Tartu klubide eelarved võiksid olla mitu korda suuremad, kuid mitmel põhjusel ei soovi kohalikud ega ka üle-eestilised firmad jalgpalli investeerida.
Tammeka juhatuse esimehe Priit Tiru sõnul on klubi selle hooaja eelarve natuke üle 3 miljoni krooni, millest põhimeeskonna käsutusse läheb pool ehk 1,5 miljonit krooni. Eelmisel aastal oli Tammeka kogueelarve 2,4 miljonit.
Võrreldes mullusega jäävad Tammeka toetajad suures osas samaks, kuid lisandumas on uus särgisponsor, kelle nime ei soovinud Tiru veel avalikustada.
Kallis spordiala
Tartu Merkuuri eelarve kujuneb klubi direktori Vladimir Karevi hinnangul umbes kolme miljoni krooni kanti, sest alla selle pole tema arvates võimalik meistriliigas läbi lüüa. "Jalgpall on väga kallis lõbu," nentis Karev.
Nagu Tiru, nii ei soovi ka Karev järgmise aasta sponsoritel pikemalt peatuda, väites, et firmad tahavad Tartu jalgpalli lihtsalt toetada.
Lähinädalatel peaks selguma ka Merkuuri algava hooaja särgisponsor.
Mõlemad mehed kinnitavad aga kui ühest suust, et eelarved täituvad aeglaselt.
Tiru hinnangul ei soovi firmad sporti toetada esiteks Eesti maksuseaduse tõttu, mis ei soosi spordiklubide toetamist: firmad peavad toetussummade pealt makse tasuma.
Samuti pole firmad veel harjunud spordisse investeerima ja firmaomanikud ei mõista endiselt, et nad võiksid ühiskonnale midagi tagasi anda.
Küll aga möönab Tiru, et sponsorid ei leia jalgpallis head reklaamiväljundit, sest kontakte on väga vähe televisioonis ülekandeid pole ja ajakirjandus tunneb ala vastu vähe huvi, sedagi sageli pigem negatiivses kontekstis.
Tammeka juhatuse esimehe hinnangul pole jalgpall oma mainelt ja tasemelt Eestis kuigi heas kirjas ning seetõttu loobuvad paljud firmad seda ala toetamast.
Kõige rohkem vaatajaid
Välismaal saavad klubid vähemalt natukenegi loota piletitulule, Eestis aga ei kata piletimüük tavaliselt isegi korralduskulusid.
Tartu Merkuuri käis eelmisel hooajal vaatamas keskmiselt 408 ja Tammekat 180 pealtvaatajat.
Need numbrid olid ka vastavalt meistriliiga ja esiliiga parimad.
"Võttes arvesse meie olematut infrastruktuuri, ei tahaks pileti eest küll eriti midagi küsida," nentis Tiru. "Peame leppima sellega, et Eestis on piletiraha küünemusta väärt."
Et klubid ei teeni midagi ka teleülekannetelt või nännimüügilt, peavad mõlemad Tartu klubid lootma kohalike firmade patriotismile ja soovile oma linna klubisid toetada.
Tiru sõnul näitab teiste Tartu spordiklubide kogemus, et põhitoetajad peavad olema kohalikud firmad, kuigi Tammeka sponsorite hulgas on ka üle-eestilisi ja loodetavasti varsti ka rahvusvahelisi firmasid.
"Nii me rõhume oma Tartu päritolule ja faktile, et põhiliselt on väljakul meie enda poisid," selgitas Tiru. "Kui Andrus Veerpalu suusatab, ei huvita kedagi, mis linna klubi ta esindab. Kuid jalgpalliklubidele on esinduslinn esmatähtis."
Firmanimega klubi
Toetusraha saamiseks on küll veel üks moodus, mida Eesti jalgpalliklubid pole seni kasutanud, selle võimaluse esimeseks näiteks võib olla just Tartu Merkuur.
Nimelt on klubi direktor Karev hoolega uurinud võimalust, kas jalgpalliklubi saaks meistrivõistlustel mõne firma nime all võistelda.
Luba selleks on tal nüüdseks olemas: Merkuur säilitaks juriidiliselt oma nime, kuid võistleks sponsori nime all.
"Olen Tõnu Sireliga (Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär M.S.) rääkinud, tema sõnul poleks see probleem," sõnas Karev. "Kuigi sellele väga positiivselt ei vaadata, aitab see siiski klubidel tugevamaks muutuda, sest nii saab klubisse raha tuua."
Eesti meistrivõistlused jalgpallis algavad Tartu klubidele 6. märtsil, mil Merkuur kohtub võõrsil FC Floraga ja Tammeka kodus esialgse kava järgi Tallinna Dünamoga.
Merkuur ja Tammeka kohtuvad meistriliigas esimest korda omavahel juba kolmandas voorus 16. märtsil kell 18.45.
Eelmine hooaeg
FC Flora, Tallinn 24 miljonit krooni
FC TVMK, Tallinn 7,8 miljonit krooni
FC Levadia, Tallinn 5,9 miljonit krooni
JK Merkuur, Tartu 2,5 miljonit krooni
JK Trans,Narva 2,5 miljonit krooni
JK Tulevik, Viljandi 2,5 miljonit krooni
FC Lootus, Alutaguse 1,8 miljonit krooni
FC Valga 1,5 miljonit krooni