Premium liigas püsimajäämise nimel võitleva Tartu Tammeka peatreener Dmitrijs Kalašnikovs üllatas kõiki, saates FC Flora vastu platsile sisuliselt duubelmeeskonna, mida tugevdasid vaid üksikud esindusrivistuse mängijad. Pärast Floralt saadud 0:9 kaotust selgitas Kalašnikovs põhimeestele puhkuse andmist lihtsalt: tema sõnul ei olnud tal sisuliselt teist valikut, sest mehed peavad olema värsked laupäevaseks mänguks Kuressaarega.

Tammeka ridades debüteerisid Premium liiga tasemel Egert Naruson ja Georg Lani ning vahetusest sekkunud Kevin Burov ja Kener-Mairon Krull, esmakordselt kuulusid sel tasemel algkoosseisu Giacomo Uggeri, Carl Robert Mägimets, Henri Käblik ja Mikk Raid. Tammeka tänavuse hooaja põhimeesteks võis väljakul käinutest pidada vaid Mait Toomi, Kevin Aloet ja Mihkel Järvistet ning väikese mööndusega ka Dominic Laaneotsa.

"Muidugi oli see raske otsus. Ma pole ju loll ega tegele esimest päeva jalgpalliga. Aga samas polnudki see võib-olla niivõrd valik ega otsus, mida teha. Mulle on seatud üks eesmärk ja selleks on liigasse püsima jäämine. See on kõige tähtsam. Kui jääme püsima, pole miski muu oluline," selgitas Kalašnikovs pärast eilset kohtumist Soccernet.ee-ga vesteldes.

"Meil on olnud rasked nädalad. Juhtus nii, et pidime eelmisel nädalal mängima raske mängu Pärnuga," viitas ta edasi lükatud ja eelmisel kolmapäeval peetud kohtumisele otsese konkurendi Pärnu Vaprusega, keda võideti tänu Artur Uljanovi 88. minuti väravale võõrsil 2:1 ning käristati edu liigatabelis jälitaja ees neljale punktile. "Lisaks oli otsustav kohtumine Narvaga ja derbi karikasarjas Tartu Kaleviga."

Pühapäeval peetud karikamängus, mis oli Tammekale samuti tähtis, sest karikasarjas konkurentsis püsimine säilitab klubile õrna, ent siiski mitte olematu lootuse eurorahale, kasutas Kalašnikovs suures osas põhikoosseisu, tehes võrreldes Vapruse-mänguga vaid kaks vahetust. Sellest hoolimata suudeti kogenud kunagistest tippmeestest koosnev Kalev lõplikult põlvili suruda ja edasipääs veerandfinaali kindlustada alles viimase kümnekonna minutiga.

"Need mängud röövisid meilt palju jõudu ja mulle tundus meeskonda seestpoolt vaadates ilmselge, et Flora vastu kaotaksime seda veelgi. Laupäeval ootab aga juba ees tähtis kohtumine Kuressaarega. Nii et selles mõttes oli mul küll valik, aga tegelikult valikut ei olnud," kirjeldas Kalašnikovs.

Ülisuurt kaotust ei pannud ta seetõttu vähimalgi määral noorte ja kogenematute mängijate süüks. "Ajame ühist asja ja oleme kogu klubina sama eesmärgi nimel väljas. Mitte need poisid, kes platsil käisid, ei kaotanud – me kõik kaotasime. Mina samamoodi. Aga ühtlasi on meil ühiselt võimalik sellest ka edaspidi võita. Ma loodan väga, et kõik saavad aru, miks sellise sammu astusin. Kas otsus oli õige, näitavad loomulikult järgmised mängud."

Mida ta meestele riietusruumis ütles? "Kaotus on alati kaotus. Mul ei olnud neile sellise skoori järel muidugi palju rääkida, kõik mõistsid olukorda niigi. Mängisime palju pallita, läks nii."

Edu kriteerium on vaid üks asi - püsimajäämine

Kaido Koppeli lahkumise ja Kalašnikovsi saabumise järel sai Tammeka esmalt Legionilt, Paidelt ja Floralt veel kolm kaotust, ent neile järgnesid kolm võitu. Kuidas on lätlane suures plaanis rahul sellega, mis suunas meeskond liigub?

"Pean taas kordama, et tähtis on praegu vaid üks asi – kas jääme kõrgliigasse püsima või ei jää? Igas klubis on omamoodi aura, erinev olukord. Kas sellest, mida praegu teeme, piisab, pole võimalik ette teada. Aga näiteks viis, kuidas Pärnu vastu võidu välja võitlesime, annab kindlust. Nagu ka Narva vastu näidatud mängupilt," sõnas ta.

Kalašnikovs andis mõista, et tartlastes võis tänavu olla maad võtnud liigne rahulolu, nüüd on aga mõistetud. et kõrgliigakoha nimel tuleb ränka vaeva näha. "Tammekal on alati olnud ambitsioon olla tabeli ülemises pooles, mängida umbes viienda koha kandis. Poisid on sellega harjunud. Reaalsus oli aga see, et kui mina klubisse saabusin, oli meeskond võitnud viimasest 19 liigamängust ühe. Nüüd saime samas üheksa päevaga kolm võitu järjest. Olen juba kuulnud – ja selle klubi puhul mitte esimest korda –, et räägitakse midagi mängupildist, sellest ja teisest ... Kuulge, sügis on käes! Kui sul on jäänud hooaja lõpuni kuus-seitse mängu, et midagi päästa ja liigakoht kindlustada, on vaja tulemust!" rõhutas Kalašnikovs.

"Meeskonna vaim on räsitud, aga kellele ikka meeldiks selles olukorras peeglisse vaadata? Kipume kõik otsima süüdlast kuskilt mujalt, olgu selleks siis treener, väike palk, väljaku seisukord või klubi juhtkond. Endasse vaatamine on kõige raskem, aga just selleni tuleb jõuda. Ei ole vaja jälgida, mida Pärnu teeb, vaid tegeleda oma asjadega. Kuuest mängust kahes oleme nüüd võidu kätte saanud, kolm on veel ees."

Kalašnikovsil on Eesti klubide Esiliigasse langemisest päästmisega juba kahetised kogemused – tunamullu see tal Kuressaarega õnnestus, eelmisel hooajal takerdus Kalevi imeline tagasitulek lootusetuna paistnud seisust viimasel tõkkel. "Nagu ütlesin, on igas klubis olukord erinev. Praeguses Tammekas on võib-olla küll veidi kõrgema individuaalse klassiga mängijad kui mulluses Kalevis, aga niisuguses olukorras ei pruugigi see olla tingimata parem," nentis Kalašnikovs ning jätkas huvitava mõttekäiguga.

Kas mängija peab alati ise mõtlema?

"Kui mängijal on veidi vähem individuaalset klassi, teeb ta pigem nii nagu treener ütleb. Ta ei kipu ise üle mõtlema. Aga kui igaühel on omad mõtted, mida hakatakse väljakul ellu viima ... Olen poistele korranud sama, mida juba ütlesin – te võitsite viimasest 19 liigamängust ühe. Aga arutlete platsil, et võiks nii, võiks naa. Palun vaadake, kus me tabelis oleme! Viimased! Ise lööme vähe, endale laseme palju, mõlemas arvestuses oleme viimaste seas. Sellest seisust tuleb välja tulla! Võib ju rääkida, et mängijaid on vähe ... Aga kas teistel on palju? Näeme, et isegi Floral tuleb puudu, kui mitmel rindel rabada."

Lätlane rõhutas, et Tammeka on praegu seisus, kus endale ei saa lubada ühtegi mugavushetke. "Floral oli nüüd pärast ebaõnnestunud mängu (2:2 viik Kuressaarega – K. J. K.) selline hetk, sest me andsime oma valikutega neile selleks võimaluse. Aga kui võitled tabeli põhjas, ei ole sul seda luksust. See tekitab negatiivseid tundeid, sest pole vastaseid, kelle vastu saaks anda vähem kui 120%. Iga viimane kui punkt on tähtis. Kui oleksime kaotanud Narvale ja Pärnule, olekski meie jaoks juba kõik. Aga Tartu on linn, mis väärib kõrgliigameeskonda."

Ta rõhutas veel korra, et praegu pole aeg keskenduda mängupildile, vaid võidelda välja tulemusi. "Kui püsimajäämine on kindel, alles siis on õige aeg maha istuda ja arutada, kuidas edasi. Kas koos minuga või ilma, pole tähtis. Tähtis on aru saada, mis seisus me praegu oleme!"

Pisut on Kalašnikovs siiski riskinud, katsetades mõndagi meest uuel positsioonil. Näiteks Taijo Teniste nihutati mõneks mänguks keskväljale ja tema koha äärekaitses võttis sisse hoopis Reio Laabus. Viimase vigastuse tõttu mängis kohtumises Vaprusega keskväljal hoopis Sander Kapper. Veidi on lätlane muutnud ka Artur Uljanovi positsiooni, sest seni peamiselt äärel tegutsenud mees on nihutatud Tristan Koskori kõrvale teiseks ründajaks. Vapruse vastu toetas tandemit Koskor-Uljanov paremalt äärelt Kevin Mätas, kelle kaks väravasöötu võimaldasid ründepaaril skoori teha.

Kalašnikovs möönis, et kõik katsetused pole ehk edukad olnud, aga muid võimalusi tema käsutuses pole. "Mängijaid ma ju kuskilt praegu juurde ei saa, on need, kes on. Seega tuli midagi proovida. Minu põhimõte seisnes selles, et mängijad avastaksid endas mingeid uusi tahke ja võimeid. Näiteks Uljanoviga õnnestus see Transi ja Vapruse vastu hästi. Ka Mätas ütles mulle: treener, ma pole varem kunagi äärel mänginud ega tea, kuidas peaks seal olema. Vastasin: see, et sa ei tea, ei tähenda, et sa ei suudaks. Suudad küll! Ja ta oligi Pärnu vastu võtmetegija."

Teniste liigutamise taga oli aga soov viia meeskonna kõige kogenum mängija äärekaitsest väljaku keskele ehk võtmepositsioonile. "Osalt tuli välja, osalt mitte. Reio tunneb end muidugi keskel mugavamalt. Aga midagi pidi proovima. Ka nüüd Flora vastu mängis Kevin Aloe keskkaitses ja tegi seda väga tublilt – meile löödi küll üheksa väravat, aga temal polnud neist üheski süüd. Pigem päästis ta meid veel mitmest tabamusest. Ta loeb hästi mängu, ehk vaid kasvust jääb keskkaitses puudu. Aga nägin ära, et ta suudab seal mängida. Tuleb otsida, muidu ei leiagi võimalusi olukorda muuta."

Kalašnikovs ei tahtnud siiski öelda, et on tasapisi muutunud olukorraga rahul. "Eelmisel aastal läks Kalevis tegelikult lõpuks kõik minu tahtmist mööda ja mängisime väga hästi, aga lendasime ikkagi liigast välja. Mis rahulolust saab siis rääkida? Ise sõitsin koju. No mis rahul?! Või võtame Narva – nad pole siiamaani sama kõrgetele kohtadele kerkinud nagu siis, kui mina seal olin. Olgu, seal olid muidugi pidevalt mingid probleemid, sisemist rahulolu ei tekkinud kordagi. See on jalgpall! Tuleb lihtsalt oma tööd teha."

Sõnum Tammekale - muutustega tuleb suuta kohaneda

Kalašnikovsi eelnevad kriitikanooled ei tähenda vähimalgi määral, nagu ta ei usuks Tammeka edukasse tulevikku. “Ma ju näen, et see on väärt klubi, kellel on potentsiaali. Aga see võib olla nii pluss kui ka miinus. Klubi tuumik on pikalt koos püsinud, treenerid on siin väga kaua töötanud. Tekib hetki, kus mugavus lööb sisse. Nüüd sai viieaastane tsükkel ühe treeneri käe all otsa,” viitas ta enda eelkäija Kaido Koppeli alates 2016. aastast tänavuse suveni kestnud ametiajale.

"Praegu pole vaja asjadele vaadata selle nurga alt, mis on hea või halb. Tuleb vaadata nii, et jalgpall on erinev. Ühel treeneril on ühed vaated, teisel teised. Mängija peab suutma kohaneda. Ja mitte ainult mängijad, vaid kogu klubi personal. Kõigi jaoks on uue inimese tulek mingi muudatus. Uus inimene, uued tuuled, miks nii, miks naa ... Aga mis mõttes miks? Sest aega pole! Pole aega selgitada, tuleb tegutseda. Rahul olen siis, kui jääme püsima. Muu ei ole praegu tähtis," rõhutas Kalašnikovs veel korra ning lisas enda nägemuse oma ametist.

"Treeneril on üldiselt kaks ülesannet. Üks: teha tulemust. Teine: kasvatada mängijad. Kui õnnestub teha mõlemat, oled täielik tipptreener. Jürgen Klopp võttis näiteks keskpärased mängijad ja viis nad meeskonnana tippu. On neid treenereid, kes ei hooli niivõrd tulemusest, aga kelle käe alla tahavad mängijad õppima tulla. Ja siis on Jose Mourinho sugused, kelle trump ei ole mängijate arendamine, aga võidud tulevad," arutles ta.

"Eelmisel aastal jäi mul endal Kaleviga tulemus tegemata, aga nii mõnigi mängija tegi sammu edasi. Hannes Anier kaalus tõsiselt tippjalgpallist loobumist, aga hakkas minu käe all väravaid lööma ja sõlmis lepingu Levadiaga. Markus Allast siirdus Kuressaare ridadesse, Marek Kaljumäe jätkab Pärnus. Selle üle on hea meel. Eks paistab, kuidas läheb Tammekaga," lõpetas Kalašnikovs optimistlikul noodil.

Tammekal on jäänud Premium liigas pidada veel kolm kohtumist, kusjuures kõik kodus – laupäeval võõrustatakse Kuressaaret, 5. novembril Viljandi Tulevikku ja 21. novembril Pärnu Vaprust. Hetkel edestatakse Vaprust nelja punktiga, kaheksandaks kerkimise ja üleminekumängudelt pääsemise võimalus on aga pigem teoreetilist laadi. Olukorras, kus laual on tartlaste jaoks üheksa punkti, edestab Kuressaare neid just nimelt üheksa, Tulevik aga kaheksa punktiga.