2012. aasta 1. veebruaril sõitis Al Ahly külla Põhja-Egiptuse sadamalinna Port Saidi meeskonnale Al Masry. Täpselt aasta varem olid Ahly ultrafännid - Ahlawy - matnud põlise rivaali Zamaleki toetajatega sõjakirve ning tulnud ühiselt tänavatele, et nõuda 30 aastat Egiptust raudses haardes hoidnud Hosni Mubaraki tagasiastumist. Autokraadi valitsusajal olid keelatud opositsiooniparteid ja ametiühingud, jalgpallifännid olid aga aastakümneid Kairo rahvusstaadionil valitsust sarjanud ja võimudega vastuollu sattunud. Neil olid kogemused, rahvas vajas liidreid. Al Ahly must kotkas sai üheks revolutsiooni sümboliks, tuhandetest kümned ja seejärel sajad tuhanded. Egiptus usub tänaselgi päeval, et Port Saidi katastroof oli kukutatud valitsuse kättemaks.

Al Ahlyle ootamatut kaotust tähendanud lõpuvile järel tormasid sajad inimesed Port Saidi väljakule ning ründasid Ahly pallureid ning poolehoidjaid rusikate, kurikate ning nugadega. "Nad tulid sprintides," meenutas Ahly paremkaitsja Ahmed Fathi hiljem. "Ma tundsin õhust, et nad vihkavad mind, teisi mängijaid. Kõik jooksid." Fathil ja teistel Ahly palluritel õnnestus riietusruumi jõuda. Paanikas Ahlawy üritas staadionilt põgeneda, kuid korraldajad olid staadionivalgustuse välja lülitanud, politsei väravad lukustanud ning vaatas kaost pealt. Tol õhtul pussitati ja trambiti surnuks 72 Ahlawy liiget. See ei olnud huligaanitsemine. See oli massimõrv. Ja Aboutrika oli selle keskmes.

"Kas te teate seda lugu?" küsis toona Egiptuse koondise peatreeneriks olnud ameeriklane Bob Bradley tema ametiajast vändatud dokumentaalfilmis. "Aboutrika põlvitas murul, käte vahel vigastatud poolehoidja, kes ütles: "Kapten, ma olen alati tahtnud teiega kohtuda..." ja siis ta suri." Aboutrika, nähtust ahastatud, lõpetas järgmisel päeval karjääri, aga oli hiljem nõus ohvrite austamiseks hooaja lõpuni mängima. Ta tegi seda ka aasta hiljem, juhtides Al Ahly teise järjestikuse Meistrite liiga võiduni.

Kui gambialasest peakohtunik Bakary Gassama andis 21 kuud pärast Port Saidi katastroofi toimunud Meistrite liiga finaalile lõpuvile, tormasid Aboutrika juurde nii Ahly mängijad kui piirdeaedadest üle roninud fännid. Isegi neid ohjama pidanud politseinikke tõmbas soov keskväljamaestrot oma käega katsuda. Kui tihti ikka juhtub, et sa saad seista rahvuskangelase kõrval? Egiptuse suurima ajalehe Ahram ("Püramiidid") toonane peatoimetaja Hatem Maher tõdes, et Aboutrika on riigi kõige populaarsem inimene. Isegi Zamaleki toetajad pigistasid Egiptusel kolm kontinendi meistritiitlit võita aitanud Aboutrika koha pealt silma kinni. "Ta tegi õnnelikuks kogu riigi, seega ei unusta me teda kunagi," ohkas Zamaleki ultrarühmituse White Knights üks liidreid.

***

Kuigi sajad tuhanded saudid käivad igal aastal Egiptuses puhkamas ja sajad tuhanded egiptlased Saudi Araabias tööl, pole kahe riigi omavahelised suhted Araabia kevade ja Port Saidi katastroofi järel olnud just eriliselt südamlikud. Saudide poolt toetatud Abdel Fattah el-Sisi lubas pärast Egiptuse presidendiks saamist 2013. aastal naaberriigile tagastada kaks Punases meres asuvat saart, aga protsess kippus venima; samuti ei leitud ühist keelt Süüria küsimuses ning tagatipuks keeras oluliselt rikkam Saudi Araabia mõneks ajaks kinni nii oma õli- kui rahakraanid. Kuidas kahe suurriigi suhteid ikka siluda kui mitte läbi jalgpalli?

Möödunud aasta lõpus avaldas Saudi Araabia spordiminister Turki Al Sheikh toetust Al Ahly, Egiptuse mõjuvõimsaima klubi, presidendiks kandideerinud Mahmoud Al Khateebile ja kui viimane osutuski valituks, nimetati Al Sheikh 2017. aasta viimasel päeval Egiptuse hiiu aupresidendiks. Järgmise paari kuu jooksul pumpas ta klubisse pea 15 miljonit USA dollarit. See käik üllatas paljusid. Egiptuse jalgpall ja majandus üldisemalt on revolutsiooni kaevatud august välja roninud aeglaselt, kindlasti mitte selliselt, et üks saudi miljardär peaks nii kõrge profiiliga investeeringu tegema vaid ärilistele põhjustele toetudes. Põhja-Aafrika meedia spekuleeris, et kroonprintsi Mohammed bin Salmani lähikondlane lootis heade jalgpallitulemuste abil Egiptuse rahva arvamust saudidest ja nende poliitikast parandada.

Ahlys jäi Turki Al Sheikhi ajastu üürikeseks. Mais leidis klubi, et Al Sheikh üritas Ahly mängijaid odava raha eest saudi klubidele sokutada, kirstunaelaks sai see, et Ahly lepingupakkumise tagasi lükanud argentiinlasest treener Ramon Diaz sai hoopis Saudi Araabia kõrgliigaklubi Al Ittihadi juhendajaks. Egiptlased nägid ka selles Turki kurja kätt ja mees sunniti tagasi astuma. Tähelepanuväärseima edevusprojektina jäi soiku jutt Ahly uuest 60 000 inimest mahutama pidanud staadionist, mille oleks ehitanud kuulus firma Populous ja mis oleks Al Sheikhi sõnul valmimise järel kuulunud maailma kümne kvaliteetseima staadioni sekka. Aga saudide projekt ei olnud selle väikese tagasilöögiga lõppenud.

Juunis ostis Turki Al Sheikh kommiraha eest neli aastat varem Egiptuse kõrgliigasse tõusnud klubi Alassiouty Sport. Al Sheikh kolis Alassiouty päevapealt 400 kilomeetri kaugusele Kairosse, andis klubile rahvusvahelise nime Pyramids FC ja USA võistkondadest inspireeritud logo ning avas rahakotirauad sellise jõuga, millesarnast poldud Aafrikas kunagi nähtud. Esimese nädalaga kulutas Al Sheikh üle 30 miljoni USA dollari. Lisaks sellele, et kiirelt sõlmiti lepingud Brasiilia MM-koondise vaateväljas olnud Rodriguinho ja Kenoga, tõi ta klubisse veel 16 uut mängijat; klubi telekanalis Pyramids TV said sõna rahvusvahelised staarid John Terry, Roberto Carlos, Robbie Keane ja Ronaldinho, kelle piltidega reklaamid kaunistasid suvel ka New Yorgi Times Square'i hoonete seinu.