Eesti jalgpallikoondis alustab kolmest kohtumisest koosnevat kodumängude seeriat maavõistlusega Leedu vastu. Kell 19 A. Le Coq Arenal algav mäng on pärast mullu oktoobris Saksamaaga peetud matši esimene kord, kui publik – tõsi, piiratud hulgal – saab Eesti koondist koduväljakul näha.

Eesti läheb koondiseaknale vastu mitme ebameeldiva seeria pealt: 1) võidurõõmu pole maitstud 10 kohtumist järjest, viimati 2019. aasta märtsis võõrsil Gibraltari vastu, 2) peatreener Karel Voolaidi ametiaja kaheksas kohtumises on Eesti löönud ainult ühe värava (kodus Valgevenele) ja teeninud ühe viigi (võõrsil Valgevene käest), ülejäänud mängud on kuivalt kaotatud.

Rahvuste liiga C-divisjoni teises alagrupis on Eesti septembrikuu mängude järel viimasel kohal. Kodus kaotati Gruusiale 0:1 ja võõrsil Armeeniale 0:2. Need tulemused muutsid kevadel alaliidu presidendi Aivar Pohlaku poolt eesmärgiks seatud esikoha püüdmises väga keeruliseks, reaalses elus tuleb nüüd võidelda viimase koha vältimise ja D-divisjoni ehk Euroopa seitsme nõrgema sekka langemise vastu.

• Voolaid: eksperimente Leedu vastu ei näe, aga uusi nägusid küll
• Märten Kuusk: nüüd on minu kord
• Leedu võtmemängija: mul on Kostjast ainult head mälestused!

Punkte, mille abil nimetatud ülesannet täita, jagatakse aga pühapäeval Põhja-Makedoonia ja järgmisel kolmapäeval Armeenia vastu. Tänane duell Leeduga on kõigest maavõistlus, ent samas on võimatu taandada seda treeningmänguks, kus tulemus (ülearu) oluline pole.

Seda saaks öelda hoopis luksuslikumas olukorras. Näites 2011. aasta oktoobris kodus peetud maavõistlus Ukrainaga polnud tõesti oluline, sest kõigi tähelepanu oli suunatud samal õhtul toimuvale Sloveenia – Serbia EM-valikmängule, mis määras, kas Eesti koondis saab valikgrupis teise koha ja pääseb play-off'i või mitte.

Need on ilusad mälestused, mille kontrast tulemuste ja mängupildiga 2019. ja 2020. aastal ongi peamine põhjus, miks Eesti koondise ümber valitseb negatiivne aura. Kaks septembris saadud kuiva kaotust tuletasid meelde ja võimendasid koroonapausi ajaks ootele pandud pettumust.

Kui juhtub nii, et ebaõnnestub ka tänane mäng Leeduga, suureneb koondise peatreeneril ja mängijatel lasuv surve kahe järgneva Rahvuste liiga kohtumise eel veelgi. Seega punkte küll täna mängus pole ning koosseis tuleb mitmel objektiivsel põhjusel eksperimentaalne, aga ikkagi on vaja ka tulemust, sest praeguses värava-, viigi- ja võidupõuas on Eesti jaoks iga mäng oluline.

• Fotod | Publikunõuete täitmiseks on A. Le Coq Arenal toolid kinni seotud
• Eesti - Leedu mängu teenindab soomlane, kelle koondisekarjäär algas lumisel A. Le Coq Arenal

Seda rõhutas esmaspäeval ka Voolaid. "Selle akna esimene on väga tähtis. Sport on kehaga mäng, aga on ka peaga mäng. Pea sees on palju asju seotud sellega, kui hästi läheb. Meil on vaja esimene mäng väga hea fookusega mängida, et ammutada korralikku enesekindlust," märkis koondise peatreener.

Samas on selge, et tänast algkoosseisu määrates tuleb läheneda strateegiliselt, mitte tormakalt. Kahte järgnevat punktide peale peetavat mängu ei tohi unustada ja tarbetuid riske on mõistlik vältida. Samuti on arusaadav, et peatreener soovib täna debütantidele või pika pausi järel koondisesse naasnutele võimaluse anda. Aga samas tuleb püüda tulemust.

Seega kellega täna õhtul lahingusse minna? Vaeme valikuid positsioonide kaupa:

Väravavaht Matvei Igonen | 18-aastane Karl Jakob Hein tegi septembris kaks korralikku partiid ning peaks esiväravavahikindad säilitama, aga maavõistlus on hea ja õige koht anda võimalus koondise eeldatavale teisele numbrile Igonenile, kes pidi septembrikuu koondiselaagri vigastuse tõttu vahele jätma.

Igonen mängis koondise eest viimati mullu novembris võõrsil Ukraina vastu, kui tegi väga hea partii. Tema esitused FC Floras on olnud kindlad, tal on eurosarjast all heatasemeline mängupraktika. Vigastusega kimpus olnud Marko Meeritsa asemel koondisesse kutsutud vanameistri Artur Kotenko eeldatav roll on ka seekord nooremaid kolleege moraalselt toetada.

Vasakkaitsja Henri Järvelaid | Sel positsioonil peaks Voolaidil täna olema kõige lihtsam otsust langetada, sest Järvelaid on ainuke valikus olev vasakkaitsja, kuna Artur Pikk liitub meeskonnaga alles homme. Septembris debüteerinud Järvelaiule kulub iga minut koondisepraktikat marjaks ära, sest lisaks perspektiivile on ka kõvasti õppida.

Keskkaitsja Märten Kuusk | FC Flora abikapten ja selle hooaja kõige stabiilsem (loe: parem) mängija muutus seoses Joonas Tamme ja Karol Metsa koondiselaagrist kõrvalejäämisega hoobilt Eesti koondise üheks võtmemängijaks. Temalt on vaja õnnestunud partiisid kõigis kolmes kaheksa päeva jooksul peetavas mängus. Floras on ta vastutusega (ka rahvusvahelisel tasemel) hakkama saanud, nüüd on vaja koondises vähemalt sama taset näidata.

Keskkaitsja Henrik Pürg | Loogika ütleb, et Põhja-Makedoonia ja Armeenia vastu on Kuuse keskkaitsepartneriks kogenud Nikita Baranov. Nad tegutsesid tandemina ka mullu novembris võõrsil Ukraina vastu ja tegid igati viisaka esituse. Ent kohe, kui emb-kumb neist kahest mingil põhjusel rivist langeb, on vaja platsile saata kolmas valik, kelleks on Pürg.

Flora keskkaitsja senine A-koondise kogemus piirdub kahe 2019. aasta jaanuaris Kataris peetud treeningmänguga. Koondisel tasuks varumees igaks juhuks sisse mängitada, tema vajab tänaseid minuteid rohkem kui kogenud Baranovi, kelle valmisolekus ju küsimust pole. Sõltuvalt mängu kulgemisest võib tekkida võimalus anda kohtumise lõpusirgel debüüt ka Kristjan Peldile, aga see ilmselt Voolaidi prioriteetide sekka ei kuulu.

Paremkaitsja Michael Lilander | Flora eurosarjahooaja üks stabiilsemaid ja kindlamaid esinejaid saanuks võimaluse ilmselt juba septembris, aga langes siis vigastusega rivist. Arvestades kauaaegse põhimehe Taijo Teniste viimase aja vähest mängupraktikat Bergeni Brannis, võib eeldada, et Rahvuste liiga mängud jagatakse kahe mehe vahel pooleks, maavõistluses on igal juhul mõistlik eelistada väiksemate kogemustega Lilanderi.

Poolkaitsja Vladislav Kreida | Tema tänavune hooaeg ja esitused pole olnud sama silmatorkavad kui mullu, ent mullu oktoobris pärast Minskis tehtud head algkoosseisudebüüt iseendale sõnastatud eesmärk ("Tahan olla Eesti parim nr 6") on praeguseks täidetud. Kreida väljakul viibimine annab võistkonnale jõudu ja julgust, ta hoiab asju korras, tugevdab struktuuri.

Poolkaitsja Mihkel Ainsalu | Esmaspäeval ajakirjanikega vesteldes pillas Voolaid vestlusesse Markus Soometsa nime, kiites tema esitusi tänavu Flora eest peetud võtmekohtumistes, ent algkoosseisus võiks seekord Kreida partnerina eelistada Ainsalut, kellel on, mida tõestada.

Enne septembrikuu koondiseakent Soccernet.ee-le julge intervjuu andnud poolkaitsja sai võimaluse Armeenia vastu, aga ei kasutanud seda ära. Ainsalu kadus tolles mängus platsile ära. Tema keskväljapartner Ilja Antonov eksis küll rohkem, aga võttis ka oluliselt rohkem asju ette. Ainsalu loovus ja jõud kuluksid Eestile keskväljal marjaks ära, kui ta suudab need ka maksvusele panna.

Üpris kindlasti annab Voolaid täna debüüdi ka Soometsale, kes võiks sekkuda vahetusest kas Ainsalu või Kreida asemel (sõltub skoorist ja mängu iseloomust). Mattias Käit on küll kõigest 22-aastane, aga juba nii kogenud koondislane (tänasest rivistusest on tema 28 koondisemängust enam ette näidata vaid Konstantin Vassiljevil, Siim Lutsul, Tenistel ja Baranovil!), et võidakse liigitada sektsiooni "nii kindel mees, et maavõistlusminuteid tema peale kulutada pole vaja".

Vasakäär Vlasi Sinjavski | Kas eelmisel nädala Zagrebi Dinamo vastu värava löönud ja väga hea partii teinud Sinjavski või kogenud Luts? Eeldatavasti saavad täna mänguaega mõlemad, võib-olla isegi täpselt sama palju ehk ühe poolaja jagu. Kuna Eesti soovib kindlasti avapoolajal initsiatiivi haarata, võivad algkoosseisušansid olla paremad Sinjavskil, sest alg11-s on (väga) palju kolleege Florast, kellega ta koostöö peaks klappima paremini kui Lutsul.

Paremäär Pavel Marin | Sarnaselt vasakule äärele peaksid ka teisel pool mänguaega saama kaks meest – ligi kolme-aastase pausi järel koondisesse kutsutud Marin ja potentsiaalne debütant Edgar Tur. Varasem koondisekogemus annab põhikoosseisu silmas pidades vast kerge eelise Marinile.

Ründav poolkaitsja Georgi Tunjov | Septembris debüteerinud Tunjov pole koduklubi SPAL-i ridades tänavu Serie B-s seni mänguminuteid pälvinud. Nälg on tal seega kindlasti suur ning pole nagu põhjust, miks seda täna Leedu vastu rahuldada ei võiks.

Septembris nägime Tunjovi nii paremal äärel kui ka ründava poolkaitsja positsioonil. Kuna just viimasel on Eesti lähitulevikus vaja leida alternatiiv 36-aastasele Konstantin Vassiljevile, tasub Tunjovile seal šanss anda. Vassiljev võib, aga ei pruugi täna vahetusest sekkuda. Ei saa välistada, et Voolaid soovib sel positsioonil katsetada ka Käiti.

Ründaja Rauno Sappinen | Seoses Henri Anieri vigastusega on Voolaidi käsutuses ainult kaks puhast ründajat – Sappinen ja Mark Anders Lepik. "Plaan on Lepikut kasutada," kinnitas peatreener eile. Algkoosseis oleks siiski üllatav, pigem ikka vahetusest Sappineni asemel, nagu Floras viimasel ajal kombeks on olnud.

NB! Ei oleks röögatu üllatus, kui tipurünnakul kasutatakse mingil hetkel ka Frank Liivakut, sest just sellele võimalusele vihjas Voolaid eile, kui temalt ründajate nappuse kohta küsiti.

Kokkuvõte | Ülaloleva prognoosi kohaselt kuulub Eesti algkoosseisu seitse FC Flora mängijat ja veel kaks (Järvelaid ja Ainsalu), kes käimasoleva hooaja esimeses pooles samuti Florasse kuulusid. Arvestades mitmete tavapäraste põhimeeste (Mets, Tamm, Sergei Zenjov, Anier, Erik Sorga, Henrik Ojamaa) puudumist, on suurema hulga Premium liiga mängijate kaasamine paratamatu.

Suveräänne liider, ainsa Eesti klubina eurosarjas edukalt esinenud ja ainult Eesti jalgpallureid mängitav Flora on loogiline koht, kust koondis jõudu ammutab.

Avavile A. Le Coq Arenal kõlab kell 19, kuus eelmist Eesti ja Leedu vahelist kohtumist on lõppenud kodumeeskonna võiduga.

* * *

7. oktoobril kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Leedu

Peakohtunik: Antti Munukka
Abikohtunikud: Mika Lamppu, Riku Vihreävuori (kõik Soome)
Neljas kohtunik: Kristo Tohver

Eesti eeldatav algkoosseis:

* * *

Viis eelmist Eesti ja Leedu vahelist kohtumist:

Eesti - Leedu 1:0 (03.06.2012, Tartu), Balti turniir
18. Voskoboinikov

Leedu - Eesti 1:0 (09.10.2014, Vilnius), EM-valikmäng
76. Mikoliunas

Eesti - Leedu 1:0 (05.09.2015, A. Le Coq Arena), EM-valikmäng
71. Vassiljev

Leedu - Eesti 2:0 (29.05.2016, Klaipeda), Balti turniir
30. Valskis, 45. Cernych

Eesti - Leedu 2:0 (30.05.2018, Rakvere), Balti turniir
23. Ojamaa, 42. Käit

Sellenädalane "Pikk ette (ja ise järele)", kus samuti eesootavast mängust räägiti:

Eesti koondise koosseis oktoobrikuisteks mängudeks:

Väravavahid
Artur Kotenko (20.08.1981) – Tallinna FCI Levadia 27/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 2/0

Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Bergeni Brann (NOR) 78/0
Nikita Baranov (19.08.1992) – Karmiotissa FC (CYP) 39/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Kuopio Palloseura (FIN) 36/1*
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 2/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 2/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 2/0
Henri Järvelaid (11.12.1998) – Vendsyssel FF (DEN) 2/0
Kristjan Pelt (12.07.2001) – Paide Linnameeskond 0/0

Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 121/25
Siim Luts (12.03.1989) – Paide Linnameeskond 41/4
Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 28/5
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 26/2
Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 18/2
Pavel Marin (14.06.1995) – Viljandi JK Tulevik 9/1
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – FK Lviv (UKR) 9/0
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 4/0
Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 2/0
Edgar Tur (28.12.1996) – Paide Linnameeskond 0/0
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 0/0
Mark Anders Lepik (10.09.2000) – Tallinna FC Flora 0/0

*liitub UEFA Rahvuste liiga mängudeks

Peatreener: Karel Voolaid
Abitreenerid: Mario Hansi, Aivar Anniste, Vladimir Vassiljev
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Ott Meerits
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Marius Unt, Siret Kalbus
Mänedžer: Miko Pupart

Leedu koondise koosseis:

Väravavahid
Emilijus Zubas (10.07.1990) - FC Demispor (TUR) 14/0
Tomas Švedkauskas (22.06.1994) - Lommel SK (BEL) 2/0
Edvinas Gertmonas (01.06.1996) - FK Žalgiris 1/0

Kaitsjad
Saulius Mikoliunas (02.05.1984) - FK Žalgiris 86/5
Egidijus Vaitkunas (08.08.1988) - FK Kauno Žalgiris 45/0
Edvinas Girdvainis (19.01.1993) - KFC Uerdingen 05 (GER) 24/0
Mindaugas Palionis (12.05.1987) – Regensburg (GER) 11/0
Markas Beneta (08.07.1993) - Zaglebie Sosnowiec (POL) 1/0
Vytas Gašpuitis (04.03.1994) - FK Panevežys 0/0

Poolkaitsjad
Arvydas Novikovas (18.12.1990) - BB Erzurumspo (TUR) 58/8
Modestas Vorobjovas (30.12.1995) - FK Žalgiris 20/0
Ovidijus Verbickas (04.07.1993) - FK Taraz (KAZ) 18/1
Donatas Kazlauskas (31.03.1994) - FC Lviv (UKR) 16/2
Justas Lasickas (06.10.1997) - FK Voždovac (SRB) 13/0
Domantas Šimkus (10.02.1996) - FK Žalgiris 11/0
Paulius Golubickas (19.08.1999) - HNK Gorica (CRO) 7/0
Gratas Sirgedas (17.12.1994) - FK Kauno Žalgiris 5/0
Martynas Dapkus (16.02.1993) - FK Kauno Žalgiris 4/0
Daniel Romanovskij (19.06.1996) - FC Olimpik (UKR) 3/0

Ründajad
Fedor Cernych (21.05.1991) - Jagiellonia (POL) 56/9
Karolis Laukžemis (11.03.1992) - NK Istra 1961 (CRO) 14/1
Gytis Paulauskas (27.09.1999) - FK Riteriai 0/0

Peatreener: Valdas Urbonas