Eesti parim Varssavi kaevikus – Ragnar Klavan (19)
Eesti koondise oodatud EM-i sõelmäng Varssavis kujunes üheks suureks kannatamiseks. Sisuliselt kogu mäng möödus sügaval kaitsekaevikus. Algselt järgiti seal valitud mänguplaani, ränkade tagasilöökide järel purunes see plaan aga kildudeks ja siis puudus Sinisärkidel jõud ja oskus, et sundseisust välja rabeleda.
Murrang sündis 22. minutil, mil Ken Kallaste hindas vasakkaitses olukorda valesti ning lubas Przemyslaw Frankowskil süütust olukorrast Karl Jakob Heinaga silmitsi pääseda. Teine rebenemine järgnes juba viis minutit hiljem paremkaitses, kus Maksim Paskotši lühikese ajaga teise kollase kaardi teenis ja väljakult minema saadeti.
Avapoolaja lõpuni õnnestus Eestil minimaalset kaotusseisu säilitada ja imepisikest lootuskiirt elus hoida. Teisel poolajal kustus see aga kiiresti. Paskotšile mõlemad kaardid põhjustanud Nicola Zalewski jätkas Eesti äärekaitsjate terroriseerimist ning tegi eeltöö koguni kolmele väravale.
Ainus rõõmupiisk Sinisärkide kannatuste-merre langes 78. minutil, mil Martin Vetkal realiseeris Eesti kohtumise ainsa ohtliku olukorra auväravaks.
Soccernet.ee toimetuse hinded:
Karl Jakob Hein – 5. Soliidne esitus, kuid viis palli tuli ikkagi võrgust välja korjata ja see ei ole väravavahi jaoks kunagi rahuldav tulemus. Väravate juures on tema süüd raske näha, olgugi et 0:3 löödi väga kaugelt. Plusspoolele jäävad kuus tõrjet ja hulk olulisi sekkumisi kõrgete pallide puhul. Eriti meeldejääv oli viskumine Robert Lewandowski lähilöögi ette, mis Barcelona supertähe kuivale jättis.
Maksim Paskotši – 2. Kaks kollast kaarti 27. minutiks Eesti koondise läbi aegade ühes kaalukaimas kohtumises – see on õudusunenägu. Pehmendavaid asjaolusid võib otsida harjumatust positsioonist ja sellest, et Poola ründaski mängu algul just tema äärelt ning Roma ääreründaja Nicola Zalewski oli kõige teravam ja tulemuslikum mängija väljakul. Siiski ei muuda see fakti, et Paskotši eksimused tõmbasid Eesti võimalustele varakult kriipsu peale.
Joonas Tamm – 4. Alustas kohtumist tugevalt, jättes jõulise ja määrustepärase kehamänguga Lewandowski murule käsi laiutama ning tehes veel mitmeid olulisi sekkumisi. Ajapikku hakkas aga ka üha enam eksimusi sisse lipsama.
Ragnar Klavan – 6. Aitäh, Raku, kõige eest! Kui mängu eel ringles veel kahtluseid, kas 38 eluaasta ja Tallinna Kalevi tempo pealt on võimalik sellisel tasemel edukalt hakkama saada, siis väljakul näitas ta taaskord, mida tähendavad klass ja kogemus. Klavani pealt ei kärisenud peaaegu midagi, mängu lõpuks kogunes tema arvele tänu hindamatule positsioonivalikule tohutu hulk sekkumisi ja lappimisi.
Karol Mets – 4. Eesti kapten paistis oluliselt vähem silma kui tema kaitsekaaslased, seda nii positiivse kui ka negatiivse poole pealt. Kuna lühikest lahtimängu ei harrastatud üldse, siis jäi ka tema vasak jalg seekord peitu. Omavärava puhul on raske talle klaarimisüritust pahaks panna. Poola neljanda värava eel käis ta aga keskväljal pikali ega jõudnud tagasi, vaadates pealt, kuidas Artur Pikk ja Martin Vetkal tema tsooni katmisega hakkama ei saanud.
Ken Kallaste – 3. Lubamatu ja jäme eksimus ulatas Poolale eduseisu ja sealt alates hakkaski kõik allamäge veerema. Tõusis isukalt rünnakut toetama ja tema peale sihiti suur osa Eesti pikkadest avangutest, aga paraku erilise eduta. Oli algkoosseisus kogemuse ja õhujõu pärast, aga ei õigustanud seda valikut.
Martin Vetkal – 5. Palliga Eesti koondise kõige silmapaistvam ja kvaliteetsem mängija, olgugi et võimalusi selle näitamiseks avanes harva. Avapoolajast jäi ta meelde ühe hea tsenderduse ja samuti täpse püstsööduga, teisel poolajal jõudis löögikohani ja lõi lohutusvärava. Keskväljal kaitsetöös oli ta küll aktiivne, aga jäi füüsiliselt pisut hätta, 0:5 värava puhul tagasi töötades jäi eriti pehmeks.
Kevor Palumets – 4. Näitas kõvasti isukust ja töötas suure raadiusega, aga siiski erilise tuluta. Mitu korda astuti temast liiga lihtsalt mööda, sealhulgas ka teise värava olukorras.
Markus Soomets – 5. Alustas vasakpoolse keskväljamehena üsna ebalevalt, aga avavärava järel vahetas Vetkaliga kohad ära ning tundis end ankrumehe kohal mugavamalt. Töötas väga isukalt tagasi, teinekord otsajooneni välja, ja naljalt kahevõitlusi ei kaotanud. Tegi Eesti väravale eeltöö, mis nõudis 78 minutit rassinud mängijalt meisterlikkust ja külma pead.
Oliver Jürgens – 4. Ründajate hindamine on keeruline, kuna ründemängu sisuliselt ei eksisteerinudki. Paar efektset konksu ei päästnud teda paratamatust pallikaotusest, mis üksinda ees terve vastaste kaitsebloki vastu astudes järgnes. Tipphetkeks jäi ühe kõrge audisisseviske võitmine.
Alex Matthias Tamm – 4. Vajus juba mängu alguses rünnakult sügavale, algul keskvälja ette ja siis äärele. Paskotši punase kaardi järel lappis paar minutit isegi paremkaitsja positsiooni, enne kui ta vahetusega ohverdati. Panus ründetegevusse sisuliselt puudus.
Kristo Hussar – 4. Ei olnud lihtne koht, kus noorel kaitsjal sekkuda, ja kõike arvestades täitis ta endale seatud ootuseid. Zalewski kujutas jätkuvalt pidevat ohuallikat, kuid mingi hetk suundus ta teisele äärele ja siis sai Hussar ka pisut kergemalt hingata. Teenis vastasele kollase kaardi, olles pallikäsitlemisel piisavalt nobe.
Artur Pikk – 3. 67. minuti kolmikvahetus ei suutnud Eesti mängu stabiliseerida, vaid järgnenud kümne minutiga tuli koguni kolm palli väravast välja korjata. 0:4 värava eel viidi Pikk oma äärel odavalt kohvile.
Markus Poom – 4. Sekkus suure töötahtega, joostes palli järel ehk isegi rohkem kui olnuks mõistlik. Otsest edu sellest igatahes ei sündinud ja palliga ei saanudki ta enda kvaliteeti üldse näidata.
Mark Anders Lepik – 4. Suuresti sobivad siia samad sõnad, mis sai öeldud Jürgensi kohta. Ründeoptsioonid muutusid tema füüsilisema kujuga ehk pisut mitmekülgsemaks ja ehk ei ole see juhus, et Eesti ainus ohtlik olukord sündis pärast tema sekkumist. Eesti ründajate peamiseks tegevuseks jäi siiski pallita jooksmine.
Mihkel Ainsalu – mängis hinde teenimiseks liiga vähe.
Eesti koondis – 4. Arvestades nähtud tasemevahet, on raske treeneritele ülikaitsva mänguplaani valikut ette heita. Tuleb ka märkida, et kohtumise alguses see mänguplaan suures plaanis toimis, sest Poola ei suutnud midagi väga ohtlikku luua. Rängad individuaalsed eksimused meie äärekaitsjatelt pöörasid aga kõik pea peale ning sealt ei olnud enam tagasiteed.
Mängijate materdamiseks puuduvad põhjused, sest distsipliin ja võitlustahe püsisid kõrgel lõpuni välja, kuid klassivahe oli ilmselge. Kahjuks avaldus see klassivahe seekord ka varajastes jämedates vigades, mis ei võimaldanud allajäämist enam millegagi kompenseerida. Lõppude lõpuks tuleb peeglisse vaadates tunnistada, et tänasel ajahetkel ei ole Eesti koondisel EM-finaalturniirile asja.
Hinnete legend: 10 - teiselt planeedilt; 9 - ulmeliselt hea; 8 - väga hea; 7 - hea, 6 - standardhinne, normaalne mäng; 5 - veidi alla ootuste; 4 - halb; 3 - väga halb; 2 - täiesti kohutav; 1 - tuleks kaaluda alavahetust.
Ikka uskumatult helded olete tõesti koondise suhtes.
MIKS HÄBERLIT EI HINNATA? pohlak ei luba?
Suur kummardus aga Ragnar Klavanile, oli au!!!
Masendav
Mis tõstis meeskonnana meie väärtust ühest kõrgemale? See et lõime värava kui vastastel oli fookus juba kadunud?
1 oleks aus hinnang, sest et peatreener peaks küll kaaluma ala vahetust. Mis mõtet on istuda umbkaitses, kui sa ei oska seal ka istuda. Mängust-mängu me ei saa tsenderdustega hakkama. Areng selle osas on null.
Meeskonnana me pole ammu mänginud mängijate tugevuste ning nende oskuste peale. Mitte kuskilt ei paistnud soovi mängida jalgpalli. Kas selline meeskond väärib hinnet 4? Ma arvan et ei .
Mängijate hinnetega võib rohkem nõus olla, sest et nad mängivad vastavalt käsklustele ja tegelt paljud neist olid üsnagi tublid.
Näiteks Hein ei pillanud palli ja mängis okeilt. Klavan asetses targalt ja praaki ei teinud, Kallastel oli ka häid momente (värav oli muidugi paha).
Aga kui meeskond on platsil kui kari lambaid ja ilma selge ideeta, siis kuidas saab olla reiting 4.
Võrdluseks tööks Eesti ja Tai cm koondise mängu. Ilmselgelt me olime peajagu parem meeskond, aga Tai koondis ei loonud araks ja tuli mängima. Ja ennäe, suutsid viigi välja mängida ja aisalt-öeldesnisegi terroriseerida meid.
Veitsa kurb et Soccernet võtnud omaks Häberli seisukoha. St. Et me olemegi külasats, kellel ei tohiks olla ambitsioone. Peaksime hoopis meelde tuletama kes me oleme ja kus kohast tuleme.
1 oli see ju. 4 oleks ntx 2:3 võitlusliku mängu juures.
Miks ei ole täna pealkirjad "HÄBERLI, LAHKU!" - nagu juba ammu oleks iga endast lugupidava riigi jalgpalliportaalides?
Tean, et kui Henn võtaks koondise üle, kõik muutuks!
Tal oleks käes "flora" sats + mõned parimad noored mujalt ja mõnedki tugevused eesti liigast!
Ta vormiks sellest isegi kõvema rusika kui florast paar aastat tagasi...ja kurat sellega võiks virutada ükskõik kui raskeid loomi!
