Tartu jalgpalliklubid peavad nii sellel kui ka järgmistel aastatel talviti treenima Põlvas, sest seal on harjutamiseks sobiv soojendusega väljak. Tartusse hakatakse sellist ehitama kõige varem paari aasta pärast.

Eelmisel hooajal Eesti meistriliigas viiendale kohale tulnud jalgpalliklubi Merkuur suundus Põlvasse 19. jaanuaril, Tartusse naastakse alles pärast homset sõprusmängu FC TVMKga.

Merkuuri laager läheb maksma umbes 80 000 krooni, kuid selle korraldamise põhjused on klubi esindaja Boriss Hrabrovi sõnul lihtsad.

«Tingimused on lihtsalt paremad,» nentis Hrabrov. «Plats on täiesti puhas ja roheline, saame rahus hommikust õhtuni mängida. Võib isegi öelda, et tingimused on ideaalsed.»

Lisaks Merkuurile käib Põlvas treenimas ka Tammeka, kes kasutab sealset staadioni korra nädalas ja kulutab seeläbi lisaks ajale iga treeningukäigu peale tuhatkond krooni.

Tartu Spordibaaside direktori Raido Mägi sõnul saavad noored ja amatöörid treenida ka Tamme staadioni kunstkattega väljakul, kuid tippmängijaile on talvel libedaks muutuv väljak väga ohtlik.

Lahendus on, raha pole

Tammeka tegevdirektori ja väravavahi Janno Hermansoni väitel saaks treeninguprobleemi lahendada väga kergesti: järgmise aasta suvel valmiva Tartu spordimaja jalgpalliväljaku alla tuleks paigaldada soojendussüsteem, mis lubaks platsil ka talvel korralikult trenni teha.

Väljaku soojustamine takerdub aga rahapuudusesse. Sellise süsteemi väljaehitamine läheks maksma umbes 1,4 miljonit krooni, mida rael pole abilinnapea Hannes Astoki sõnul mitte kuskilt võtta.

Tegelikult oleks kõigepealt vaja väljakusse investeerida 700 000 krooni, et valmis ehitada kõik platsi alla jäävad osad. Kui seda summat ei leita, jääb jalgpalliplats soojenduseta, sest poleks kuigi mõistlik juba paigaldatud kunstmuru valmis väljakult hiljem uuesti üles võtta.

Abilinnapea hinnangul polegi mõtet kõnealusesse jalgpalliväljakusse rohkem investeerida – sellele kulub niigi 6,74 miljonit krooni.

Rong on läinud

Et linnavalitsuse kulutusi vähendada, oleks näiteks Tammeka kindlasti nõus väljaku kasutamise eest tasuma kõrgemat üüri.

Samuti kinnitas Tammeka tegevdirektor Hermanson, et kui klubi leiab lisatoetajaid, oleks mõeldav ka suurema summa ühekordne investeerimine. Kui klubid saaksid kokku näiteks poole vajaminevast summast, kas linn oleks nõus panema teise poole omalt poolt?

«See rong on läinud ja see pole nii kriitiline asi,» nentis Astok. «Jube lihtne on öelda, et pange paar milli veel sisse, kuid nii ei saa asjadele läheneda.»

Abilinnapea arvates tasuks soojendusega väljak ehitada Tamme staadionile praeguse kunstkattega platsi asemele. Sellise väljaku ehitamine võiks kõne alla tulla kõige varem paari aasta pärast.

«Selleks ajaks on praeguse kunstmuru kasutusaeg läbi,» selgitas Hannes Astok. «Lisaks saame seal siis teha ka muid töid.»

Tartule kõige lähem ehk Põlva kunstväljak valmis eelmisel aastal. Lootospargi nime kandev staadion on kaetud Belgias toodetud kolmanda põlvkonna kunstmurukattega ja läks koos soojendussüsteemi paigaldusega maksma 5,3 miljonit krooni.

Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige ja jalgpalliklubi Põlva Lootos president Indrek Käo, kes sai staadioni rajamise eest Põlvamaa Kultuurkapitali ekspertgrupilt 2004. aasta sporditegelase aastapreemia, nentis Postimehele, et staadioni rajamine oli hädavajalik.

«Esiteks oli Põlva enda noortel vaja korralikku treeningukeskust,» selgitas Käo. «Samuti tahtsime Lõuna-Eestis ergutada selliste kunstväljakute ehitamist.»