Põnevaid numbreid: miks Kreeka surve tulemust ei toonud? (3)
Eesti rahvuskoondis tõmbas Rahvuste liigale joone alla 1:0 võiduga Kreeka üle. InStati statistika näitab, et peatreener Martin Reimi valitud taktika oli efektiivne.
Reim tegi võrreldes Ungari-mängudega põhimõttelise muudatuse, naastes kolme keskkaitsja/viie kaitsjaga formatsiooni juurde. Kreeka vahetas omakorda hiljuti peatreenerit ja nende uus loots Angelos Anastasiadis tunnistas matši eel, et õpib alles oma meeskonda tundma, Eestist rääkimata.
See oli kahtlemata üheks faktoriks, mis võimaldas Reimil kaitse nõnda efektiivselt lukku keerata - meie tundsime vastast paremini kui vastased meid. Eesti mängis kompaktselt ja targalt. Kreeka suuresti äärerünnakutele ja tsenderdustele üles ehitatud mäng (äärtelt prooviti rünnata 70, keskelt 32 korda) andis võimaluse särada sinisärkide pikakasvulistel keskkaitsjatel. Kreeka 22 tsenderdusest leidis sihtmärgi vaid kuus.
Palli hoidis Kreeka kogu kohtumist vaadeldes 73 protsenti Eesti 27 vastu, kusjuures jagades mängu veerandtunnisteks lõikudeks, oli kuuest viiel Kreeka pallivaldamine 74 ja 80 protsendi vahel. Ainus erandlik periood oli avapoolaja lõpp, kus Kreeka valdas palli "kõigest" 59-41 ja sündis kohtumise ainus värav.
See omavärav, mis sündis Sergei Zenjovi eeltööna vasakul äärel, oli üks kuuest Eesti ohtlikust rünnakust; neist viis tulid just vasaku ääre kaudu. Tegu on põneva anomaaliaga, sest väravavaht Sergei Lepmets andis koguni kümnel korral passi hoopis Siim Lutsule, kes mängis paremal; Zenjovile läkitas puurilukk vaid ühe ja Rauno Sappinenile viis palli.
Kreeka pani eriti teisel poolajal peale marulise surve, kuid loogilisi läbikäike ei leitud endiselt. Kõnekas on, et 97 positsioonirünnakust vaid 13 lõppesid löögiga; statistiliselt läkitati küll Sergei Lepmetsa väravale 27 pealelööki, kuid nende keskmine kaugus väravast oli 18,7 meetrit (karistusala on 16,5 meetrit). Löökidest kaheksa blokeeriti ja 11 läksid mööda.
Individuaalselt teenis Eesti poolt ülekaalukalt parima InStati indeksi just Lepmets (325), üle 250 InStati-punkti teenisid ka Joonas Tamm, Ken Kallaste ja Siim Luts.
Pealegi on teil veel üks veider matemaatiline viga 8+11 on 19 mitte 27
Kuhu kadusid ülejäänud 8 pealelööki ?