Eesti U17 noormeeste jalgpallikoondis kogus Ungaris toimunud EM-valikturniiri kvalifikatsiooniringis kolmest mängust kaks võitu, millest piisas alagrupi esikohaks. Kevadel ootab 2005. aastal sündinute meeskonda ees Eliitring, mida Eesti koondised väisavad harva.

Soccernet.ee tabas vähem kui tund aega telefonitsi peatreeneri Marko Pärnpuu, et U17 koondise edukas turniir kokku võtta. Jutt sai aetud vaatamata pidevatele juubeldustele, mis telefonikõnet saatsid – Eesti noored vutimehed nautisid triumfi täiel rinnal!

"Väga suur osa viimasest poolest tunnist on kulunud rõõmustamisele. Erinevad kooskarjumised – tegime seda nii väljakul kohe pärast kui lõpuvilet kui ka hiljem riietusruumis – ja kuttidel on muusika põhjas ning laulud käivad. Meeleolu on väga ülev," rääkis Pärnpuu.

Edasipääsu osas mingit imerohtu ei olnud, vaid ikka need lihtsalt sõnastatavad, aga väljakul raskesti saavutatavad asjad, millega jalgpallis igal tasandil ja igas maailma otsas võidud välja lunastatakse. "Meeskondlikkus. Poisid võitlesid kõvasti ning meil jagus kvaliteeti, et palli hoida ja palliga mängida. Näpuotsaga peab õnne ka olema. Tänagi löödi meile korra latti ja korra posti. Originaalset vastust mul anda ei ole," lahkas Pärnpuu põhjuseid, miks Eesti turniirilt esikohaga koju sõidab.

Eesti esimene vastane oli võõrustaja Ungari ning tulemuseks 0:3 kaotus, kus polnud üleval mingeid agasid või olekseid. "Mängupilt eriliseks optimismiks põhjust ei andnud, sest võimalused meil praktiliselt puudusid. Aga nägin väljakul asju, mille toel võime oma mängu toimima saada.

Saan väga hästi aru, et kui Eesti noortekoondis saab 0:3 kaotuse, siis võib lootus tahta ära minna. Kutid tundsid mängu järel ka ise, et närv oli ikkagi natuke sees olnud. Ega nad ole ju kogenud neid mänge, kus õhtul pannakse tuled põlema, väljak on kastetud, hümnid ja mäng ise mõisa peale.

Maksime kooliraha ära ja enesekindlus hakkas kasvama. Sisestasime poistele, et meie vastas ei ole imeinimesed, vaid samamoodi luust ja lihast tegelased. See võib tunduda primitiivsena, aga kui arusaam kohale jõuab, siis annab tõesti juurde," rääkis Pärnpuu.

• VÄGEV! Eesti U17 alistas Gruusia, võitis valikgrupi ja marssis uhkelt Eliitringi!

Teine vastane Island asus kiiresti juhtima, aga esimese poolaja lõpus Karel Mustmaa viigistas ning kohe pärast vaheaega asuti Emir Dikajevi väravast juhtima. 2:1 edu püsis lõpuni. "Kaotusseis oli seotud ebaõnnega, sest väravavaht libastus, mille järel hargnesid sündmused, mis päädisid Islandi väravaga.

Aga meil oli kohe võimalus viigistada ning momente tekkis läbi terve esimese poolaja. Mulle andis eneseusku asjaolu, et mängisime palliga nagu võrdne võrdsega. Olen Eesti noortekoondises nii treeneri kui ka mängijana näinud, kuidas pigem tuleb olla rohkem ikka ilma pallita. Aga Islandi vastu hoidsime kenasti. Seisul 2:1 lõi Dikajev veel korra latti.

Et lõpus vastase surve alla jäime, oli mänguseisu arvestades loogiline. Eks selleks, et tulemus lõpuks kätte saada, peavad paljud asjad klappima. Kõige alus, millest enne ja pärast iga mängu räägin, on distsiplineeritud töö. Kui selle töö ära teed, siis tulevad ka momendid. Ning kui need ära kasutada, siis võib juhtuda nii, et võidad valikgrupi ja saad rinna kummi lüüa!"

Tänasele mängule alagruppi juhtinud Gruusiaga, kes oli viigistanud Islandiga ja alistanud Ungari, tuli Eesti vastu teadmises, et võit tagab igal juhul koha Eliitringis, aga mingid šansid säiliksid ka viigiga. Pärnpuu sõnul aga valikgrupi seisule enne kohtumist ülearu ei keskendutud. Fookus oli ikkagi mängulistel aspektidel.

"Teadsime grusiinide põhilisi käike ja jooniseid ning üritasime need kinni panna. Palju õnnestus, aga ühtteist läks ikka meie kaitsest läbi kah. Gruusia teenis palju standardolukordi, kust nad olid ohtlikud. Edasipääsust me enne mängu ei rääkinud peale selle, et rõhutasime satsile – kõik on meie enda kätes, kui oma asjad ära teeme.

Plaan nägi ette, et võtame Gruusia keskväljal vastu ja proovime nad söötudega eksima sundida. Meie ründajad tegid ees väga head pressingut. Ei saa öelda, et me teisel poolajal tohutu surve alla jäime, aga ei saa mainimata jätta terve meeskonna eneseohverduslikku hoiakut, mis on kõigi Eesti koondiste, ka A-koondise, edu aluseks.

Platsil tuleb meeletult tööd teha. Vahetasime kutte krampide pärast välja, aga tahan väga kiita, kuidas nad suutsid endast kõik väljakule jätta. Eestis poisid ju matše, kus tuleb end täiesti tühjaks mängida, ülearu palju ei saa," rääkis Pärnpuu.

Kevadel ootab U17 koondist nüüd ees Eliitring, kuhu kvalifitseerunud 32 koondist loositakse kaheksasse valikgruppi. Maikuus Iisraelis toimuvale finaalturniirile pääsevad iga alagrupi võitja ja seitse paremat teise koha omanikku.

"Supp läheb väga tummiseks, aga meie oleme kah seal sees! Praegune edasipääs on Eesti jaoks suur võit, aga see ei tähenda, et me kevadisele võistlusele turistiks läheme. Ei lähe. Ükskõik, kes vastu loositakse. Praegu me aga veel sellele ei mõtle, vaid rõõmustame kätte võidetu üle.

Meid kandis võistkondlik ühtsus. Mitte ainult mängijad ja peatreener, vaid kogu ülejäänud meeskonna staff samuti. See sümbioos peab toimima. Tahan sama staff'iga jätkata ja äkki antakse alaliidu poolt midagi juurde. Praegu on aga nii, et bussis käib tümakas, kutid laulavad ja kõigil on suu kõrvuni. Täpselt nii nagu peab!" raporteeris Pärnpuu Ungarist.

Tema sõnade paikapidavust kinnitas taustalt kostunud vahva võidumöll.