Eesti Jalgpalli Liit (EJL) käivitas tärnidega hinnatava noortetöö kvaliteedistandardi süsteemi, mille eesmärk on parandada klubides tehtavat noortetööd ning saada selge ülevaade Eesti jalgpallimaastikust. Projekti ajaloo esimese tasemete hindamise läbis edukalt 14 klubi.

Projekti esimese sammuna oli võimalik pürgida maksimaalselt teisele tasandile, kuhu pärast esimest hindamist jõudis 14 klubi: FCI Levadia, Flora Jalgpallikool, Harju JK, JK Tallinna Kalev, JK Vaprus, Kuressaare FC, Mart Poomi Jalgpallikool, Nõmme Kalju FC, Paide Linnameeskond JK, Saku Sporting, Tammeka Jalgpallikool, Viimsi JK, Viljandi JK Tulevik, Welco JK. Tänavusel hindamisel ebaõnnestus aga koguni 22 klubi.

Teine tasand tähendab, et tegu on hästi organiseeritud harrastusjalgpalli klubidega. Kolmandat taset on võimalik püüda järgmisel aastal, sest süsteem avatakse uuteks taotlusteks 2026. aasta esimeses kvartalis. Samuti on võimalik siis taas taotleda esimest ja teist tasandit, ka neil, kellel see tänavu ebaõnnestus, vahendab jalgpall.ee.

Jalgpalliklubide noortetöö kvaliteedistandard ja sellega kaasnev taseme taotlemine on mõeldud kõigile Eesti noorte meistrivõistlustel osalevatele klubidele. Süsteemis osalemine on vabatahtlik. Tegu on viieastmelise süsteemiga, kus esimesed kolm tasandit on suunatud harrastusjalgpalli klubide jätkusuutlikusele ning neljanda ja viienda tasandi siht on jalgpalliakadeemiate tekkimine Eestis.

"See on esimene samm pikas protsessis, mille suur eesmärk on muuta noortetöö kvaliteetsemaks," ütles projektijuht Mario Pruul. "Kui klubid on süsteemiga liitunud, saab neid teistega samadel alustel võrrelda, mis muudab noortetöö kvaliteedi läbipaistvamaks. Kui teame täpsemalt, mis seisus klubid on, siis saab alaliit neid ka paremini ja täpsemalt toetada," lisas ta.

Hindamiskriteeriumid jagunevad sportlikeks ja organisatoorseteks. Sportlikud kriteeriumid puudutavad näiteks treenereid, mängijaid ja metoodikat, organisatoorsed näiteks üldjuhtimist, strateegilist vaadet ja jätkusuutlikkust. Kriteeriumite loomisel lähtuti UEFA ja FIFA reeglitest, riiklikest nõuetest spordiklubidele ja -organisatsioonidele ning EJL-i loodud kriteeriumitest.

Uus kvaliteedistandardi süsteem on ligipääsetav kõikidele klubidele üle Eesti. Kuna kogu protsessi üks alus on läbipaistvus ja avatus, siis muudab see lihtsamaks ka noortele sobiva tasemega klubide valimise. "Lapsevanematele ja noortele jalgpalluritele tekib võimalus valida endale sobiv klubi, sest kõigi eesmärk ei saagi olla pürgida tulevastesse akadeemiatesse, vaid oluline on, et püramiidi kõigil viiel tasemel oleks klubisid ja mängijaid," lisas Pruul.

Esimesed kaks taset tuginevad suuresti EJL-i registreerimis- ja infosüsteemi (ERIS) andmetele. Esimese taseme saavutamiseks on vajalik vähemalt üks treener ja kaks võistkonda ning organiseeritud üldjuhtimine, visioon ja missioon. Teise taseme saavutamiseks on vaja juba kuut võistkonda ja kolme treenerit. Kolmandale tasemele jõudmine eeldab vähemalt 12 võistkonda, treenerite suuremat hulka ning jätkusuutlikkuse tagamist, sealhulgas noortevõistkondade osalemist Eesti meistrivõistlustel. Sellest tasemest alates kaasatakse klubide toetamiseks piirkondlikud koordinaatorid, kes hindavad klubide vastavust standarditele ja pakuvad neile arengualast tuge.

Neljanda tasemega jõuab klubi akadeemia tasemele, kus kehtivad veel kõrgemad nõuded ja suurem vastutus noortetöö kvaliteedi tagamisel. Viies tase tähendab konkurentsivõimelist jalgpalliakadeemiat Baltikumis ja Põhjamaades.