Eesti Jalgpalliliit kaalub, kuidas külma ilma korral A. Le Coq Arena pallimuru MM-valikmängude eel mängukõlblikuks muuta.

"Selge on, et kümne päeva pärast toimuvaks mänguks Slovakkiaga mingit superplatsi ei tule. Sama kehtib mõni päev hiljem toimuva Venemaa mängu kohta," ütles muruprojekti vedav jalgpalliliidu juhatuse liige Aivar Pohlak. "Jälgime iga päev ilmateadet ja peame sellest tulenevalt otsustama, millist varianti muru mängukõlblikuks muutmiseks kasutada."

Kuna öösiti püsib temperatuurinäit Tallinnas stabiilselt üle kümne külmakraadi, ei saa jalgpallistaadionilt siiani lund minema lükata. "See kahekümnesentimeetrine lumekate kaitseb praegu maapinda külmumise eest väga hästi," ütles Pohlak. "Kui see eemaldada, oleks muruväljak varsti nagu betoonist."

Pohlaku sõnul oleks parim variant, kui Suurbritanniast õnnestuks hankida kergesti eemaldatav väljakukate, mis puldivajutuse peale kümne minuti jooksul end platsi servas asuvasse silindrisse keeraks. "Kuid ega sellise süsteemi kiire leidmine ja Eestisse toimetamine nii kerge ole," ütles Pohlak.

Omaette variant oleks juba varem kasutatud "kasvuhoone" püstitamine muru kohale. Selle kahjuks räägivad kallis hind – nelja päeva rent ligi miljon krooni või ostuhind 4,5 miljonit krooni – ja fakt, et kasvuhoone mahavõtuks kuluks vähemalt kuus tundi. "See tähendaks, et peame kaheksa tundi enne mängu algust selle maha võtma ja külma ilmaga jõuaks üks väljakupool kindlasti ära külmuda," rääkis Pohlak.

Mäng toimub igal juhul

Pohlaku sõnul on neil endilgi olemas väljakukate, mida hädapärast kasutada. "Fakt on see, et mäng toimub igal juhul, sest murusoojendus töötab meil juba praegu ja arvestades hilist Eestimaa talve, on staadioni murukamar lume all heas seisus," lubas Pohlak.

Tema sõnul võib hädaolukorras katta staadioni kas või kilega. "Fakt on, et mäng toimub. Mingit paanikat ei ole," ütles Pohlak.

Võrreldes 2002. aasta märtsis Lilleküla staadionil peetud Eesti-Vene sõpruskohtumisega, on muru olukord Pohlaku sõnul väga hea. Toona tuli mängu ajal kannatada saanud murust osa hiljem välja vahetada
Sama võrdlus kehtib 2003. aasta kevade kohta, mil pidi välja vahetama kogu staadioni muru. "See murukamar oli lihtsalt vilets," ütles Pohlak.

Pohlaku sõnul eemaldavad nad muru pakase eest kaitsva lumekatte staadionilt ilmselt reedel ja panevad esialgu peale ajutise katte. Lumetöödeks vajatakse sadakonda töölist. See pole staadioni praegusi ehitustöid arvestades väga suur arv. Eile tegutses staadioni ehitusel kümneid ehitusmehi, kes olid ametis fännisektorile katuse paigaldamise, ühe lisatribüüni keevitamise ja sisetöödega.

Võrreldes sügisega on staadioni kõik loožid kinni ehitatud. Samuti hakkab valmima välisfassaad.

Staadionimuru kütavad puhurid

•• Lilleküla staadioni murualust kütab kogu aeg 12 puhurit, mis puhuvad staadioni all olevatesse torudesse 45-kraadist õhku.
•• "Ventilaatorid asuvad kahe tribüüni all ja sealt tulev õhk läheb kolmes kihis asuvatesse torudesse," rääkis Aivar Pohlak. "Kui kõige alumised torud on meetrise läbimõõduga, siis keskmised 40-sentimeetrise ja ülemised 8-sentimeetrise diagonaaliga ning neis olevatest aukudest tuleb sooja õhku. Umbes 20 sentimeetri sügavusel muru all on seetõttu maapind stabiilselt pluss viis kraadi."
•• Hoopis teine küttesüsteem asub kõrval paikneva A Le Coq MiniArena kunstmuruväljaku all. Seal on kunstmurukatte alune tihedalt täis torusid, kus voolab spetsiaalne küttevedelik. "Murukattega väljakutel ei saa seda kasutada, sest murualust maad on vaja torkida ja see lõhuks torustikku," ütles Pohlak.