Soccernet.ee toimetus valis hääletamise teel välja viis meeldejäävaimat hetke jalgpalliaastast 2018.

Kuigi hääli tohtis anda ka välismaistele sündmustele, siis meie koostatud subjektiivsest edetabelist tuleb välja, et rohkem läheb meile korda ikkagi Eesti jalgpalliga seonduv.

Erinevad töötajad pakkusid välja palju erinevaid momente. Esikoha nimel jäid aga konkureerima kaks hetke, millest mõlemas on ühendatud Euroopa klubijalgpalli tipp ja Eesti vutilugu.

Märgi kommentaaridesse ka enda jalgpallihetkede esiviisik!

Soccernet.ee TOP 5 jalgpallihetke:

Maksimaalselt oli võimalik koguda 30 punkti.

1. Ragnar Klavan mängis Meistrite liiga poolfinaalis / jõudis finaali - 18p

Ragnar Klavan pääses Liverpooli eest vahetusest väljakule mõlemas Meistrite liiga poolfinaalis, vastaseks oli Roma. Finaalis Klavan küll platsil ei käinud, kuid oli varumeestepingil tunnistajaks erakordsele mängule, mis sisaldas Gareth Bale'i käärväravat, Loris Kariuse prohmakaid, Mohamed Salahi vigastust ja Real Madridi kolmandat järjestikust triumfi.

Eestlane sai kokkuvõttes kaela igati teenitud Meistrite liiga hõbemedali, olles käinud eurohooaja jooksul väljakul seitsmes kohtumises, neist kolmes põhikoosseisus.

Ivar Lepik: "Aasta tagasi rõõmustasime selle üle, et Klavan sai mänguaega alagrupis, aga kevadel kukkusid järjest mitu olulist verstaposti. Esimene eestlane väljakul kaheksandikfinaalis, veerandfinaalis, poolfinaalis ... täpp i-le jäi küll mitmes mõttes panemata, kuid kes teab, millal ja kas üldse keegi Klavani saavutused ületab. Latt on kõrgele seatud."

Rasmus Voolaid: "Pole saladus, et Eesti koondise ja klubide kõrval tuksub minu süda tugevaimalt just Liverpoolile. Seega ei olnud minu jaoks väärtus omaette Klavani finaalipääs, vaid Liverpooli & Klavani ühine edu. See, et Klavan ka seal vingelt mängis, keeras asjale vinti veel mitu korda peale. Pole vist paremat sõna kirjeldamaks Liverpooli mängustiili kui Jürgen Kloppi enda kasutatud heavy metal jalgpall, aga täpselt seda see oli. Portole viiekas, Cityle 3:0 ja 2:1, Romale 5:2 ja otsa 2:4. Kuldaväärt meelelahutus ja Eesti mees selles heavy-ansamblis vääriliselt sees. Ülikõva! Hämmastav, et Klavan ei väärinud kohta aasta sportlase nominentide seas, aga see on teise saate teema. Jürgen Kloppile Maarjamaa Risti teenetemärk? Või vaatan asja liiga punaste prillidega?"

2. UEFA superkarikafinaal Tallinnas - 16p

Eesti Vabariigi suurel juubeliaastal sai Tallinn õiguse korraldada UEFA superkarikafinaali, milles kohtusid Madridi tippklubid Real ja Atletico. Mäng vastvalminud A. Le Coq Arenal kujunes põnevaks etenduseks, mille Atletico võitis lisaajal 4:2.

Superkarikafinaali raames viibis Tallinnas ligi 10 000 väliskülalist, kes tõid viis miljonit eurot turismitulu. Otsepilt Eestist jõudis ligi 50 miljoni televaatajani, sotsiaalmeedias registreeriti üritusega seoses 61 miljonit erinevat tegevust.

Kasper Elissaar: "Nii kõrgetasemelise mängu nägemine Tallinnas oli lihtsalt harukordne. See oligi "üks kord elus" sündmus. Eelkõige jäi see meelde ka kogu platsivälise meluga, mida maailma kahe tipptiimi kohalolu Tallinnasse tõi. Isiklikult ei unusta mängu järel intervjuude alas veedetud kahte ja poolt tundi, mille jooksul õnnestus saada Thomas Parteylt üheminutiline intervjuu ja mitmes erinevas variatsioonis keeldumine maailma tippjalgpallurilt. Kuigi Toni Kroosi "Sorry!" järel tehti kolleegide poolt lõbus ettepanek, et võiks teha uudise pealkirjaga "Toni Kroos vabandas Eesti rahva ees", jäi selline šedööver sündimata ja lahkusin kell veerand neli hommikul staadionilt sisuliselt tühjade kätega."

Meinhard Pulk: "Mul endal kujunes otsene kokkupuude selle üritusega olematuks (piirdusin vaid mängu vaatamisega televiisorist), kuid selle mõju on niivõrd kolossaalne, et seda ei saa minu tabelis mujale panna kui esimene koht. Tänu sellele mängule nägi Eesti publik aegade tõenäoliselt kõige kõrgetasemelisemat spordietendust, tänu sellele valmis lõpuks A. Le Coq Arena, tänu sellele tegid isegi mitmed Eesti klubid publikurekordeid (tänu karikate ringreisidele), tänu sellele said mängu korraldajad hindamatuid kogemusi juurde (kas või see, kuidas murukvaliteeti tõsta) jpm. 5 miljonit eurot, mis staadionile kulus, läks igati asja ette."

3. Nõmme Kalju läbis liigahooaja kaotuseta - 8p

Nõmme Kalju ei saanud Premium liigas ainsatki kaotust ning teenis oma teise Eesti meistritiitli. Kaks korda olid nõmmekad pealinnarivaalide vastu veel lisaminutitele minnes kaotusseisus, aga alati suudeti lõpuks vähemalt viigistada. Viike kogunes 11 ja tiitel kindlustati alles viimases voorus, kuid kõik lõppes nõmmekate jaoks õnnelikult.

Varem olid taasiseseisvunud Eestis terve meistriliiga hooaja suutnud kaotuseta läbida ka Tallinna Norma (1992, 1992/93), Tallinna Flora (1994/95, 2003) ja Maardu Levadia (2000), aga siis oli üks hooaeg kestnud maksimaalselt 28 vooru.

Ivar Lepik: "Kalju jalgpall ei olnud ehk alati silmale ilus vaadata, kuid lõpuni välja pragmaatiline ja efektiivne, tasuks 36 kaotuseta mängu. Tulemus tulemuseks, aga erakordselt sümpaatne oli hooaja viimasel päeval Hiiul toimunu – Kalju on tugeva kogukondliku identiteediga klubi, kelle tiitlipidustused ei piirdunud staadioni aiaga. Viimase päeva õhkkond oli eriline."

Kristjan Remmelkoor: "Kalju polnud hooaja eel isegi favoriit number üks ja nende koosseis ei tundunud nii tugev nagu mõningatel varasematel aastatel, aga hooaja jooksul 36 kaotuseta mängu 36-st?! Seda polnud varem suutnud mitte keegi. See, kui isegi koleda mängu või punktide loovutamise puhul kordagi ei kaotata, hoiab arvatavasti ka vaimselt meeskonna moraali kõrgel."

4. Eesti võitis Rahvuste liigas võõrsil Kreekat - 8p

Eesti koondise peatreener Martin Reim tegi eelneva Ungari-mänguga võrreldes algkoosseisus koguni seitse vahetust. Need, kes võõrsil Kreeka vastu võimaluse said, koondist alt ei vedanud ning võtsid Rahvuste liiga hooaja lõpetuseks 1:0 võidu.

Pealelöögid olid Kreeka kasuks 28:5, võõrustajad kolistasid ka väravaraami, Sergei Lepmets pidi kõvasti tööd tegema ja Eesti värav oli tegelikult Vasilis Lampropoulose omavärav, aga see kõik ei kahanda võidu väärtust.

Martin Reinsalu: "Kui hooaja algul öeldi Liverpooli meeskonna kohta, et Premier League'i tiitli nimel on vaja hakata võitma ka koleda mänguga, siis paistab, et Eesti koondis pani siit midagi kõrva taha. Mäng Kreeka vastu polnud kaugeltki ilus ja võõrustajad olid selgelt domineerivamad. Kokkuvõttes maksavad aga löödud väravad ja siin jäid kreeklased nullile. Lõpuminutid olid korralikuks närvipingeks, aga mõnus oli kaasa elada, et Eesti suudaks vastu pidada."

Kristjan Remmelkoor: "Millal Eesti koondis uuesti Rahvuste liiga C-tasandil võidu teenib? Võib-olla mitte niipea. Millal Eesti koondis uuesti ühe endise Euroopa meistri kahes järjestikuses võõrsilmängus (eriti kui mängud käivad punktide peale) nullil hoiab? Võib-olla mitte kunagi. Kummalgi meeskonnal polnud küll enam edasipääsu/väljalangemise mõttes midagi kaalul ja publikut oli vähe, aga see oli kindlalt Eesti 2018. aasta parim tulemus."

5. Eesti tegi Rahvuste liigas Ungariga 3:3 viigi - 8p

Kolmes eelnevas Rahvuste liiga mängus kuivale jäänud Eesti lõi kodus Ungarile koguni kolm väravat. Kahjuks lõi ka Ungari kolm, aga vähemasti avas Eesti oma punktiarve.

Avavärava kombineerisid Karol Mets, Henrik Ojamaa, Henri Anier ja Siim Luts. Neist viimasele tõi see tabamus hiljem Hõbepalli. Artur Pika tsenderdusest sai Mate Patkai kirja omavärava, mis tõi vahepeal kaotusseisu jäänud Eestile 2:2 viigiseisu. Konstantin Vassiljevi pikast rikošetiga söödust üks-ühele pääsenud Anier viis kodumeeskonna 3:2 juhtima, lõppsõna jäi siiski ungarlastele.

Ivar Lepik: "Eesti koondisele ei ole kunagi olnud lihtne pöialt hoida, aga 2018 oli mitmes mõttes erakordselt õnnetu. Kaukaasia turnee ebaõnnestunud katsetused; Balti turniiri võidulootus ja selle ärakäkkimine; Rahvuste liiga tasavägised, kuid õnnetud 0:1 kaotused. Mäng Ungari vastu oli aga justkui palsam hingele ajal, kui usk hakkas kaduma. Suudame küll!"

Rasmus Voolaid: "Eesti jaoks oli Rahvuste liiga kulgenud kuidagi väga nukralt ja enne Ungari mängu polnud staadionile minnes kohe üldse õiget koondisemängu feelingut ja kõik ennustas halba. Kohale jõudes ja teiste ajakirjanikega veidi vesteldes tuli aga järsku selline tunne, et kurat, midagi on ikkagi õhus. Kui esimestes mängudes polnud meil kohe üldse õnne ja samamoodi ei tulnud ega tulnud väravad, siis selles mängus oli meil mõlemat ohtralt. Kas meile maksti miski karmavõlg tagasi? Kuigi mängisime (kaks korda) edu maha, siis see oli vägev jalgpalliemotsioon ja kindlalt aasta plusspoolele."

Mainimist leidsid veel:

• Ragnar Klavani värav Premier League'is
• Konstantin Vassiljev Poola tugevuselt kuuendas liigas
• Saksamaa häving MM-finaalturniiril
• Manchester Unitedi treenerivahetus
• Eesti liigahooaja algus sisehallis
• Narva Transi ja Pärnu Vapruse mäng
• Meistrite liiga veerandfinaal Barcelona - Roma
• Horvaatia vägiteod MM-finaalturniiril
• Prantsusmaa triumf MM-finaalturniiril
• Mait Toomi näpuskandaal
• Fänniturniir 2018