Tallinna FCI Levadia mängis end Premium liiga avavooruga esimeseks. Nonparellid lisati tordile laupäeval, kui hilisest standardist vajutati ära ka Nõmme Kaljule. Kui Levadia mängupilt on portsu kiitusi saanud, siis mis keelt räägivad numbrid?

Ajal, mil InStat ümberkorraldusi teeb ning Soccernet.ee-l puudub võimalus suurimaid õhuvõitlejad ja tsenderdajaid raportisse toksida, tuleb valida lihtsalt teistlaadi mätas. Nii tõttab appi söötude võrgustik (ingl passing network), mis aitab mõista, kuidas mängu põhiraskus jaotus.

Maakeeli on tegemist võrguga, mis aitab selgitada, millised pallurid mängu tegid. Mida tumedam ja paksem joon kahe mängija vahel, seda rohkem lükati omavahel söötu. Õhemad niidid tähendavad seega harvemat kõksutamist.

Kuna söötude võrgustikust on võimalik maksimaalset kasu saada siis, kui igal lülil on võrdne võimalus pildis olla, siis on allolev FCI Levadia võrk koostatud avapoolaja numbrite põhjal. Vajalik märkus: andmed on kogutud otsepildist ehk igasuguste korduste tõttu võib esineda minimaalseid kadusid.

Kõige populaarsemad sööduliinid olid Vallner-Fomba ja Fomba-Lugtmeijer

FCI Levadia kindamees Karl Andre Vallner lükkas Bourama Fombaga 12 söötu. Sama palju liikus pall Mali keskkaitsja ja Casper Nicolas Lugtmeijeri vahel. Järgnesid Edgar Turi ja Heitori sööduliin ning Til Mavretici ja Lugtmeijeri liin, mida kasutati 11 korral. Kokku moodustasid 11 väljakul olnud mängijat 44 sööduliini ehk kõik kõigiga palli ei toksinud.

Vallner annab palliga mängus lisakäigu

Kui enamasti on kõige tugevam sööduliin keskkaitsjate vahel, siis Fomba ja Heitori näitel mitte. FCI Levadia keskkaitsjad vahetasid palli kokku seitsmel korral. Lisades numbritele mängus nähtu, siis oli loogika lihtne: kui pall liikus kaitseliinis ühelt äärelt teisele, siis võeti tihtilugu kampa just Vallner.

Niisiis ei lõika FCI Levadia palliga mängus kindameest välja, vaid kasutab "lisalüli" enda kasuks ära. Kusjuures Vallneri ja keskväljal toimetanud Aleksandr Zakarljuka tehtud ja saadud söötude vahe on kõigest üks - 32 vs. 33.

Mäng käis ümber kapten Mavretici

Kuigi FCI Levadia märkis protokollis Mavretici parempoolseks ründavaks poolkaitsjaks, siis tegelikkuses oli nii temal kui ka Mihkel Ainsalul suhteliselt vaba roll käia nii madalamal kui kõrgemal müttamas. Nii kogunes Mavreticile kokku 52 söötu, mis tegi lähima jälitaja Fomba tulemusele silmad ette viiega.

Söötude võrgustikust on näha, Mavretici ja Lugtmeijeri vahel oli tugev liin. Vaadates vaid joonist, siis on seda raske seletada - miks ei mänginud vasakkaitsja nõnda lustlikult kokku lähimate meeste Ainsalu ja Zakarljukaga?

Võttes kampa ka mängus nähtu: Mavretic liikus tihti vasakkaitsja kohale, ajades sellega Lugtmeijeri kõrgemale, samas käis ta ka lihtsalt toetust pakkumas number 6 positsiooni pealt. Säärased liikumised tegid Mavretici sageli priiks meheks, kellega oli mugav söötu lükata ja järgmist sammu otsida.

Felicio mängis kaaslastega rohkem kokku kui Agyiri ja Velijev

Felipe Felicio on FCI Levadia jaoks oluline mast ründeliinis. Peale selle, et brasiillasel on olemas nii trikipagas kui väravavaist, on ta seni silma paistnud kasuliku target-ründajana. Seda toetavad osaliselt ka söödud: kui Feliciole andis ja sai kokku 23 passi, siis äärtele märgitud Ernest Agyiri (kellel oli tegelikult väga vaba roll) ja Murad Velijevi samad näitajad olid vastavalt 20 ja 16. Enim mängisid Felicioga söötu Lugtmeijer ja Mavretic (mõlemad kuus söötu) ning Zakarljuka (viis).

Alustanud Lugtmeijer vs. teiseks poolajaks sekkunud Yakovlev

FCI Levadia alustas teist poolaega ühe vahetusega: vasakkaitsja Lugtmeijer tegi ruumi tugevalt ründavama suunitlusega Ioan Yakovlevile. Võttes arvesse vasakkaitsja rolli avapoolajal – top 3 söödulükkaja – siis võib uskuda, et treeneritetiim nägi seal hulgaliselt potentsiaali teha palliga tegusid.

Kui mäng näitas, et välejalgse Yakovlevi tulek muutis FCI Levadia vasaku ääre ründavamaks ning mehel oli vaba voli teha tegusid tervel 105 meetrisel lõigul, siis numbritel on oma lugu. Lugtmeijer lükkas ja sai kokku 44 passi, Yakovlevi näitajaks kujunes 39. Kui alustanud äärekaitsja vahetas ründajatega seitse palli ning poolkaitsjatega 23, siis Yakovlevi numbrid jäid samasse auku - üheksa ja 23.

Ainus erisus koorub välja kaitsjate ja väravavahiga tehtud söötudes: Lugtmeijer 14, Yakovlev seitse. Niisiis jääb mulje, et vahetusest tulnud vasakäär võttis selgelt tihedamini esimese sihi rünnakule ning kaitseliinis niisama kõksutamisele ülemäärast aega ei raisanud.