu näib sellegipoolest olevat plaani teel seisva suurima takistusega.

Enim võidaks plaanist tõenäoliselt Põhja-Ameerika, sest Euroopa tippkoondised kohtuksid regulaarselt Kanada ja USA-ga. Kuigi Mehhiko alaliit on avaldanud eduka MM-i järel Infantinole toetust, võib uus plaan ahvatleda neidki.

Nimelt on mehhiklased juba mõnda aega otsinud võimalust liituda mõne teise mandri alaliiduga – sisuliselt samamoodi, nagu Austraalia kolis 2006. aastal FIFA nõusolekul Okeaania alaliidust Aasiasse, et saada tugevamaid vastaseid ja seeläbi areneda. Mehhikol on väärilisi konkurente küll mõnevõrra rohkem, ent nende alaliitu vaevab tõsiasi, et väheseid valikmänge on võimalik edukalt turundada. Nii on Mehhiko proovinud lüüa kampa Conmeboliga ehk Lõuna-Ameerika alaliiduga, kuid Euroopa pakutav pakett võib seda plaani muuta.