Ragnar Klavan andis tänasel pressikonverentsil teada, et lõpetab mängijakarjääri ning asub pürgima Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks. Mitme kandidaadiga presidendivalimisteni jõudmiseks tuleb ajast tagasi minna üle 30 aasta.

Pikaaegne jalgpallijuht Aivar Pohlak on EJL-i presidendiks praegu viiendat ametiaega järjest, kusjuures mitte kordagi ei ole talle seatud vastaskandidaati. Heidame kiirpilgu tagasi ja meenutame, kuidas on eelmised presidendivalimised lõppenud.

2021

Viimati valis jalgpalliliit presidenti 2021. aasta mais. Pohlak oli ainus kandidaat, saades 73 poolt- ja 3 vastuhäält. Tänaseni seal olevatest liikmetest valiti toona juhatusse Gerd Müller.

2017

Pohlak valiti märtsis jalgpalliliidu presidendiks ühehäälselt: 86 poolthäält, 0 erapooletut ja 0 vastuhäält! "Järelikult on midagi tehtud õigesti. Kui väljapoole vahel tundub, et debatti ei olegi, siis ühehäälse toetuse põhjus on, et tegelikult on kogu jalgpallikogukond väga hästi kaasatud," selgitas Pohlak talle kuulunud vankumatut toetust. Tänaseni seal olevatest liikmetest valiti toona juhatusse Anastassia Morkovkina, Daniil Savitski ja Teet Ilves.

2013

Hääletusel osales 87 liiget, Pohlaku jätkamist toetati kindlalt. Tänaseni seal olevatest liikmetest valiti toona juhatusse Mart Poom ja Marek Lemsalu.

2009

1. aprillil toimunud EJL-i üldkogu valis ainsa presidendikandidaadi Pohlaku ametis jätkama. Tänaseni seal olevatest liikmetest valiti toona juhatusse Ainar Leppänen, Tarmo Lehiste, Are Altraja ja Eduard Rõžov. 

2007

Pärast eelmise presidendi Indrek Kanniku loobumist 2006. aastal oli "troon" tühi ning valimistel 2007. aasta märtsis oli senine asepresident Pohlak ainus kandidaat. 84 üldkogu liikmest hääletas tema poolt 81, kinnitades ta presidendiks kuni 2009. aasta märtsini.

2003

EJL-i korraline kongress toimus 25. novembril Saaremaal Lümandas. Põhikirja järgi lõppesid kaks ametiaega presidendiks olnud Peeter Küttise volitused ning ta jätkas EJL-i aupresidendina. Uueks presidendiks valiti ühehäälselt senine asepresident Indrek Kannik, Aivar Pohlakust sai EJL-i asepresident. 106 EJL-i liikmest osalesid kongressil 73.

1998

Senine president Peeter Küttis valiti teiseks ametiajaks presidendiks. Kärdlas toimunud EJL-i kongressil valiti jätkama ka asepresidendid Mart Tarmak ja Indrek Kannik.

1993

17. detsembril toimunud presidendivalimistel kogus Peeter Küttis 30 häält, Mart Tarmak jäi 27 häälega teiseks. Kuigi Küttis võitis, võis rusikad käe poole tõsta ka "kaotajate" leer, mille juhisikuks oli vaid 31-aastane Pohlak: kavalate poliitiliste nõksudega said nad endale juhatuses enamuse, mis tähendas, et sisuline võim läks Pohlaku leeri kätte.